Noorte jalgrattamatk
12.-17. augustil toimus adventnoorte jalgrattamatk Hiiumaale. Põltsamaa kogudusest osales sellel üritusel kolm noort. See oli ka esimene jalgrattamatk, kus mehisem sugu oli arvulises ülekaalus. Ratastel sõites võisime imetlede kauneid maastikke ning Jumala kätetööd. Lisaks külastasime erinevaid muuseume (meremuuseum, talumuuseum) ning teisi vaatamisväärusi (tuletornid, sõjaväerajatised). Kõige rohkem põnevust pakkusidki vanad sõjaväerajatised, tulejuhtimiskeskus ning maaalused varjendid, kus oli totaalselt pime ning niiske, kõle, kuid sellest hoolimata sai taskulampideta kõik nurgatagused läbi puistatud. See matk suurendas kõvasti ühtekuuluvustunnet ning hea oli aidata teist ning vajadusel ulatati ka sulle sõbrakäsi. Tänud ka vaimse toidu eest Aldarile, kes hoidis meie mõtted Taevasel Isal ning Tema eeskujul.
“Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa tema eest hoolitsed?”
Laul 8, 4-5
Inimene tunneb kui väike ta on alles siis, kui seisab ääretu mere rannaliival. Ometi nii, nagu Jumal juhib jätkuvalt kõike looduses, niisamuti hoolitseb ta armastavalt iga inimlapse eest.
Oleme Jumalale südamest tänulikud kauni ilma eest, kaitse eest, heade kaaslaste eest, kogu selle nädalase matka eest!
Ristimine Põltsamaal
24. juulil kogunes mitme Eesti adventkoguduse rahvas Võisikul ristimistalituseks. Pastor Rein Kalmus ristis kaks õde Tartu kogudusse ning Susanna ja Sanno Soosaare Põltsamaa kogudusse.
“Ristimise kaudu tunnistame me oma usku Jeesuse Kristuse surmasse ja ülestõusmisesse ning näitame, et oleme surnud patule ja soovime elada uut elu. Sellega me tunnistame Kristust oma Issandaks ja Päästjaks, saame Tema rahvaks ja Tema kogudus võtab meid oma liikmeks. Ristimine sümboliseerib meie ühendust Kristusega, pattude andestust ja Püha Vaimu vastuvõtmist.”
Koguduse Kord lk. 20
Piiblis räägitakse kuidas Filippus kuulutas Etioopia kojaülemale evangeeliumi Jeesusest. Selle tulemuseks olid head sõnad, mida kojaülem lausus: “Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Apostlite teod 8. 35-36
Mis takistab Sind, kes Sa veel seda sammu ei ole astunud?
Seenioride laager kinnitas lootust Kristuse peatsesse taastulekusse
Kolmel päeval juulikuu keskpaigas (13.-15. juuli) toimus Olustveres Kungla talus üle-eestiline adventseenioride laager, mille motoks oli „Ma näen – Kristus on tulemas“. Sõnavõttude keskpunktis oli alguses põhiliselt see, millest Piibel seoses Kristuse teise tulekuga kirjutab. Põhjaliku ülevaate sellest andis külalisena emeriitpastor Soomest Simo Vehkavuori. Ilja Stepanov püüdis süsteemselt kokku viia Piibli prohvetikuulutused ja selle, mis praegu meie ümber sünnib. Ettekandeid oli palju, nii üksikasjalikke kui ülevaatlikke, nii Piiblit refereerivaid kui ka kogemuslikke. Lisaks juba mainitud külalisele Soomest olid kohal ka külalised Lätist ja Taanist.
Põltsamaalt oli 15 osavõtjat, kusjuures nende vanus polnud sugugi ainult 65+. Mida aasta edasi, seda julgemalt tulevad seenioride laagrisse ka nooremad ning päris noored. Sel korral oli laagris lapsi ja noori päris palju. Huvitav on see, et tavaliselt nii elavaid ja teinekord kärarikkaidki lapsi oli kuulda vaid siis, kui nad rahulikult ja viisakalt laulu või pillimänguga esinesid. Vanaemade-vanaisade põlvkonna rahustav atmosfäär pakkus turvatunnet ja tundus kõige noorematele lausa sobivat. Ja vastupidi, soliidses eas inimesed paistsid nautivat seda, kui väikesed kõrvad nende lugusid ja pajatusi huviga kuulasid.
Kuigi ilm oli harjumatult palav, tundus, nagu oleks laagripaiga üle kummunud nähtamatu pilvesammas, justnagu ammuse aja kõrberännakul: kord tulid pilved, siis jälle tuuleõhk – ja kuumus oli jälle talutav. Kui kodus toimetades läksid mul endalgi jalad paiste, siis seal mitte üldse. Kes alguses pidasid plaani õhtuks koju naasta, jäid sinna, sest nii mõnus oli, ja kutsusid needki järele, kes algselt üldse kodunt välja polnud julgenud tulla. Oli isegi nii, et kui koduõuele tagasi jõuti, hakkas jälle hinge matma, aga seal oli hea – küsige Irmalt!
Tagasi tuldi lootusrikkana – Issand on tulemas! Ta on meie päästmise ette võtnud, ta ei jäta seda pooleli! See asi on käimas! Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on söömas või magamas, siis see protsess on toimumas. Nii on ka Jeesus tulemas – praegusel hetkel on Ta selleks tegevuses. Viimane mõte, enne kui mikrofonid välja lülitati, kõlas: kui peakski surm enne tulema, siis on see vaid viiv selle jaoks, kes magab, järgmine hetk tema jaoks on ülestõusmishommik ja kohtumine oma Issandaga.
„Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama; sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga. Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!“ 1.Tessalooniklastele 4,15-18.
360° vaade Noortelaagrist 2010!
poltsamaa.advent.ee esitleb:
360° panoraamvaade Jaanus Aedla talust, kus toimus Noortelaager 2010!
Maksimaalse kvaliteediga panoraam- võimalik zoomida, laadimisaeg pikem!
Minimaalse kvaliteediga panoraam- ideaalne üldvaade, kiire laadimisaeg!
Copyright © 2010 Vallo Põldaru
EDIT: Nagu näha on täpselt nädal möödunud töö valmimisest ning tänu väiksele promole Advent.ee’s on tulnud kõva 70 vaatamist selle ajaga! Siit ka lootus siis et peatselt näeb jälle midagi sellist 😉
Üheskoos elamise rõõm
„Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos elavad!“ Laul 133,1. See piiblitekst tuli mulle meelde, kui istusin jaaniõhtul Hansu ja Lilija õue peal lõkke ääres.
Jumalal on hea meel, kui me ka lisaks hingamispäevastele jumalateenistustele kokku saame ja ka argipäevadel suhtleme. Omal ajal andis Jumal oma rahvale käsu pidada püha, mille esimene ja kaheksas päev olid hingamispäevad, aga vahepeal tuli lihtsalt olla rõõmsad Jumala ees ning elada välitingimustes – lehtmajades (vt. 3.Moosese 23,39-43).
Tänavu kevadsuvisel ajal on meie koguduses olnud mitmeid sündmusi, mille puhul on sõpruskonniti kokku tuldud, või on siis seesama kokkusaamine ise kujunenud toredaks sündmuseks.
Juuni lõpul tähistasid kolm noormeest oma alternatiivteenistuse lõppu. Samuti oli mitmel noorel põhjust rõõmustada erinevate koolide lõpetamise üle: kes lõpetas põhikooli, kes gümnaasiumi ja kes teenis välja magistrikraadi.
Aasta kõige lühemate ööde aegu on eestlased ajast aega pidanud jaanipüha. Sel puhul on kaks riigipüha, mis tähendab vabadust tööinimestele, ka kõik koolilapsed on selleks ajaks koolist vabaks saanud. Mis on veel loomulikum, et sellisel ajal ei taha keegi üksi olla ja eriti noored otsivad võimalust seltskondlikuks suhtlemiseks. Kahjuks on meid ümbritsevas ilmalikus ümbruskonnas selliste olengute lahutamatuks kaaslaseks alkohol ning võibolla ka muud võõrastavad kombed. Seetõttu oli väga tervitatav, et jaaniõhtul korraldasid Hansu ja Deivy pered toreda koosolemise, mis oli otse loomulikult alkoholivaba ning mugavalt kodune. Sanno ja Sandor olid ehitanud lõkke, Susanna pakkus välja seltskondlikke mänge ning Lilija ja Helena kostitasid kohaletulnuid maitsvate roogadega.
Kõige viimane minule teadaolev ettevõtmine oli grupi koguduseliikmete ja sõprade külaskäik Kaido ja Eve kodupaika, kus veedeti koos peaaegu nädal. Vaadata oli palju ning eriti eakamad inimesed olid taolise ekskursiooni eest väga tänulikud, sest ilmselt ei olegi see neile nii igapäevane. Lisaks oli kamba peale justkui muuseas ka Eve kapsapõld umbrohust puhtaks saanud. Mida siis veel tahta!
Lõpuks veel Pauluse meeldetuletus kirjast heebrealastele: „Ärge unustage head teha ja osadust pidada, sest sellised ohvrid on Jumala meele järele.“ (Heebr. 13,16.)
Laste kasvatamine
Jeesus tunneb iga ema südamekoormat. Tema, kelle ema tundis vaesust ja puudust, tunneb kaasa igale vaevanägevale emale. Tema, kes käis maha pika tee selleks, et leevendada Kaananimaa naise südamemuret, tahab teha sama tänapäeva emade heaks. Teda, kes andis Naini linna lesele tagasi ainsa poja ning kes surmaheitluses ristil ei unustanud oma ema, liigutab ka tänapäeva emade kurbus. Ta lohutab ja aitab igas südamevalus.
Lapsi kasvatavad vanemad uurigu õpetusi, mida Jumal on looduse kaudu andnud. Kui te kasvataksite nelke, roose või liiliaid, kuidas te siis toimiksite? Küsige aednikult, mida ta tegi, et iga oks ja leht kasvas täisväärtuslikuks ja kauniks. Aednik räägib teile, et midagi ei saa teha kõvakäeliselt ega jõuga, sest nii võib õrnu võrseid ainult vigastada. Kasvatamine nõuab pisiasjadena näivat tegelemist ning pidevat tähelepanu. Aednik kastis maad ja varjas sirguvaid taimi tugeva tuule ja kõrvetava päikese eest. Jumala väe mõjul puhkesid kaunid õied. Järgige laste kasvatamisel aedniku meetodit. Vormige hellalt ja armastavalt oma väikeste iseloomu Kristuse iseloomu sarnaseks.
Kui Jeesus palus jüngreid, et nad ei keelaks lapsi tulemast Tema juurde, palus Ta oma järelkäijaid kõikidel aegadel — koguduse juhte, jutlustajaid, abilisi ja kõiki kristlasi. Jeesus kutsub lapsi enda juurde ja palub meid: «Ärge keelake neid!» Nad tahavad tulla, kui teie neid ei takista.
Ärge esitage oma mittekristliku iseloomuga Jeesust valesti. Ärgu takistagu teie jahedus ja karmus tulemast lapsi Tema juurde. Ärge andke neile kunagi põhjust arvata, et taevas pole meeldiv paik, kui ka teie seal olete. Ärge rääkige lastele, nagu ei suudaks nad usku mõista, ja nagu poleks lapsepõlves vaja Kristust vastu võtta. Ärge jätke muljet, et Kristuse usk on sünge usk ning nõuab loobumist kõigest, mis teeb elu rõõmsaks.
Kui Püha Vaim mõjutab laste südant, toetage Teda. Selgitage neile, et Kristus kutsub neid ja miski ei saa tuua elus suuremat rõõmu, kui see, et nad pühendavad Temale oma nooruse.
Kristus osutab lõpmatut armastust inimlaste vastu, keda Ta on lunastanud oma verega. Ta igatseb nende järele. Tema süda pole avatud ainult hästikasvatatud lastele, vaid ka neile, kes on pärinud ebameeldivad iseloomujooned. Paljud vanemad ei mõista, kuivõrd suur vastutus on neil laste iseloomu kujundamisel. Neil puudub õrnus ja tarkus kohelda õigesti eksivaid lapsi, kes on just vanemate tõttu sellised, nagu nad on. Kuid Jeesus on kaastundlik ka selliste laste vastu. Tema teab nii põhjust kui tagajärge.
Kristlik kaastööline võib aidata selliseid lapsi Kristuse juurde. Tarkuse ja taktitundega võib ta köita nad oma südame külge, julgustada ja innustada neid ning näha neis Kristuse armu läbi ümberkujundatud iseloomu. «Niisuguste päralt on Jumala riik.»
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Olete oodatud emadepäeva jumalateenistusele
Aga Jeesuse juurde toodi ka lapsi, et ta neid puudutaks, aga seda nähes jüngrid sõitlesid toojaid. Ent Jeesus kutsus lapsed enese juurde ja ütles: “Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale. Luuka 18:15-17 ja Markuse 10:16