Tarkusepäev
29. augustil oli meie kogudusel õpilaste koolisaatmise teenistus. Kaido kõneles edukast õpilasest Piiblis – Taanielist. Sellest, millises koolis Taaniel käis võime lugeda Taanieli 1. 4-5. Taaniel käis koolis, olles vang. Tal puudus kodu ja vanemate toetus. Taaniel oli põhimõtteline mees, valides õiget ihulikku ja vaimulikku toitu. Taanieli ja tema sõprade õpingute tulemustest võime lugeda Taanieli 1. 15-20.
Piibel ja loodus on parimad õppeained. soovme õpilastele ja õpetajatele, et nad oleksid ustavad Jumalale nagu oli Taaniel. Tegelikult oleme me kõik õpilased – õpilased elukoolis.
Kaido kutsus ette kõik õpilased ja õpetajad ning tegi õnnistuspalve. Meie kolmele õpetajale ning üheksale kooliminejale anti ka lillekimbud.
22. august

22. augusti hingamispäev oli meie kogudusele eriline. Õppetükki viis läbi Rein Kalmus. Ta rääkis laiemalt, miks Johannes kirjutas oma kirja. Nii nagu tol ajal, on ka nüüd maailmas armastuse defitsiit. Rein pani meile südamele olla iga päev palveosaduses Jumalaga ja lugeda Piiblit. Siis mõistame Jumala armastust ja armastame ka inimesi enda ümber.
Jumalateenistuse teine osa algas Reinu ja Mervi instrumentaalpalaga. Mervi lauldud soolo sõnumiks oli, et “Isa mõõdetud on lapse samm”. Jumal on meiega rõõmudes ja muredes igal hetkel. Mervi avas meile oma kõnes Apostlite tegude raamatut mitte kui reisikirjeldust, vaid kui allikat, mis räägib ajast mil kogudus kiiresti kasvas. Lõpuaja rahvas peaks siit raamatust õppima, kuidas on võimalik, et Issand lisab iga päev kogudusse päästetuid. Jumal on tõotanud, et valatakse välja hiline vihm. Lugege Ap.t. 3.1-11. Loo kulminatsioon on 6. salm. Apostlitel oli võimas Püha Vaimu vägi. Nende koguduse elu on kirja pandud Ap.t 2.42-47.
Kuidas on meil:
apostlite õpetusega osadusega leivamurdmisega palvetega, kas meil on palvenimekiri/need kelle pärast me iga päev palvetame ühise omandiga, aitamaks neid, kes seda vajavad siira südamega Jumala kiitmisega päästimisrõõmugaMervi luges tsitaante Ellen G. White raamatust “Apostlite Teod” ja soovitas meil seda raamatut uuesti lugeda. Me võiksime tulla kirikusse täis Püha Vaimu, et saaksime öelda nendele, kes meie hulka tulevad: “aga mis mul on, seda ma annan sulle.
Volli Rosin laulis Reinu esimesena loodud laulu: “Ma tänan Sind, Oh armas Jeesus, Su suure armastuse eest.” Koosolek lõppes Mervi viiulisoologa: “Su sarnaseks mu Jeesus soovin saada.”
Olgu ja jäägu see meie kõikide sooviks igal ajahetkel.
Järvemuusikaõhtu

16. augusti tuntus tulema küllaltki vihmane. Kuid sellest hoolimata oli Kuuri talu tiigi äärde, uhkemalt öeldes järve äärde, kogunenud väga palju rahvast. Iga aastaga on see kiiduväärt ettevõtmine publikut kogunud ning see aasta oli see suurenenud üllatavalt 🙂 Muusikapalade vaheldusrikkus ning nende sära oli eriti meeldiv ning tagaside on väga positiivne 😉 Paljud inimesed läksid pärast eriliselt mõne esineja juurde ning tänasid eriti meeldiva ning elamuse andnud esituse eest.
Võin julgelt väita, et kaela sadanud väiksed vihmahood ei häirinud kedagi ning nagu üks tuttav ütles: Oleks võinud kasvõi kõvemini sadada, seda ei pannud tähelegi!
Jumala armuriigi troonikõne
Nimetu mägi kusagil Palestiina mägismaal kõrgub ilmselt suuremana kui Mount Everest, sest sellel mäel istus kord kõigi aegade suurim rabi Jeesus Kristus. Seal pidas Ta oma suurima jutluse, mis on paar viimast aastatuhandet mõjutanud inimkonda rohkem, kui ükski teine jutlus, mida keegi iial pidanud on. Selle nimetu mäe järgi on see jutlus tuntuks saanud kui Mäejutlus.
Me ei tea, kui palju oli sellel jutlusel vahetuid kuulajaid. Matteus oma evangeeliumis vihjab, et ümber Jeesuse oli kitsam kuulajate ring – Tema jüngrid. Nende ümber aga suurem rahvahulk, kes Jeesust Tema populaarsematel päevadel ümbritses. Vahel ulatus kuulajate arv isegi mitme tuhandeni.
Mäejutlus on oma vaimulikult haardelt kõrgeim ja sügavaim tekst, mida keegi eales selle päikese all kuuldavale on toonud. See on ka mõistetav, kui me teame, millele Jeesus selle jutluse pühendas. Äsja oli Ta valinud ja ordineerinud oma 12 jüngrit nö täisajalisele teenimisele. See oli esimene samm kristliku koguduse rajamisel.
“Kristus oli selles jumaliku armu uues kuningriigis Kuningaks, need kaksteist olid selle riigi eesõigustatud kodanikud ehk alamad. Samal päeval /…/ pidas Kuningas oma (kuningriigi) avakõne, milles Ta esitas selle kodanikuks olemise tingimused, tegi teatavaks selle kuningriigi seaduse ning andis üldpildi selle eesmärkidest. Mäejutlus on selliselt ühtaegu nii Kristuse kui armuriigi Kuninga avakõne kui ka selle kuningriigi põhiseadus.” 5BC 322
Kui Jumala armuriik leiab koha inimese südames, toob see endaga kaasa kõigi aegade inimeste suurima unistuse täitumise – olla õnnelik. Sellele viitab Mäejutluse esimene sõna – “õndsad”. Jumal on huvitatud inimese õnnest sageli rohkem, kui inimene seda ise on. Mida see õnn aga endast kujutab, selle õppimisega Mäejutluse põhjal teeme algust 28. aprillil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik huvilised.
Kevad
Uue elu kingib Looja
loodusele kevadel,
uue elu kinkis Jeesus
mulle, surres risti peal.
Nõnda nagu kevadpäike
soojust, valgust kallab maal’,
nii saadab kiiri Õiguspäike
ja Päästja hinge soojendab.
Vaatan, kuidas puhkeb pungi
puudel metsas, aasadel…
Tunnen hinges vaikset sundi
vilja kanda Jeesusel.
Allikais ja vaikses ojas,
selges, karges, puhtas vees
näen, kuis Päästja minu elus
kõik kristalselt puhtaks teeb.
Soovin täna jälle tuua
tänu Eluissandal!
Soovin, et mind uueks luua
võiks mu Õnnistegija!
E.Lobjakas, 1997