Aasta 2012 kokkuvõte
Tere! Mina olen Vallo. Põltsamaa adventkoguduse kommunikatsioonitöö sekretär aastatel 2010-2012 ja kodulehe eestvedaja ka aastal 2009. Tervelt 4 aastat kannatusi ja pisaraid. Oh ei, tegelikult on olnud tore millelegi sellisele alus rajada ja nüüd seda edasi pärandada. Küsite mis juhtus? Pühkisin isamaa tolmu jalgadelt ja asemele tuli punane Austraalia liivatolm. Uskuge mind, seda on kõik kohad täis. Minu ja kaasvõitleja Allani tegemistest saab lugeda rohkemat aadressil http://mehed.wordpress.com. Sellegipoolest näitan teile ette, mida ja keda möödunud aasta meie kodulehele tõi:
Tegime:
- 36 postitust
- 16 galeriid
- 740 pilti (üles laetud)
Külastuste statistika Võrdlus on siis tegutsemisaastate (2012, 2011 – 2009) vahel, lisaks protsent populaarsuse tõusu või kahanemise kohta võrreldes eelmise aastaga.
| Aasta | 2012 | 2011 | 2010 | 2009 | % |
| Kogukülastuste arv | 4201 | 3107 | 4577 | 4366 | 34.86% |
| Unikaalsete külastajate arv | 1557 | 1250 | 1759 | 1599 | 24.16% |
| Keskmiselt kodulehel | 04:49 min | 02:34 min | 03:01 min | 03:32 min | 87.46% |
| Sattumise viisid | |||||
| Otsene | 25.07% | 29.71% | 20.67% | 24.55% | -15.62% |
| Viitavad lehed | 54.96% | 57.71% | 69.67% | 66.12% | -4.76% |
| Otsingumootorid | 19.97% | 12.58% | 9.66% | 9.32% | +37% |
Lisaks erinevad edetabelid
Suurimad külastajariigid:
- Eesti
- Norra
- Soome
- USA
- Saksamaa
- Itaalia
- Inglismaa
- Brasiilia
- Taani
- Šveits
Populaarseimad viitajad:
- facebook.com
- advent.ee
- neti.ee
- google.ee
- poltsamaa.ee
Populaarseimad otsingusõnad:
- Lastejutt palvest
- Deivy Nõmmik (Hoidis kohta)
- http://poltsamaa.advent.ee/
- Kristuse jünger
- Talvele vastu
- Jeesuse jüngrid
- Kevad
- Hele Kulp
- Kristuse jüngrid
- Põltsamaa adventistide kogudus
Täname, et olid meie lugeja eelmisel aastal!
Parimate soovide ja tervitustega,
Vallo Austraaliast
Jesaja raamatu õppimine
Kõik janused tulge vee juurde!
Otsige Jehoovat,kui Ta on leitav,
hüüdke Teda,kui Ta on ligidal!
Jesaja 55,1.6
Selle aasta Piibliviktoriini raamatuks on Jesaja raamat. Esimene ühine õppimine toimub 5.jaanuaril kell 16.00.
Täpsema info saamiseks pöörduge koguduse noortejuhi poole.
Nõnda ütleb Jehoova,
su lunastaja, Iisraeli Püha:
Mina olen Jehoova,su Jumal,
kes sulle õpetab,mis on kasulik,
kes sind juhatab teele,
mida sa pead käima!
Jesaja 48,17
HEAD UUT AASTAT!
Nina vastu vihmapisarais aknaklaasi sai aastavahetusel vaadatud arvukaid naabrusest tõusvaid ilutulestikke. Oli ilus! Otse vaadates oli kõik selge, paremale või vasakule kiigates aga tekkisid aknale hägused värvilised triibud. Tahtmatult tulid meelde Sandor Petöfi luuleread:
Mis on kuulsus? … Vikerkaareviir.
Pisarates murtud päiksekiir.
Mida soovitakse ja mõeldakse, saates kõrgele kauneid kujundeid ja värve, võttes vastu uut aastat? Kas nüüd just kuulsust soovitakse, võibolla seda mitte, aga küllap igatsetakse edu ja rahulolu saavutatust, võib juhtuda, et pereõnnegi mõõdetakse saavutuste kaudu – kui turvaline on elujärg ja kui hästi on lastel läinud.
Aasta eelviimasel päeval kogunes koguduse rahvas aastalõpu palvusele, et tuua Jumala ette oma rõõmud ja mured, läbikukkumised ja õnnestumised. Kokkuvõtete tegemiseks vaadati tagasi möödunud aastale ja usaldati Jumala kätte saabuv aasta. Kuigi oli palveid ka maiste murede ja hakkamasaamise pärast, oli rohkelt palvesoove koguduse vaimuliku kasvu ja Püha Vaimu juhtimise pärast. Tehti eestpalveid nii juhtide, koguduseliikmete, nende lähedaste kui ka tuttavate-sõprade pärast. Südamlikus õhkkonnas jäi kõlama, et me võime kõiges Jumalat usaldada ja teda tänada. Pärast mõttetihedaid palvusetunde ootas ülakorrusel rikkalik söömaaeg – uskumatu, aga mahtusimegi laudade taha istuma! Õhtu lõpuks oli aga ukse taha ilmunud kingikott, millest jagus pakke kõikidele headele lastele.
Kuigi inimsüdamele on nii loomulik igatseda rahulikku head elu, kirjutan uusaastasoovina lõpetuseks ühe vana laulu koguduse lauluraamatust:
Mitte rikkust, au ja kuulsust Sinu käest ei palu ma. Oleks kuninglik mu sugu, Sinuta ma kerjaja. Ei ma soovi kerget elu, Isa, vaid ma palun Sind: saada rõõmu, saada valu, mis Su ligi hoiaks mind!
Parimad soovid pühadeks kõigile!
Jõulud on kodused pühad. Ilus tava on sel ajal omastega ja perega kokku saada. Soovime ühtehoidmist ja armastust kõikidele peredele! Soovime, et igaühel oleks keegi, kelle jaoks olemas olla ja et mitte keegi ei tunneks ennast üksikuna.
Jõulud on ka hinge püha, mil meel igatseb harrast ja ülevat, olgu see siis muusikas või kunstis, ning ergud on valmis vastu võtma looduse puhtust, mis avaldub kas lume langemises või kirkas kuuvalguses. Viigu need puhtuse ja headuse pürgimused meie mõtted taevastele radadele, sest kristlastena on jõulud meile just Jumala inimeseks saamise meenutuspäev. See on päev, mil kiita Teda suurima kingituse eest, mis on inimkonnale üldse kunagi tehtud. See on aeg, mil tulla kirikusse ja tunda rõõmu ühtekuuluvuse imest, mis seob meid inimestena omavahel ja Jumala endaga. Tulgem siis kõik, nii noored kui vanad, nii koguduseliikmed kui külalised, ja nautigem evangeeliumisõnumit!
JUMALATEENISTUS KRISTUSE SÜNDIMISE AUKS ON ADVENTKIRIKUS JÕULUREEDEL, 23. DETSEMBRIL KELL 5 ÕHTUPOOLIKUL.
Tiroolis laulmas
Sel ajal, kui Eestimaal isadepäeva tähistati, olid kaks Põltsamaa koguduse esindajat Austrias Innsbruckis sealse koguduse poolt korraldataval võrkpalliturniiril. Eestist oli kohal ka võrkpallivõistkond, kes seekord kogu turniiri ära võitis. Põltsamaalastel oli aga austav ülesanne anda selle ürituse raames hoopis kontsert.
Kontserdi põhiraskust kandis Heldi, kes mängis flööti, laulis saksa, inglise ja eesti keeles ning juhatas laulud sisse väikeste sõnavõttudega. Klaveri taga oli umbes tunnise esinemise ajal Hele.
Laulude ja muusikapalade järel kostis tihti saalist hingestatud “aamen” ning kokkutulnud rahvusvahelisest seltskonnast tulid mitmed ütlema, et esitatu oli neile väga südamesse läinud. Loodan, et kontserdi video jõuab üsna pea siia meile kõigile vaatamiseks-kuulamiseks.
Meie seevastu imetlesime Jumala loominguna suursuguseid mägesid ning meenutasime kirjakohti Piiblist:
“Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.” (Ps.71,3.)
“Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.” (Ps.90,1.2.)
Kasvamine Jumala tundmises
Iga jõupingutus, mida teeme Kristuse nimel, toob kaasa õnnistusi meile endale. Kui kasutame oma vahendeid Tema auks, annab Ta neid meile juurde. Kui püüame võita teisi Kristusele, kandes hingede koormat oma palvetes, tuksuvad meie südamed Jumala armu elustavas mõjus, meie emotsioonidest kiirgab taevast tulisust, kogu meie kristlik elu on reaalsem, tõsisem ja palvemeelsem.
Taevas hinnatakse inimese väärtust selle järgi, milline on tema südame võime tunda Jumalat. Jumala tundmine on allikas, millest saab alguse tõeline vägi. Jumal lõi inimese nii, et iga tema võime võiks olla osaks jumalikust võimest, ning Ta püüab kogu aeg inimese mõistust jumalikuga ühendada. Ta pakub meile eesõigust töötada maailmas koos Kristusega Tema armu ilmutamisel, et võiksime omandada suuremaid teadmisi taevastest asjadest.
Jeesusele vaadates saame säravama ja selgema arusaama Jumalast ning vaadeldes me muutume. Heldus ja armastus kaasinimeste vastu saavad meie loomupärasteks instinktideks. Me arendame iseloomu, mis on jumaliku iseloomu koopia. Tema sarnasuses kasvades suureneb meie võime tunda Jumalat. Me saavutame aina suurema osaduse taevase maailmaga ning me suudame üha rohkem võtta vastu teadmiste rikkusi ja igavest tarkust.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”
Õppetund lilledest
Kristus juhtis oma jüngrite tähelepanu lilledele väljal, mis kasvasid ülikülluses ja särasid selles lihtsas ilus, mida taevane Isa neile on andnud armastuse väljendusena inimese vastu. Ta ütles: “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad” (Mt 6:28). Nende looduslike lillede ilu ja lihtsus ületab kaugelt Saalomoni hiilguse. Uhkeimgi rüü, mis on kunstipäraselt valmistatud, ei kannata võrdlust Jumala loodud lillede loomuliku veetlevuse ega kiirgava iluga.
Kui Jumal, jumalik kunstnik, annab lihtsatele lilledele, mis päevaga hukkuvad, erinevad ja õrnad värvitoonid, kui palju enam hoolitseb ta nende eest, kes on loodud tema näo järgi? Selle õpetusega noomis Kristus uskmatu südame muremõtteid, nõutust ja kahtlusi. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kristus – ainus uks ellu
Varjuteenistuse sümbolites, prohvetite ilmutustes, jüngritele antud õpetustes ja rahva hulgas tehtud imetegudes nägid inimesed Jumala Talle, «kes võtab ära maailma patu» (Joh.1.29). Tema kaudu pääsesid nad Tema armu «tarasse.» Palju on esitatud erinevaid aluspõhju, millele usku rajada, leiutatud kombeid ja korraldusi, mille varal lunastust omandada ja Jumalaga lepitust leida, kuid ainuke uks on Kristus. Kõik, kes on asendanud Kristuse kellegi teisega ja püüdnud saada karja hulka mingil muul teel, on vargad ja röövlid.
Variserid ei tulnud uksest. Nad olid tunginud lambatarasse Kristusest mööda hiilides ja nad ei teinud tõelise karjase tegusid. Preestrid ja ülemad, kirjatundjad ja variserid hävitasid elustavaid karjamaid ning reostasid eluvee allikaid. Jumala Sõna nimetas neid õigusega valekarjasteks: «Te ei kinnita nõtra, ei ravi haiget, ei seo haavatut, ei too tagasi eksinut ega otsi kadunut, vaid valitsete neid valjuse ja vägivallaga» (Hes.34,4).
Läbi aegade on mõttetargad püüdnud arendada uusi teooriaid inimhinge vajaduste rahuldamisest. Igal paganlikul rahval on olnud oma suured õpetajad ja usulised süsteemid, mis on pakkunud eriilmelisi lunastusvahendeid ning pööranud inimeste silmad ära Isalt ja täitnud nende südame hirmuga Tema ees, kes on neid igati õnnistanud. Nii röövisid nad Jumalalt selle, mis on Tema oma loomise ja lunastuse kaudu. Nad röövivad Temalt ka inimese. Miljoneid inimesi kütkestavad väärreligioonid, orjaliku hirmu tuimus ning oma ponnistuste ahelad, mis röövivad elult lootuse, rõõmu ja turvatunde. Ainult Jumala armu evangeelium õilistab inimest. Jumala armastuse nägemine Tema Pojas liigutab ning elustab inimese hingejõudu paremini kui miski muu. Kristus tuli taastama inimeses Jumala kuju; igaüks, kes pöörab inimesed ära Kristusest, röövib neilt elumõtte, lootuse ja au.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.