Isik, kes kustutab janu
See, kes püüab kustutada oma janu maailma allikatest, joob ja januneb jälle. Ainult üks võib rahuldada seesmist janu. Maailm vajab Kristust, “kõikide rahvaste igatsust”. Jumalik arm, mida ainult Tema võib anda, on elustav vesi, mis puhastab ja värskendab hinge.
Jeesus ei andnud mõista, et ainult üks sõõm eluvett rahuldab saajat. See, kes on maitsnud Kristuse armastust, igatseb pidevalt lisa, ent ta ei rahuldu millegi muuga. Maailma rikkus, au ja lõbu ei veetle teda. Tema südame pidev palve on: “Rohkem Sinust!” Isik, kes teadvustab inimesele tema vajaduse, ootab, et rahuldada tekkinud nälga ja janu.
Mahutid tühjenevad, laukad kuivavad, kuid meie Päästja on ammendamatu allikas. Me võime juua ja juua, kuid varu on ikka värske. See, kelle südames elab Kristus, omab õnnistuse lätte, veeallika “mis voolab igavesse ellu”. (Jh 4:14) Sellest allikast võib ta saada jõudu ja armu, millest piisab kõigi vajaduste rahuldamiseks. EGW “Ajastute igatsus”
Looduse kõned
Palju on neid viise, millega Jumal püüab endast märku anda ja mõjutada meid astuma osadusse temaga. Loodus kõneleb meie meeltele lakkamatult. Jumala armastus ja kirkus, mis avalduvad tema kätetöös, mõjutavad avatud südant. Kuulja kõrv võib kuulda ja mõista Jumala kõnet looduses.
Rohelised nurmed, majesteetlikud puud, pungad ja õied, ruttavad pilved, vihmasadu, vulisev oja ja taevalaotuse hiilgus – kõik see kõnetab meid ja kutsub tutvuma temaga, kes on need kõik teinud. EGW “Tee Kristuse juurde”
Elustav veeläte
Me peaksime igal võimalusel osutama osavõtlikkust, halastust ja kristlikku viisakust koormatuile ja vaevatuile. Rikkalikud ja külluslikud tõotused on antud neile, kes kasutavad iga võimalust tuua rõõmu ja õnnistust teiste ellu. “Kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; Ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:10.11) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Rahu tuleb Kristuselt
“Õndsad on rahunõudjad.” (Mt 5:9) Kristuse rahu tuleneb tõetundmisest. Rahu on kooskõla Jumalaga. Maailm on vastuolus Jumala käsuga, patused on vastuolus Loojaga ja lõppkokkuvõttes vastuolus üksteisega. Kuid Laulja ütleb: “Sinu käsuõpetuse armastajail on suur rahu ja nad ei komista mitte!” (Ps 119:165) Inimlikud pingutused üksikisiku või ühiskonna õilistamiseks nurjuvad, sest need ei muuda südant. Ainus jõud, mis võib luua ja säilitada tõelist rahu, on Kristuse arm. Kui arm leiab sissepääsu südamesse, kõrvaldab see himud, mis põhjustavad tüli ja lahkarvamusi. “Kibuvitste asemel kasvavad küpressid, nõgeste asemel kasvavad mürdid” ja elukõrb “hõiskab ja õitseb nagu liilia!” (Js 55:13; 35:1) EGW “Ajastute igatsus”
“Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke!” (Js 35:3.4)
Saagikoristus
Jumala loodusseadustes järgneb põhjusele alati tagajärg. Saagikoristus näitab, missugune oli külv. Laisa töölise mõistab hukka tema oma töö. Saak tunnistab tema vastu. Nii on ka vaimulike asjadega: iga töölise ustavust mõõdetakse tema töö tulemustega. Tema töö iseloom, kas hoolas või laisk, ilmneb saagikoristusel. Niimoodi otsustatakse tema igavene saatus.
Iga külvatud seeme annab oma saagi. Samamoodi on ka inimese elus. Meil kõigil tuleb külvata kaastunde, osavõtlikkuse ja armastuse seemneid, sest me lõikame seda, mida külvame. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”








