skip to Main Content
02märts 19

Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool

Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.

Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.

Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.

mage sool

21veebr. 19

Head mõtted

kevade hõngVahel hommik uduvines, aga kevade hõngu haistab nina,

mida ootad on veel tulemas – nii kevad,päike kui taevasina.

Kui arvad,et elad tänases keset teadmatuse täpset fooni

pikale venivas, rahutuks tegevas, eraldamata selgeid jooni.

Iga mõte-sõna-tegu-harjumus-iseloom, kujundab saatust

ja oma valitud otsustest peegeldub vastu võitu või kaotust.

Mismoodi ma tean,et talve järel jälle saabub kaunis kevad-

vaatad märke looduses, saabuvad laululinnudki nemad,

kogu taevaalune täitub siis lindude lustlikust lauluhäälest,

iga pakatav pung sul kindlalt tunnistab kevadisest meelest.

Nii ka Jeesuse tulekust Piiblis on inimlastele antud teada

tähele pannes neid märke,Tema tulekuks valmis end seada.

M.A.
13veebr. 19

Kallihinnaline pärl

pärl1

Meie Päästja võrdles lunastava armastuse õnnistusi kallihinnalise pärliga. Ta illustreeris oma õpetust tähendamissõnaga kaupmehest, kes “otsis ilusaid pärleid. Kui ta leidis siis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” Kristus ise on eriti hinnaline pärl. Temas on koos Isa auhiilgus ja Jumala täius. Ta on Isa au ja Tema isiku eriline kuju. Tema iseloomus avaldub Jumala iseloomuomaduste au. Pühakirja iga lehekülg kiirgab Tema valgust. Kristuse õigus on ühegi vea ja plekita nagu puhas valge pärl. Ükski inimese tegu ei suuda Jumala suurt ja kallist andi paremaks muuta. See on veatu. Kristuses “peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded”. (Kl 2:3) Tema “on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks”. (1Kr.1:30) Kõik, mida on vaja inimhinge vajaduste ja igatsuste rahuldamiseks selles ja tulevases maailmas, on olemas Kristuses. Meie Lunastaja on nii kallihinnaline pärl, et sellega võrreldes võib pidada kõiki muid asju tühiseks.
 Tähendamissõnas ei anta pärlit kingitusena. Kaupmees ostis pärli kogu oma vara hinnaga. Paljud kahtlevad selle tähenduses, sest Kristust esitatakse Pühakirjas annina. Ta on and, aga ainult neile, kes annavad ennast, oma hinge, ihu ja vaimu, täielikult Temale. Me peame andma end Kristusele, elama elu, mis on valmis kuuletuma kõigile Tema tingimustele. Kõik, mis me oleme, kõik annid ja võimed, mis meil on, on Issanda omad ja tuleb pühendada Tema teenimisele. Kui me end niimoodi tervenisti Temale anname, siis annab Kristus end koos kõigi taevaste aaretega meile. Me saame pärli kalli hinna eest.
 Kristuse evangeelium on õnnistus, mida kõik võivad saada. Lunastust suudavad osta nii kõige vaesemad kui ka kõige rikkamad, seda ei saa hankida mitte mingisuguse ilmaliku jõukusega. See saavutatakse teenistusvalmi sõnakuulelikkusega, andes end Kristuse omandiks.
 Me ei saa lunastust ära teenida, kuid me peame seda otsima sellise huvi ja sihikindlusega, nagu loobuksime selle nimel kõigest, mis maailmas on.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”.

Näide Peetruse elust

Raskustes oleme me sageli Peetruse sarnased! Vaatame laineid selle asemel, et hoida pilk Kristusel. Meie sammud libisevad; mühisevad lained pahisevad meile kaela. Jeesus ei kutsunud Peetrust paadist välja selleks, et ta hukkuks. Ta ei kutsu meid endale järgnema selleks, et meid siis maha jätta. “Ära karda,” ütleb Ta, “sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!” (Js 43:1)

läbi vee

Jeesus tundis jüngrite iseloomu. Ta teadis, kui kibedad läbikatsumised neid ootasid. Selle juhtumiga järvel soovis Ta näidata Peetrusele tema nõrka kohta ja kinnitada, et julgeolek sõltus kindlast usaldusest Jumala väesse. Katsumuste tormid võis läbida ohutult ainult siis, kui oli täielik usaldus Päästjasse. Hetkel, mil Peetrus mõtles end olevat tugeva, oli ta nõrk ja alles siis, kui ta tunnetas oma nõrkust, mõistis ta täieliku sõltuvuse vajadust. Kui Peetrus oleks sellest õppetunnist õppinud, ei oleks ta langenud suuremas katsumuses.

Päevast päeva õpetab Jumal oma lapsi. Igapäevase elu kogemustes valmistab Ta neid tööks laiemal tööpõllul. Igapäevaste katsumuste tulemus otsustab võidukuse või kaotuse elu otsustavates võitlustes. EGW “Ajastute igatsus”

Kahekordne õnnistus

Head teod on kahekordne õnnistus, mis toob kasu nii hea tegijale kui ka vastuvõtjale. Teadlikkus õigesti toimimisest on üks paremaid arstimeid haigele ihule ja vaimule. Kui vaim on vaba ja õnnelik hästi täidetud kohustuse pärast ning rahul teistele rõõmu toomise pärast, siis toob rõõmustav, ülendav mõju uut elu kogu olemusele.

rõõmus süda

Heida oma nõrkuse, mure ja valu koorem kaastundlikule Päästjale. Ava süda Tema armastusele ja lase sel teistele voolata. Pea meeles, et kõigil on raskeid katsumusi, mida kanda, ja kiusatusi, millele vastu panna, ning sina võid teha midagi nende koormate kergendamiseks. EGW “Tervise teenistuses”

Reede, 4. detsembri audiojutlus

Valgus sinu sees_

Piiblisalm

salm5

Back To Top