Kui olen pastoriametis inimestega kohtunud, on minult küsitud mitmesuguseid küsimusi. Vastan neile, kasutades Piibli tsitaate ja viiteid.

Kas ristimine on vajalik?

Evangelist Markus kirjutab: „Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks.“ (Mk. 16,16.) Filipi vangivalvur küsis: “Isandad, mida ma pean tegema, et pääseda?“ Paulus ja Siilas vastasid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!“ Seejärel toimus koolitus („Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.“), inimeste elu ja käitumine muutus („Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad.“) ning siis toimus ristimine („Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.“). (Ap. t. 16,30-33.)

Usk ja ristimine on seotud. Kui inimene laseb ennast ristida, tunnistab ta avalikult sellega oma usku ning deklareerib, et sealtpeale elab ta ristiinimesena. See peab olema teadvustatud otsus, seega ei saa seda teha väikesed lapsed. Ka Jeesus ristiti täiskasvanueas. Kuigi tal ei olnud vaja oma elu muuta, näitas ta selle toiminguga oma usku ja oli eeskujuks oma järgijatele.

Kas ristimine kaitseb?

Ristimine iseenesest ei kaitse – see ei ole maagiline rituaal. Küll aga kaitseb Jumal, kellega inimene ristimisel lepingu teeb. Tegelikult ei ole ristimislepingus isegi seda, et Jumal kaitseks igasuguste ebameeldivuste ja raskuste eest, vaid Jumal lubab olla vääramatult ristitu kõrval, olgu olukorrad millised tahes. „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt. 28,19-20.) Tähtis on lepingust (õpetustest) kinni pidamine. Kui inimene teeb ristimislepingu, aga ei ela selle kohaselt ja hoopis tõrjub Jumala oma elust eemale, siis ei saa Jumal tema juures olla, sest Jumal ei tee midagi vägisi.

Kas ristimine kohustab millekski?

Jah, ristimisel kohustub inimene elama ristiinimesena, s.t. „pidama kõike, mida mina olen teil käskinud.“ (vt. eespoolt). Ristimisel saab inimesest ka koguduse liige. „Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.“ (Ap. t. 2,41.)

Ristimisest saab rohkem teada ristimiskoolitusel, mis toimub kolmapäeviti kell 18, aadressil Kreutzwaldi 1, Põltsamaa.

Hele Kulp

Pühapäeval, 18. jaanuaril said Põltsamaal kokku noortejuhid ja noorteaktiiv. Tegelikult alustati mõttetalgutega juba varemgi: reedel tuli kokku noortenõukogu, laupäeva õhtul liitus mõttetalgutega liidu esimees Ivo Käsk ja pühapäeval kõik noortejuhid ning noorteaktiiv.

Liidu noortejuht Susanna Soosaar sõnas, et nädalavahetus läks väga hästi ja tekkis hea õhkkond. „Kõik teemad, millest nii reedel kui laupäeval rääkisime, kattusid pühapäeval üles tulnud teemadega, mis tähendab, et mõttevahetus oli üksmeelne ja liigume ning mõtleme samas suunas ja see oli väga-väga tore. Teemad, mida soovime nõukoguga arendada, käidi välja ka noorte endi poolt.”

Reedesel nõupidamisel pandi kirja ka noorteosakonna missioon: AKELi noortenõukogu missioon on saavutada noorte ühtsustunne, toetada ja võimendada kohalike koguduste noortetööd ja aidata mitmekülgselt kaasa noorte vaimulikule kasvule.

Missiooni sõnastamisel võeti aluseks üleilmse koguduse peakonverentsi aluspõhimõtted: reach out (misjonitöö väljapoole), reach across (omavahelised suhted) ja reach up (Jumala poole sirutumine). „Mõtlesime, kuidas neid kolme põhimõtet meie noorteüritustel ühendada. On olemas algideed, täpseid asju veel arutame,” ütles Susanna.

Susanna peab noortetöö tugevuseks seda, et noored soovivad üksteist toetada ja julgustada, nõrk koht on praegu linnadevaheline kommunikatsioon – mõeldi ka selle üle, kuidas info paremini liikuma saada.

Kõigis linnades ei ole praegu noortejuhti, aga noored tegutsevad siiski. „Väikekogudustes on nii, et kui üksi ei saa, siis tehakse teise kogudusega koos. Põltsamaa ja Jõgeva korraldavad koos noorteõhtuid, ei pea üksinda tegema, koos on mõnusam olla,” ütles Susanna.

Lähim üle-eestiline noorteüritus on taas ühe katuse alla koondatud piibli ja palli päevad, mis on kavas 21. ja 22. märtsil. „Raamat, mida peab viktoriini tarvis uurima, on Apostlite teod. 21. märts on ülemaailmne noortepäev adventkoguduses ja sel päeval on hommikune jumalateenistus ning päeval läheme noortega välja. Õhtul on kavas viktoriin. Pallimängud on seekord kõik pühapäeval,” selgitas Susanna. Lähem info PPP kohta varsti advent.ee lehel.

Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemistega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Fl 4:6,7

Möödunud pooleteise nädala jooksul on Põltsamaa kogudus igal õhtul käinud koos palvetamas. Istusime väikeses hubases ringis ning viisime oma südame õhkamised Jumala ette. Seekordne palveaeg põhines vaimuviljadel.

Kõigepealt lugesime igale päevale vastava osa E.G. White sulest. Seejärel olid meie ees seinale projekteeritud palveteemad, mille eest igaüks sai palvetada. Alustasime tänu ja kiitusega, seejärel palvetega isiklike vajaduste pärast, hiljem eestpalved, misjonitöö, palve paarikaupa ning kõige lõpuks ühine tänulik lõpupalve. Iga palveteema all oli ka sobilik Piiblist pärit Jumala tõotus. Jumala tõotused kinnitavad ja kasvatavad usku. Jumalal ei ole midagi võimatut. Vahepeal laulsime ka ühiselt teemakohaseid laule meie suurest eeskujust Jeesusest ja Jumalast, kelles on  koos kõik vaimuvili: armastus, rõõm, rahu, pikkmeel,lahkus, headus, ustavus, tasadus, kasinus.

Iga päev oli kohal keskmiselt 13-14 inimest, kellest kõige noorem palvetaja oli 10 ja kõige vanem 93. aastane. Kandsime palves Jumala ette eriliselt oma koguduse noored, perekonnad, eakad ja palvetasime nimeliselt iga koguduseliikme eest. Kui hakkasime laste eest palvetama, sai neid nimesid nii palju, et tõime tahvli ja laste nimed jäid meie silma ette mitmeks päevaks. Nende pärast palvetasid nii vanemad kui vanavanemad. Ütles ju Jeesuski.”Laske lapsukesed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!”

17. jaanuari hingamispäeval tegime kokkuvõtteid möödunud palvenädalast ja mõtlesime sellest, mida Jumal on teinud, on tegemas ja mida edaspidi teeb. Kuulasime muusikalisi etteasteid Jumala auks ja üksteise usu kinnituseks.   Olime osaduses läbi ühise  palve koos Jumala tõotustega. Tõdesime, et Jumal oli meid liitnud ja meie südamed kokku köitnud üksteise eest palvetades ja üksteise murekoormaid kandes.

Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen. Ef 3:20-21

Möödunud aastavahetuse veetsid paljud Eesti adventnoored Rootsis ASI kongressil. Adventist-laymen’s Services & Industries (ASI) on Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse liikmete poolt loodud organisatsioon, mille keskmes on Kristuse evangeeliumi jagamine. ASI Skandinaavia on osa üleilmsest liikumisest, kuhu kuulub inimesi väga erinevatelt elualadelt.

Tänavuse kongressi eesmärk oli aidata varustada osalejaid mõtete, ideede ja vahenditega, kuidas jagada oma usku teistega ja kuidas terviseteenistuse kaudu inimesi aidata.

Kongress toimus Rootsis Malmös 31. detsembrist 4. jaanuarini, teema oli sarnane 2014. aasta palvenädala („Vaid Kristuse meetod”) teemaga: „Kristusest tunnistamine Tema viisil!”.

Eesti esindus on aastavahetuse kongressidel osalenud kõigil kolmel korral, mil kongressi on Skandinaaviamaades korraldatud. Eestipoolne organiseerija Mariann Volkonski ütles, et kaks aastat tagasi oli osalejaid Eestist 12, eelmisel aastal 24 ja seekord 30.

Konverentsil osalejad tulid Rootsist tagasi positiivselt meelestatult ja uue inspiratsiooniga. Marianni sõnul pakubki kongress suures koguses inspiratsiooni, julgustust ja vaimulikku äratust. Gunnar Oja, kes kaks aastat tagasi ASI aastavahetuse kongressil ristiti ja kes ka sel aastal kohal käis, ütles, et konverentsile minekuga on igal aastal kaasnenud võitlus, kas minna või mitte. „Üks osa ütleb, et ära mine, võta vabalt, kuid teine hääl ütleb, et ehk peaks minema. Siiani ei ole ei ole oma valikuid kahetsenud.”

Janne Kütimaa, kes samuti sel aastal osales, peab kongressi vajalikuks, kuna see pakub usule kinnitust, julgustust ja inspiratsiooni uusi sihte seada. „Kongress on hästi mitmetahuline, selle eesmärk on varustada töötegijaid ülesannete täitmiseks. Anda ideid. Inimesed räägivad, mida nad on teinud, kuidas teinud, kuidas selle peale tulnud, mis vahendeid kasutanud. See avardab silmaringi ja tõukab isiklikule sügavamale osadusele. Eesmärk on jõuda inimesteni, et inimesed kuuleksid evangeeliumi ja Jeesus võiks peagi tagasi tulla.”

Tänavune kongress keskendus terviseteenistusele. Räägiti tervisekeskuste ja tervisepoodide rajamisest ja nende toimimisest. Mariann: „Sealt jäi meelde usk, mis inimestel on, ja see, et kuigi see tööharu on isemajandav teenistus, siis nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid misjonitöö. Tulu katab kulutused ja töötajate palgad. Kõik teenused on võimalikult kättesaadavad. Need lood, kuidas Jumal õnnistab, on hämmastavad.”

Kongressil oli erinevaid esinejaid, paljudele jäi eriliselt südamesse evangelist Luis R. Torrese sõnum sellest, kuidas tema kristlaseks sai. „Eriti huvitav oli kuulda tema kristlaseks saamise lugu. Suureks üllatuseks tuli välja, et enne kristlaseks saamist mängis ta bändis nimega Bill Haley and The Comets…,” ütles Gunnar.

Kongressil osalenute muljeid saab pikemalt lugeda veebruari Meie Ajast.

Allikas:advent.ee

Ka meie kogudus koguneb sellel perioodil õhtuti kell 19.00.