Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Suvised laagrid 2018
Perelaager, 29. juuni – 1. juuli, Valgemetsa
Perelaager toimub seekord Valgemetsa Puhkekülas, imekauni Ahja jõe ääres Põlvamaal. See on ideaalne koht perega puhkamiseks. Laagri teemaks on pikaealisus ja head suhted. Laagri lisainfo.
Rajaleidjate laager, 10.–14. juuli, Samliku
2018. aasta Rajaleidjate laager teemaga “Parim paik” toimub Mäe talus, Samliku külas, Pärnumaal. Laagrikoha kõrval voolab Pärnu jõgi, ümberringi on metsad ja loodus. Kuid laagri pealkiri ei viita mitte niivõrd asukohale kui hoopis sisule.
Traditsiooniliselt on tegu telklaagriga kõigile rajaleidjatele ja 6-15 aastastele lastele ja noortele. Laagri lisainfo.
Noortelaager, 16.–22. juuli, Saaremaa
Tänavuse noortelaagri teema on “Sügavam”!
Vaatame hoolikalt üle tööriistad, mis aitavad meil veenduda meie põhilistes uskumustes.
Üheskoos saame sügavamale minna nii teoloogias kui suhetes. On ju meile kõigile antud ülesanne olla misjonär. Ja et olla misjonär, peab meil lisaks headele teadmistele Piiblist olema hea ja sügav suhe Jumalaga! Kõike seda tahame sellel aastal üheskoos õppida. Laagri lisainfo.
Palvenädal 7.-14. november 2020
Meie selle aasta palvenädala teema on „Mine maailma: ustavus kristlikus elustiilis“. Kuidas on kristlik elustiil seotud sellega, et me läheme Kristuse nimel maailma? Need kaks on vägagi seotud. Tõsiasi, et me oleme kristlased, peegeldub meie elustiilis. Missugused on meie väärtused ja prioriteedid? Kuidas veedame oma aega ja kasutame ressursse? Missugust elu me elame? „Mida tähendab olla kristlane? Kas olla Kristuse moodi?“ küsis Ellen White. Tema on meie eeskuju ja vaid Tema armus ja väes saame olla ustavad Tema kutsele, toetudes samas täiesti Kristusele ja Tema Sõnale.
Selle nädala kestel uurime väga olulisi teemasid, alustades Piiblist kui meie kristliku eluviisi vundamendist. Me vaatleme, kuidas peegelduvad kuningriigi väärtused kristlikus elus ja kuidas juhivad kristlikud voorused meie elu. Kristliku eluviisi väga oluline aspekt on tervis. Kui peame enda eeskujuks Kristust, siis saame tõeliselt julgustatud ja innustatud. Juttu tuleb ka sellistest teemadest nagu kristlik elustiil ja meedia ning seksuaalsus. Lõpetame selle erilise nädala lõpuaja sündmuste ja kristliku eluviisi seotusega, selle teksti autor on Ellen White.
Ma loodan, et sa ühined minuga sel teekonnal, kui uurime seoseid kristliku elustiili ja evangeeliumitöö vahel siin maailmas. Palvetagem koos alandlikult hilise Püha Vaimu vihma pärast, mida meile on tõotatud, ja väe pärast, mida vaid Tema saab meile anda, et võiksime elada oma elu Temas.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Tõkestatud tee
Iisraeli vägev Jumal on ka meie Jumal. Võime Teda usaldada ning kui kuuletume Tema nõudmistele, tegutseb Tema meie heaks sama ilmselgelt kui Ta tegutses oma vana-aja rahva heaks. Igaüht, kes soovib järgida sõnakuulmise teed, ründavad mõnikord kahtlused ja usupuudus. Tee näib vahel nii tõkestatud olevat, et see tundub päris läbipääsmatuna ning viib lausa meeleheitele, kuid Jumal ütleb meile: Minge edasi!
Hirmuäratavaina näivad raskused, mis täidavad teie hinge kartusega, kaovad, kui astute sõnakuulmise teel edasi – alandlikult Jumalale lootes. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Meiegi vajame vahendajat
Kui Jaakob pärast patustamist – Eesavi petmist – isakodust põgenes, rõhus teda süütunne. Üksildase ja põlatuna, lahutatuna kõigest, mis elus kallis olnud, rõhus ta hinge eriti üks mõte: hirm, et patt on ta Jumalast lahutanud, et taevas on ta maha jätnud. Oma kurbuses heitis ta palja maa peale puhkama, ümberringi vaid üksildased mäekünkad ja pea kohal selge, särav tähistaevas. Magades tajus ta kummalist valgust: ennäe, tasandikult, millel ta lamas, näis tohutu, varjutaoline redel ulatuvat taeva väravateni, Jumala inglid liikusid mööda seda üles ja alla, ülevalt hiilgusest kostuv jumalik hääl kuulutas lohutuse ja lootuse sõnumit.
Nii sai Jaakob teada, kes võis tema vajadust ja hinge igatsust rahuldada – Lunastaja. Rõõmu ja tänulikkusega vaatas ta ilmutatud teed, mille kaudu tema, patune, võis taastada ühenduse Jumalaga. Tema unenäo saladuslik redel esitas Jeesust, ainsat vahendajat Jumala ja inimese vahel. Samale võrdkujule vihjas Kristus oma jutuajamises Naatanaeliga: “Te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde”. (Jh 1:51) EGW “Tee Kristuse juurde”