Laste õnnistamine
„Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid,sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei
võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nendepeale. Mk. 10:14-16
20. veebruaril kogunesime just selleks, et kirjasõna järgi talitada. Jumala õnnistust paluti kolmele lapsele. Igale lapsele määrati koguduse poolt diakon, kes tema jaoks alati olemas on.
Lapsed said kingituseks kaardi ja värvimispiibli. Vanemad said vajaliku raamatu laste kasvatamise teemal. Mitmed emmed ei jätnud kasutamata võimalust väikest beebit süles hoida ja hellitada. Õhtu jätkus söögilaua ümber üksteisega vesteldes.
Kuuldud laulusõnad ütlesid meile:
“Issand hoidku Sind, õnnistagu Sind!”
Ühineme meiegi selle sooviga, sest kõige turvalisem on elada Jumala kaitse all!

Sõbrapäeva noortekas
15. märtsil said Põltsamaal kokku ümbruskaudsed noored-lapsed, et veeta koos üks tore pühapäev. Alles oli olnud sõbrapäev ning peagi tulemas vastlapäev, seega ideaalne võimalus need 2 lastele olulist päeva ühendada. Kohal olid nii Jõgeva kui Viljandi koguduse esindajad. Väga rõõmustav oli näha, et nii palju oli tulnud uusi lapsi ka Põltsamaa linnast.
Noortekas oli väga tore, seal oli rohkem lapsi kui tavaliselt.
Alguses saadi kokku Põltsamaa Adventkiriku juures ja kui lapsed olid kokku loetud ja autodesse mahutatud, mindi Põltsamaa lähedal asuvale Kuningamäele. Kokku oli 19 last + juhendajad. Kuningamäel toimusid erinevad võistkonnamängud ja kelgutamine. Pärastpoole sai ka lõkke peal grillida.
Mänge korraldas Kalle ja ta sai sellega väga hästi hakkama. Alustasime paberlennukite tegemise ja lennutamisega. Võistkondi oli kolm ja iga võistkond sai kolm paberit lennukite tegemiseks. Kuna oli juhtunud nii, et ühte võistkonda sai kokku natuke rohkem suuremaid lapsi kui teistesse, siis oli arvata, et see võistkond sai ka kõige paremad tulemused. „Suuremate võistkond“ lennutas ühe oma paberlennukitest silmnähtavalt kaugemale kui teised. Pärast lennukeid moodustasid võistkonnad nagu inimketi, kus käest-kätte tuli tennisepalle visata ning rivi lõpus olevasse kelku need asetada.
Järgmisena oli pusle kokkupanemisvõistlus. Üks tiim sai kolm väikest ja lihtsat puslet, teised said kumbki tiim ühe pusle. Seekord läks nii, et kes said kolm puslet, need said esimesena pusled kokku. Kuna vahepeal jõudis juba külm hakata, tegime paar korda teatevõistlust, kust ei puudunud ka efektsed libisemised ja kõhulikäimised. Peale puslet oli bowlingu laadne mäng, kus pidid tennisepalliga pudeleid tabama. Mõnel läks koguni nii hästi, et tabas ühe viskega mitut pudelit. Päris tihti aga veeres pall hoopis pudelite vahelt lihtsalt läbi.
Pärast mänge jõudsid lapsed oma lemmiktegevuseni, kelgutamiseni. Kelgutamine meeldis kõigile väga ja kuna oli ilus ilm, siis polnud ka liiga külm ega liiga märg.
Kalle oli vahepeal lõkke teinud ja mindi grillima. Varda otsa sai lükata nii soolast kui magusat.
Kui kõigil kõhud täis (loe: söödav otsas) ja riided suitsulõhnased, siis sõitsime tagasi kiriku juurde. Hele jagas lastele ilusaid punaseid südamekujulisi õhupalle ja pidas lühikese kõne eluvee teemal. Juttu oli Jeesusest ja Samaaria naisest. Pärast Hele huvitavat jutustust mindi ülakorrusele sööma. Toidulaud oli rikkalik ja samal ajal sai kõrvaltoas sõbrapilte teha. Vallo, jäi seetõttu peaaegu söögist ilma.
Sellel aastal oli sõbrapäeva noortekas eriline seetõttu, et Vallo korraldas fotonurga, kus sai teha sõbrapilte. Enamus lastest kasutas seda ja kõik, kes tegid pilti ja tulevad järgmisele noortekale, saavad endale kingituseks paberfoto. Et pilte huvitavamaks teha, sai kasutada erinevad parukaid, maske, päikseprille, õhupalle, mänguloomi jms.
Älis rääkis enne lõpetamist sellest, kui vajalik on liikuda ja esitas lastele küsimuse, mis on 100 aasta jooksul muutunud. Vastuseid tuli erinevaid, näiteks, et tänapäeval on kättesaadav ühistransport ja et tänapäeval inimesed liiguvad oma jalgadel palju vähem, sõidetakse autodega ja bussidega ning eluiga on kasvanud. Samuti õppisime pähe Piiblist ühe kirjakoha, 1. Korintlaste 9:24-27, mis motiveerib meid edasi liikuma.
Pärast Hele tehtud lõpupalvet jätsime oma vanade ja uute sõpradega nägemiseni, et nendega jälle järgmisel korral kohtuda.
Ergas-Ever Kask
Vaata pilte siit: http://advent.ee/galerii/74461/sobrapaev-poltsamaal/
Türi koguduse külaskäik
14. veebruari hingamispäev oli meie koguduse jaoks eriline. Novembri lõpus käis Põltsamaa kogudus külas Türil ja nüüd olid õed-vennad Türi kogudusest vastukülaskäigul. Juba hommikul juhtis väikese õppetükigrupi tööd Türi koguduse noor.
Pärastlõunal algas kell 4 teenistus, kus kahe koguduse liikmed täitsid saali. Põltsamaalased kuulasid Türi koguduseliikmete esituses muusikat mitmesugustel pillidel: klaver, klarnet, kannel, mandoliinid ning muidugi kõlasid ka inimhääled. Muusikapalade vahel lugesid noored koguduseliikmete poolt kirja pandud kogemusi. Tundsime, et Jumal on ikka ligidal, palveid kuulmas, aitamas ja et Temale kuulub meie tänu.
Piltide vahendusel saime kaasa elada Türi koguduse tegemistele. Seejärel olime üleval toas toidulaua ääres, kus pikemalt omavahel vestlesime.
Tore, et sõbrad Türi kogudusest said meid külastada ja loodame, et see ei jäänud viimaseks kohtumiseks.
Tänu Jumalale, kes liidab meid oma Vaimuga üheks suureks pereks.
Kristlikud Matkad- Soome Talvematk
1-4. veebruaril olid Eesti mehed avastamas Soome põlismetsi. Käes oli 2015. aasta talvematk. Kuna asukoht oli paljude jaoks kauge ja kulukas, võtsid selle teekonna ette ainult 4 matkalõvi: Mairo, Vallo, Tõnn ja Marek.
Kõik algas tegelikult juba laupäeva õhtul, kus Tallinna adventkirikus toimusid viimased öised pakkimised ja toidumoona jaotamine matkaliste vahel. Seejärel kiire unepuhkus ning olimegi kell 7 Tallinna sadamas ja seejärel laeval. Aega sisustasime magamisega, seejärel seisis ees sõit Kouvola lähistel asuvasse Repovesi rahvusparki. Panime vaimu ja asjad valmis ning asusime pühapäeva pärastlõunal Soome metsi vallutama. Esimene päev kujunes kõige raskemaks. Läbisime umbes 15km, millest viimased olid juba kottpimedas metsas kaardi ja kompassi abil seigeldes. Seljakotid kaalusid kõigil 20kg ringis. Kuna väsimus oli juba oma töö teinud ja jõud oli raugemas, tegime otsuse, et Vallo ja Tõnn jätavad teised maha ja jooksevad ning üritavad teeotsa või kaardil olevat majakest leida. Eksitavad olid nii kaardi vanus, põdrajäljed kui matkaraja märgid puutüvedel. Lõpuks siiski sai lõpppunkt leitud ja ka teised sinna viidud. Mairo läks pärast telkide püstitamist kohe magama, teised tegid süüa, lõkke ja kuivatasid riideid.
Temperatuurid püsisid nii päeval kui öösel 0 kraadi lähedased, mis kergendas kõvasti matka ja säästis energiat. Mitu korda ületasime teekonna lühendamiseks järvi, teadmata paksu lume all oleva jää paksust. Kuigi vesi oli mitmeski kohas peal, keegi läbi ei kukkunud. Leidsime, et ka tõuse on tunduvalt rohkem kui Eestis ning mäkke ronimist tuli koguaeg ette. Ilusad olid miniatuursed jääliustikud, kus jääpurikad katsid lihtsalt kivipaljandeid. Lund sadas peaaegu vahetpidamata ning oli arvata, et auto kättesaamine saab raske olema. Ööbisime olemasolevates lõkkekohtadega paikades, teine öö olime laavus(metsamajake) ja viimaseks ööks ehitasime ise kuuseokstest, pakkudest ja söögilauast lumeonni.
Õhtuti õppisime õppetükki, kokkasime ning tegelesime fotograafia praktiseerimisega. Teised päevad olid natuke kergemad, kõndisime vähem ning olime juba lõunaks laagripaigas, kus sai puhata ja juttu puhuda. Eelviimasel päeval käisid Vallo ja Marek auto juures bensiinivarusid täiendamas ning otsustasid ka auto parema tee peale saada. Pärast 1,5h pusimist ja kaevamist sai auto lumevangist vabaks ning pargitud paremasse parklasse.
Kolmapäeva hommikul tegime väikse jalutuskäigu ja läksime üle rippsilla auto juurde ning oligi aeg tagasi kodumaa poole teele asuda. Kogu matka jooksul juhtus küll siinseal väikseid äpardusi, kuid sellest hoolimata oli väga mõnus ja huvitav matk. Aitäh seltskonnale ja Taevaisale selle toreda kogemuse eest!
Kutsume kõiki osalema ka järgmistel matkadel,mis juba varsti toimuvad, kevadise suurvee ajal. (Juhul kui veel mõnda talvematka ei tule)
Vaata pilte: http://advent.ee/galerii/74239/km-soome-talvematk/
Kristlikud Matkad
Valguse lapsed
Me kuulume Jumalale, me oleme Tema pojad ja tütred – Tema omad loomise kaudu ja Tema omad Tema ainusündinud Poja lunastusanni kaudu. “Teie ei ole iseenese päralt, sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus ja vaimus, mis on Jumala omad.” (1Kr 6:19,20 KJV) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”

Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee

Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”


