Meie Isa palve – inimese vajadused
Ela usus!
Kas sa tunned, et sa ei saa loota Jumalalt õnnistusi, kuna oled patune? Tuleta meelde, et Kristus tuli maailma patuseid päästma. Meil pole midagi, mis meid Jumalale soovitaks. Me võime nüüd ja alati toetuda oma äärmiselt abitule olukorrale, mistõttu on Tema lunastav vägi hädavajalik. Loobudes endale toetumisest, võime vaadata Kolgata risti ja öelda: “Midagi ei ole küll Sulle, Issand, tuua mul”.
Usk ühendab meid taevaga ning annab meile jõudu pimeduse võimudest jagu saada. Jumal on Kristuses andnud vahendid, et alistada kõik halvad iseloomujooned ja vastu seista kõigile kiusatustele, ükskõik kui tugevad need on. Kuid paljud tunnevad, et neil on usku vähe, ning nad jäävad seepärast Kristusest eemale. Andku need hinged end oma abitus väärtusetuses kaastundliku Päästja halastuse kätte! Ära vaata iseendale, vaid Kristusele! Haara kinni Tema tõotustest nagu elupuu lehtedest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja” (Jh 6:37). Kui sa tuled Tema juurde, usu, et Ta sind vastu võtab, sest Ta on seda tõotanud. Sa ei hukku iial, kui sa seda teed, mitte iialgi. EGW “Tervise teenistuses”
Puud tuntakse viljast
Need, kes Sõna kuulevad ja seda alal hoiavad, kannavad vilja sõnakuulmises.
Hinge vastu võetud Jumala Sõna avaldub heades tegudes. Selle tulemus on näha Kristuse-sarnases iseloomus ja elus. Kristus ütles enda kohta: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames” (Ps 40:9). “Ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 5:30). Ja Pühakiri ütleb: “Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud” (1Jh 2:6). EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hinnalisim annetus
Meie tegusid väärtustavad tegelikult meie ajendid — kas häbistades või austades meid. Jumala silmis pole väärtuslikemad need suured asjad, mida kõigi silmad näevad ja kõigi suu ülistab. Rõõmsal meelel täidetud väikesed kohustused, märkamatult antud väikesed annetused, mis võivad inimsilmale tunduda väärtusetuina, on Jumala silmis sageli kõige hinnalisemad. Usust ja armastusest tulvil süda on Jumalale kallim kui kõige hinnalisem annetus. EGW “Ajastute igatsus”
Jumala tundmine ja iseloom
Jumala tundmine, nagu see on ilmutatud Kristuses, on tundmine, mille peavad omandama kõik, kes päästetakse. See on tundmine, mis muudab inimese iseloomu. Ellu vastu võetuna loob see hinges Kristuse kuju. See on tundmine, mida Jumal oma lapsi omandama kutsub. Selle kõrval on kõik muu tühine ja tähtsusetu.
Kõikide põlvkondade jooksul ja kõikides maades on iseloomu kujundamise tõelised alused olnud samad – Jumala Sõnas sisalduvad põhimõtted. Ainus kindel ja ohutu reegel on teha seda, mida ütleb Jumal. “Issanda korraldused on õiglased” ning “kes nii teeb, see ei kõigu iialgi!” (Ps 19:9; 15:5) Just Jumala Sõnaga astus apostel vastu oma aja väärteooriatele, öeldes: “Sest teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud.” (1Kr 3:11) EGW “Apostlite teod”
Sõnas on valgus
Pühakirja ei tohi lugeda traditsiooni või inimeste spekulatsiooni tuhmis valguses. Samahästi võiksime püüda tõrvikuga päikesele valgust näidata, kui selgitada Pühakirja inimeste traditsiooni või kujutlusvõime abil. Jumala püha Sõna au esiletõstmiseks ei ole vaja maise tõrvikuvalguse kuma. Sõnas eneses on valgus – Jumala au ilmub ning selle kõrval on kõik teised valgused tuhmid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Iga vaimuand on oluline
Jumal ei ole andnud kõigile sama tööharu. Tema plaan on, et mitmepalgelisuses oleks üksmeel. Kui Tema plaani uuritaks ja järgitaks, siis oleks Jumala töös palju vähem vastuolusid.
Ühes ihus on palju liikmeid, kuid kõigil liikmetel ei ole sama tegevus, vaid igaüks on töö täielikkuse seisukohalt oluline. “Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed. Kui jalg ütleks: “Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Ja kui kõrv ütleks: “Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine? Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis. Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu? Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.” (1Kr 12:14-20)
“Teie olete aga Kristuse ihu ning igaüks omast kohast tema liikmed. Ja Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel tulevad imeteod, seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks. (1Kr 12: 27.28) Issand soovib, et Tema kogudus austaks iga andi, mille Ta on erinevatele liikmetele andnud. Hoidugem oma mõtete endale kinnitamisest ning ärgem arvakem, et teised ei saa teenida Issandat, kui nad ei tegutse samal tegevusalal kui meie. EGW “Jeesuse sarnaseks”