Tervisekonverents Tallinnas
Programm
- 9:30 – 10:00 Registreerimine
- 10:00 – 10:15 Avamine – AKELi president Ivo Käsk
- 10:15 – 10:45 Dr Fred Hardinge loeng: Elustiil, dieet ja mittenakkuslikud haigused
- 10:45 – 11:00 Küsimused ja vaheaeg
- 11:00 – 11:30 Lauri Beekmanni loeng: Passiivne joomine – kogu ühiskonna probleem
- 11:30 – 12:30 Töötoad ja tervise lauad, saalis lühiloengud
- 12:30 – 13:30 Lõuna
- 13:30 – 14:15 Dr Fred Hardinge loeng: Uni ja emotsionaalne intelligents
- 14:15 – 14:30 Küsimused ja vaheaeg
- 14:30 – 15:15 Dr Fred Hardinge loeng: Kuidas hästi magada
- 15:15 – 15:30 Konverentsi lõpetamine
Töötoad
- Füsioterapeudi töötuba – Marika Noorkõiv, Pille Põldaru
- Massööri töötuba – Merilin Laak
- Terve mina-pilt – Anne Vahtramäe
- Stress ja süda – Annely Toews
Lühiloengud saalis
- Suhtumine probleemidesse – Inna Kangur
- Meedikuna Afganistanis – Annika Karu
Lauad
- Smuutide laud
- Tervisetestimise laud
- Füsioterapeudi nõustamine: Liigu teadlikult – Maarika Maurer
2015. aasta misjoniraamat keskendub tervisele ja terviklikule inimesele
Trükist on tulnud 2015. aasta misjoniraamatu eestikeelne tõlge pealkirjaga „Tervis ja heaolu: Saladused, mis muudavad sinu elu”. Misjoniraamatut jagatakse erilise rõhuga misjonihingamispäeval, mis sel aastal toimus 18. aprillil. Ka Põltsamaa koguduses tutvustati hingamispäeval seda raamatut ja paluti õnnistust nende levitamiseks. Kõnes keskenduti meie misjonimeelsusele ja kutsuti üles alustama väikestest asjadest, et Jumal saaks meile ka suuremaid ülesandeid usaldada.
Üleilmse adventkoguduse peakonverentsi üks suundi on tervisemisjon, mille kohta öeldakse, et see on evangeeliumikuulutuse parem käsi. Adventkoguduse Eesti liidu kirjastustöö juht Jaanus-Janari Kogerman sõnas, et eriline rõhuasetus asetatakse tervisetööle just sel aastal ja seepärast ka vastavasisuline raamat. „Raamat maksab 1,50 eurot, seda saab osta adventkogudustes üle Eesti, aga ka e-poest. Raamatu tiraaž on 3000 eksemplari,” ütles Jaanus-Janari. „Sarnaselt eelmise aasta misjoniraamatuga „Kujuteldamatu” on ka tänavune misjoniraamat tehtud koostöös kolme Balti riigiga. Kui eelmise aasta misjoniraamatu teksti küljenduse ja kujunduse tegi kõigis kolmes keeles Indrek Ploompuu, siis sel aastal tehti see samuti kõigile keeltele Leedus. Raamat trükiti samuti Leedus,” lisas ta.
Misjoniraamatu tõlkis eesti keelde Ellen Suits, kes andis raamatule kiitva hinnangu ning kirjeldas raamatu sisu nii: „See raamat räägib praktilisest elust, üldisest tervisest ja tervise eri aspektidest. Iga peatüki lõpus jõutakse Jumala juurde ja sõnum seostatakse vaimuliku sisuga – see on hea. Raamat räägib kõigest, mis on tänapäeval oluline. Praegu antakse tervisealast kirjandust küll palju välja, aga selle raamatu tõlkimise muutus meeldivaks see, et see läheb kokku minu tõekspidamistega ja pakkus ka hingele midagi.”
Raamatu „Tervis ja heaolu: Saladused, mis muudavad sinu elu” on koostanud paljud meditsiinidoktorid, tervisetöötajad ja teoloogid eesotsas Mark Finley ja üleilmse adventkoguduse tervisetöö juhi, Peter Landlessiga.
Kristlikud süstamatkalised Ahja jõel
Aprilli teisel nädalavahetusel oli aeg järjekordse matka jaoks. Matka muutsid eriliseks 2 fakti: see on meie esimene süstamatk ning matkale tuleb 27 inimest. See on Kristlike Matkade kehtiv maailmarekord.
Kogunesime juba reede õhtul Laari lõkkekohas, et ennast matka jaoks õigele lainele häälestada. Kogu õhtu jooksul jõudis inimesi üle Eestimaa kohale ning kõige kaugemad tulijad olid 5-6 tundi pidanud juba autosõitu nautima. Alustuseks tegi lõkkemeister Annemai lõkke, seejärel püstitati telgid. Kiire tutvus inimestega ning ongi aeg toiduvalmistamiseks ja õhtuseks vaimulikuks mõtiskluseks. Toiduvalmistamisel kasutasime seekord 6. priimust, ehk 4-7-liikmelised grupid valmistasid endale iseseisvalt süüa. Peagi oli õues pime ja õige aeg minna järgnevateks päevadeks välja puhkama.
Järgmisel hommikul ärkasime kell 7, lõke juba leegitses ja päev võis alata. Paljudel oli öösel külm olnud, osad poisid magasid üldse kile ehk tarbi all, kus tegelikult polnudki külmem kui telgis. Varustus pakiti autodesse ning Tanis, Ahti ja Vallo viisid autod järgmisesse ööbimiskohta ära. Teised kosutasid jällegi oma vaimset poolt vend Mairo juhtimisel. Teotahtelistena läksime Koorvere silla alla, kus ootas meid hunnik süstasid ja instruktsioon. Teooria selge, rakendasime seda kohe ka praktikasse. Natuke läks siiski aega, et süstajuhtimisega kõik sina peale saaksid. Mairo suutis juba esimese 200m peal omale varakahju tekitada, Vallo kordas sama protsessi mõned tunnid hiljem.
Ilm oli soe, päike paistis ja linnud laulsid. Jõgi voolas rahulikult oma teed ja meie sellega kaasa. Siinseal oli mahalangenud puid ja muid takistusi, aga esimene suurem takistus oli alles Kiidjärve vesiveski, millest üle ei saanud aga ümber ikka. Täitsime kõhtu müsli ja jogurtiga, mida Andres oli ustavalt oma sõiduriistas transportinud. Lisaks ilusale vaatele ja kõhutäiele sai veel kassi paitada, mida veel elult tahta.
Ülejäänud pärastlõuna vehkisime Saesaare paisjärvel aerudega vastutuult. Hüdroelektrijaama juures tuli veelkord kõik sõiduvahendid veest välja tõsta ja allpool tagasi vette lasta. Hetked hiljem toimus ka matka ainuke sissekukkumine, seegi poolik. Aga mis sa teed, kui on vaja veidike jahutamist! Tuju aga sellest ainult tõusis. Olime ju ikkagi Taevaskojas. Vaatlesime sealseid liivapaljandeid, millest kõrgeim oli 38m. Arutlesime, kuidas küll need nimed sinna kõrgele kivi sisse on saanud ja millised need paljandid “dinosauruste ajal” välja võisid näha.
Kuigi aerutamine tundus võtma terve igaviku, jõudsime siiski lõpuks järgmisesse ööbimiskohta, Otteni. Teised seadsid laagrit üles, samal ajal kui Vallo, Allan ja Siim üritasid kogu hingega silla all olevast väikesest kärestikust üles aerutada. Seekord jäi paraku edu saavutamata. See 2. võlviga vana kivisild peaks olema tuttav igale elusolevale eestlasele, sest see on üks “Viimse Reliikvia” võttepaikadest. Koht, kus Siim tõkestas küünlavankri jälitajate tee ja hobune vette kukkus. Olime päev otsa arvanud, et see hobune sai surma, aga sealselt infotahvlilt võisime lugeda, et hobune jäi ellu ja andis hiljem ilmavalgust ühele varsale.
Eriline päev oli Kaidil, sest lisaks rõõmsatele seiklustele oli tal ka sünnipäev. Laulsime, viskasime teda päris mitu korda õhku ning lõpuks sõime veel head paremat peale. Õhtu lõpetuseks sõime tulist tatraputru ning hiljem jätkasime tulise lõkke ääres tuliste vestlustega. Ja seda kuni hiliste öötundideni. Öö oli meie vastu empaatiavõimeline ja jahutas kõik, mis meis enestes lõkkele oli löönud. Võibolla pingutas ülegi, sest maa oli hommikul täitsa härmas.
Kui esimesel päeval läbisime 19km, siis pühapäeval oli kilomeetreid 4 vähem. Enamus sellest viibisime Eoste hoiualal ja sellele järgnenud sikk-sakitavas jõesängis, kus tuul puhus küll eest, tagant ja küljepealt ning lõpus läksid ka taevaluugid valla. Kõik olid väga tublid ja pidasid vastu kuni lõpuni, mille järel veel “rõõmsalt” läbimärgadena maanteesilla all hilinevat transporti oodati. Siht oli kõigil silme ees üks – jõuda sauna. Peagi olid kõigil kondid üles soojendatud ja aeg minna jälle oma teed, reaalsusesse.
Tänud kõigile osavõtjatele ja korraldajatele ilusa nädalavahetuse eest. Suurim tänu aga meie Taevasele Isale, kes on meile andnud nii ilusa looduse ja sõbrad ning kes hoidis meid sellel matkal.
Kristlase elu
Tema, kelle sõna on tõde, on tõotanud anda abi ja armu, mis on küllaldane iga olukorra jaoks. Tema igavene käsivars on Tema lapse ümber, kes pöördub Tema poole abi pärast. Me võime usaldada end julgelt Tema hoolde, öeldes: “Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma Sinu peale.” (Ps 56:4) Kõigi suhtes, kes Tema peale loodavad, täidab Jumal oma tõotuse.
Oma eeskujuga on Õnnistegija näidanud, et Tema järelkäijad võivad olla maailmas ja ometi mitte maailmast. Õnnistegija ei tulnud maailma, et osa saada selle petlikest naudingutest või lasta end mõjutada selle kommetest ning neid järgida, vaid et täita oma Isa tahet, otsides ja päästes kadunuid. Kui kristlasel on selline eesmärk, võib ta jääda roojastamatuks igasuguses ümbruskonnas. Milline ka oleks tema seisund või olukord – kõrge või tagasihoidlik – ilmutab ta oma kohustusi ustavalt täites tõelise religiooni väge.
Mitte katsumustest vabanedes, vaid just nende keskel kujuneb välja kristlik iseloom. Vastupanu õhutab Kristuse järelkäijat suuremale valvsusele ning paneb teda palvetama tõsisemalt vägeva Abimehe poole. Raskete katsumuste läbitegemine Jumala armu läbi arendab kannatlikkust, valvsust, kindlameelsust, sügavamat ja püsivamat usaldust Jumalasse. See on kristliku usu triumf, kui Kristuse järelkäija kannatab – ja ometi jääb tugevaks; kui ta alistub – ja seeläbi võidab; kui “teda tapetakse kogu päev” (vt Ps 44:23) – ja ta ometi elab; kui ta kannatab risti – ja võidab seeläbi aukrooni. EGW “Apostlite teod”
Loo mulle, Jumal, puhas süda
“Hoia oma südant enam kui kõike muud,” on targa mehe nõuanne, “sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23) Inimene on niisugune “kui ta arvab omas hinges.” (Õp 23:7 v.t.) Jumalik arm peab saama uuendada südame, sest muidu on asjatu püüda puhastada elu. Inimene, kes püüab kujundada õilsat ja vooruslikku iseloomu ilma Kristuse armuta, rajab oma hoone tuiskliivale. Kiusatuse metsikus tormis vajub see kindlasti kokku. Iga inimene peaks palvetama Taaveti sarnaselt: “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12) Ja taevasest annist osa saanuna tuleb meil minna edasi täiuslikkuse poole, olles valvatud “Jumala väega… usu läbi.” (1Pt 1:5)
Püha Vaimu pidev mõjutus peab aitama meil suunata mõtteid ülespoole ning harjutada mõtisklema puhastest ja pühadest asjadest. Meil tuleb Jumala Sõna hoolsalt uurida. “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse,” ütleb Laulja, “et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Ps 119:11) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hoolitsev Looja
Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. Tema, kes peab üleval loendamatuid maailmu mõõtmatuses, hoolitseb samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartmatult oma väljapaistmatut laulu laulab. Kui inimesed lähevad välja oma igapäevatööle, kui nad pühenduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja kui nad hommikul üles tõusevad, kui rikas pidutseb oma palees või kui vaene kogub oma lapsed kasina laua ümber, jälgib taevane Isa neid kõiki hella pilguga. Ei lange ükski pisar, mida Jumal ei paneks tähele. Ei ole naeratust, mis jääks talle märkamatuks.
Kui me vaid usuks seda täielikult, kaoks kõik asjatud mured, meie elus poleks nii palju pettumusi. Iga asi, olgu suur või väike, jääks siis Jumala hooleks ja teda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis naudiksime hingerahu, mis on paljudele juba kaua aega tundmatu. EGW “Tee Kristuse juurde”
