Viljandi noorte külaskäik
14. mail külastasid meid Viljandi noored. Nad teenisid nii sõna, laulu kui ka muusikaga.
Sõnavõttude ühiseks Piiblitegelaseks oli Jeesuse ema Maarja ja tema elukogemus. Katrin võrdles Maarja (Luuka 1,46-55) ja Hanna (1. Saamueli 2,1-10) kiituslaule.
Hanna ja Maarja olid õnnelikud, sest Jumal oli teinud nende elus suuri tegusid.
Madis alustas küsimusega: Kas te olete õnnelikud? Ta luges meile kuulsate meeste ütlusi, kust selgus, et õnne pole:
- uskmatuses
- meelelahutuses
- rahas
- positsioonis, kuulsuses
Halastaja ja armuline on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
1Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale,
kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme;
tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi:
ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda
ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti
nendele, kes teda kardavad,
ja tema õigus jääb laste lastele.
Psalm 103, 8-17
Usalda oma elu Päästja kätesse ja siis sa oled õnnelik!
Annemai tõi esile Maarja alandlikkuse, tänulikkuse ja tarkuse.
Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu
Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb
tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.
Jakoobuse 1, 5-6
Jumalal ei ole midagi võimatut, kui me palume!
Jumala plaan meie jaoks on alati parim, ükski Tema tõotus ei jää täitmata.
Viljandi noorte ühislaulus kordusid sõnad: “Rändame taevateel käsikäes, iga päev..”
Armsad Viljandlased, aitäh teile! Kohtume 4. juunil Põltsamaa-Viljandi ühislaagris!
Emadepäeva koosolek
7. mail oli eriline hingamispäev: perepäev ja emadepäev üheskoos. Laulude ja pillilugudega vaheldumisi kuulasime erinevaid tunnistusi. Esimene kõneleja meenutas vanaema, kelle lauldud vaimulikud laulud ja palved on saatnud teda kogu elu ja tänu kellele ta leidis tee Jumala juurde.
Meile loeti ette ka ema kirjad oma tütrele. Neis olid sõbralikud nõuanded, julgustus ja toetus. Ja isegi kui laps on juba nii suur, et lahkub kodust, jääb Jumal siiski alati temaga. Kuulasime ka tütre kirja emale, milles tütar tõdes, et ema on olnud tema kõige parem sõbranna. Isegi kodust kaugel viibides on hea olla Taevaisa laps ja oma ema-isa laps. Pastor võttis kokku eelnevad mõtted, lugedes Efesose 6. 1-3.
Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige!
“Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega,
“et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”
Mis lapsena õpitud, see jääb saatma meid kogu eluks. Viiulihelide saatel jagati emadele lillekimbud.
Armsad emad! Soovime teile Jumala armu ja abi laste kasvatamisel. Ilusat emadepäeva! Olete meile kallid!
Kristlust avastamas
Seitsmel õhtupoolikul märtsis ja aprillis avastasid kristlust ühtekokku 20 noort. Kuuel esimesel korral oli teemaks kristlus kui usund – mida kristlased usuvad ja millised on loogilised põhjendused selle kõige uskumiseks. Viimasel, seitsmendal kokkusaamisel, rääkisime kristlaseks olemisest ja põhjustest, miks inimesed on valinud ja valivad olla kristlased. Siis oli ka võimalus lasta enda eest palvetada ja soovida oma isiklikule kristlaseks olemisele palvetuge.
Tagasiside lehti kursuse kohta laekus kümme. Kõik kümme märkisid, et neile oli kursusest abi kristliku usu põhitõdede avastamisel ja nad hindasid kursuse heaks või väga heaks. Peaaegu kõik olid valmis seda kursust oma sõbrale soovitama (80%) ning veelgi enam taheti Piiblit koos edasi uurida (90%).
Teemasid, mille käsitlemist oleks oodatud, aga mis selle kursuse käigus jutuks ei tulnud, eriti välja ei toodud, kuid ühe inimese poolt oli soovitud siiski Püha Vaimu üle arutamist. Kõige põnevamate teemadena oli märgitud Jeesuse olemuse käsitlust ja selle tõestuslikku aspekti, samuti meie maailma tulevikku ning kristlaseks olemist – kõik need kolm teemat olid võrdselt kahel korral meelisteemadena märgitud.
Mitmed noored olid märkinud, et neile pakkusid huvi kõik teemad, näiteks oli kirjutatud: “Igal korral oli midagi uut ja põnevat” või “Algus oli minu arvates parim, aga võib-olla tundus see mulle nii, sest ootused ei olnud kõrged, aga kui tulin, siis said juba ootused kõrgeks, sest ei olnud “stampjutlus”.”.
Kursuse “Avasta kristlus” teoreetiline osa on küll selleks korraks läbi, kuid praktikaosa jätkub. Kristlasena elamist õpime iga päev, aga kursuse erilise osana oli meil ette nähtud ühine reis. Tagasiside lehtede täitmine oli ühtlasi ka hääletus selle üle, kuhu reisima minna. Valida oli Austria ja Tšehhi vahel ning viimane kogus 90% häältest. Niisiis, kui Jumal lubab, siis sõidame 5. oktoobril Riiga, anname seal õhtul kontserdi ja ööbime seal ning järgmisel hommikul vara jätkame teed Tšehhimaa suunas, et jõuda hilisõhtuks Cesky Tesini linna, kus meid ootavad meie sealsed kaasusklikud.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Matt. 28.19-20
16. aprillil toimus üleeestiline misjonipäev. Nii nagu Jumala Vaimu väljavalamist on võrreldud vihmaga, nii saime meiegi sel hommikul tunda taevast sadavat vihma, aga ka Jumala Vaimu puudutust oma südametele. Kuulsime nelja tunnistust, üleskutset ja eestpalvet nende inimeste pärast, kes vajavad päästet. Neile, kes on juba Jumalat tundma õppinud, loeti 2. Korintose 3.3.
On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi
valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava
Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele
südamelaudadele.
Selle aasta misjoniraamatuks on Doug Batchelor’i “Jeesuse jalge ees”.
Meie eestpalvetes on ikka need inimesed, kes loevad vaimulikke raamatuid ja saavad nende kaudu tunnistuse Jumalast.
Noorte palvenädalaloengud
21.-27. märtsil toimus ülemaailmne noorte palvenädal. Ka Põltsamaa noored käisid nädala sees koos loengute üle arutlemas. Kuna noored ise olid vaheaja või muude põhjuste tõttu mööda maailma seiklema läinud, otsustasime pidada loenguid ka Skype vahendusel. Tänu sellele osales igal loengul üle viie inimese. Lisaks Eestile vaadati ja kuulati meid ka Soomest ja Norrast.
Selle aasta teemadeks olid Jeesuse “Mina Olen..” ütlused enda kohta.
- Mina olen maailma valgus
- Mina olen uks
- Mina olen eluleib
- Mina olen hea karjane
- Mina olen tee, tõde ja elu
- Mina olen tõeline viinapuu
- Mina olen ülestõusmine ja elu
- Mina olen
Kes on Jeesus sinu jaoks?
Palvenädalaloenguid saad lugeda siit: http://advent.ee/fail/35391/noorte_palvenadal_2011.pdf
Hingamispäev
Hingamispäev pühitseti loomisel. See päev anti inimesele siis, kui «hommikutähed üheskoos hõiskasid ja Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.» Maal valitses rahu, sest maa oli kooskõlas taevaga. «Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea» ning Ta puhkas, tundes rõõmu lõpetatud tööst (Iob.38,7; 1.Ms.1,31).
Jumal «õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda,» s.t. eraldas pühaks otstarbeks. See tähistas loomistöö mälestust ning rääkis Jumala väest ja armastusest. Kiri ütleb: «Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele!» «Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse… Tema tegudes maailma loomisest alates» (1.Ms.2,3; Ps.111,4; Rom.1,20).
Kõik on loodud Jumala Poja läbi. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures… Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud» (Joh.1,1-3). Hingamispäev loomistöö mälestusena märgib Kristuse armastust ja väge. EGW “Ajastute igatsus”
Armastage oma vaenlasi…
Ilmselt see pilt armastavast kristlasest liigutas vaatajaid. Argielus ei tundu aga vaenuliku või ebaõiglase kaasinimese armastamine sugugi nii filmilikult lihtne olevat. Parem ja kergem oleks sellisele inimesele lihtsalt tema “õige koht” kätte näidata. Meie Issand aga nii ei arva ja Mäejutluses on Tal selle teema kohta nii mõndagi öelda. Kuidas Jeesus seda teemat oma jutluses käsitleb, sellest on võimalik koos kuulda ja mõtiskleda Põltsamaa adventkoguduse jumalateenistusel 27. juulil kell 11.00. Kõik on oodatud!
Hea vili
Heade tegudega ei saa iialgi ära teenida lunastust, kuid need tunnistavad usust, mis on tegev armastuse kaudu. Selline usk puhastab hinge. Ja kuigi igavest tasu ei maksta teenete eest, on tegudel ometi osa töös, mida tehakse Kristuse armu läbi.
Jumala käsud
Siinail käsku andes avas Jumal inimestele oma iseloomu pühaduse, et inimesed võiksid selle valgel näha oma patusust. Käsk anti selleks, et tuua nad patutundmisele ja näidata, et kõik vajavad Päästjat. Käsk toimib siis, kui selle põhimõtted võetakse Püha Vaimu kaudu omaks. Kui Jumala Vaim puudutab inimese südant ja Kristuse elu kõneleb inimesele vajadusest Tema lepitusvere ja õiguse järele, toimib käsk vahendina, mis toob meid Kristuse juurde, et me saaksime õigeks usust. «Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge» (Ps.19,8).
«Kuni kaob taevas ja maa,» ütles Jeesus, «ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.» Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutmatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. Kuid pigem kaob taevas ja maa, kui et hävib üks täheke käsuõpetusest! (Lk.16,17). Kogu pühamuteenistus, mis osutas Jeesusele kui Jumala Tallele, pidi lõppema Tema surmaga; kuid kümme käsku on muutumatud nagu Jumala troon. EGW “Ajastute igatsus”
