Advendiaja tervituseks
Sünnipäevad on hea võimalus järelemõtlemiseks ja elust kokkuvõtete tegemiseks. Siis tulevad tihtipeale kokku ka sõbrad ja sugulased ja see on tore.
Jeesuse, Jumala Poja sündimise aega me ei tea, kuid on võetud üks eriline päev aasta lõpul, et selle peale mõelda. Kasulik on mõelda sellele, kuidas ta sündis ja sai maailmade valitsejast väga väikeseks ja abituks, pisikeseks beebiks sugugi mitte rikastele vanematele. Kasulik on mõelda sellele, milline oli tema elu ja õpetus: täis armastust, eneseohverdamist ja headust. Kasulik on mõelda tema lubadusele tulla tagasi, mitte enam väikese lapsena, vaid sellena, kes ta tõepoolest on: maailmade kuningana.
Kui sünnipäeva pidada, siis käivad sinna juurde paratamatult ettevalmistused. Kogu kristlik ja isegi mittekristlik maailm on astunud jõuluettevalmistuste aega. Olgu siiski meie ülim tähelepanu koondunud temale endale: Jeesusele. Lugegem temast Piiblist, mõelgem, kuidas tema eeskuju ja õpetusi järgida ja viigem need õpetused ellu. See oleks parim advendiaja veetmine. Seda enam, et elame maailma ajastu advendiajas, Kristuse teise saabumise ootuses.
Olgu sellest teemast kantud meie kodused toimetused, lugemised ja vaatamiste valikud! Jätkugu meil silma ja südant kaasinimeste jaoks! Ja võtkem rõõmuga ette tee Jumala kotta. Põltsamaa adventkoguduses (Kreutzwaldi 1) on jumalateenistused kogu jõulukuu vältel igal reede õhtul kell 7 ja igal laupäeva hommikul kell 10 ja kell 11. Teemakohane noortekas on 21. detsembril kell 2 päeval ning eriline jumalateenistus Kristuse sündimise mälestuseks on 25. detsembril kell 4 pärastlõunal. Kiriku uksed on kõikidele avatud.
Külas Türi kogudusel
29.novembril võõrustas Türi adventkogudus õdesid ja vendi Põltsamaa kogudusest. Pärast vaimulikku osadust saadi osa ka rikkalikust toidulauast. Türi koguduse noored otsustasid alates sügisest kutsuda iga kuu ühel hingamispäeval külla kaaskristlasi teistest Eesti kogudustest. Oktoobris rõõmustas türilasi laulu ja sõnaga Viljandi naisansambel.
Õhtuse koosviibimise avas Hans Soosaar üleskutsega mitte kaasa joosta kihutamisega hukatusse. Tsiteerides selle aasta hommikvalveraamatu mõtet, et hävingusse kihutavas maailmas paistab selles liikumises mitte osaleda sooviv inimene kui seisev täpp, kutsus Hans meid olema need seisvad täpid – nii nagu omal ajal oli Ristija Johannes.
Põltsamaalased olid kaasa toonud küllusliku valiku laulu ja muusikat, samuti sõna – pastor Hele Kulp innustas kuulama hästi tähelepanelikult Püha Vaimu häält ja tutvustas Põltsamaa koguduse tegemisi. Vallo Põldaru, kes on kaks viimast aastat elanud Austraalias, jagas muljeid seal kogetust ja erinevates kogudustes nähtust.
Põltsamaa pallipäev oli heategevusliku suunitlusega
16. novembril pidas kaheksa võrkpallimeeskonda maha pallimängudele pühendatud sõbraliku lahingu, milles ei selgitatud ei kaotajaid ega võitjaid. Eelmine sarnane pallipäev oli veebruaris, mis omakorda kasvas välja kunagisest piibli- ja pallipäevaformaadist.
Pallipäeva üks korraldajaid Ardo Rosin peab päeva kordaläinuks. „Kui kevadel oli üheksa võistkonda, siis nüüd oli kaheksa. Oleme tahtnud nii teha, et me ei mängi võidu peale, vaid selle peale, et midagi koos ühiselt teha. Kõik mängisid kõigi võistkondadega läbi ja muude tegevuste jaoks eriti aega ei jäänudki.”
Sel aastal kandis pallipäev heategevuse mõtet ja osavõtutasude eest osteti ühele Põltsamaa perele talveks küttepuud. „Pidime natuke juurde maksma, aga põhimõtteliselt sai selline kingitus tehtud raskes majanduslikus seisus emale, kel on kaks last. Neil ei olnud talveks midagi varutud,” ütles Ardo.
Perekonna juurde, keda aidata, juhatas pallipäeva korraldajaid Helena Nõmmiku palve, milles ta palus Jumalalt võimalusi, kuidas aidata oma töö juures noori inimesi. Helena töötab koolis huvijuhina.
„Meie kooli tuli eelmisel aastal uus poiss, hakkasin temaga suhtlema. Saime sõbraks ja ta hakkas minu kabinetis käima, jutustasime ning ta rääkis ka oma kodust. Tuli välja, et tal ei ole riideid, ei saa korralikult süüa. Organiseerisin talle riideid, rääkisin kirikus sellest perest ja sellest, kuidas ma olin palvetanud, et töö kaudu noori aidata,” rääkis Helena. „Jumal vastas sellele palvele nii otseselt. Alguses ma ei saanud aru, et see pere ongi palve vastus. Ardole läks minu tunnistus kirikus südamesse ja mõtlesime, kuidas seda perekonda aidata saaksime. Ardo pani ette, et uuriksin, kas sel perel on talvepuid vaja. Ma ei olnud jõudnud uurida, kui poiss päev hiljem ütles klassijuhatajale, et kodus on nii külm, sest puude jaoks ei ole raha. Siis saigi asi otsustatud,” on Helena palvevastuse üle rõõmus.
Küttepuud viidi perekonnale pallipäeva hommikul koduõuele, Ardo ämm Heli Ust küpsetas perele ka tordi.
Ardo selgitas, et ka tulevikus soovivad nad pallipäevaga heategevust jätkata. „Kutsusin lõputseremoonial üles, et kui inimesed oma kogudustesse lähevad, nad märkaksid neid, kes abi vajavad. Järgmisel aastal saame Põltsamaa pallipäeval aidata kedagi teist. Abivajaja ei pea tingimata olema koguduse liige.” Pallipäeva korraldusmeeskond tänab kõiki, kes andsid oma panuse, et sel perel oleks soe tuba.
Koguduste liidu noortejuht Andres Ploompuu vastas küsimusele, kas millalgi on tulemas ka piiblipäev, et noortenõukogus on seda asja arutatud ja praeguse plaani järgi tuleb varakevadel päev, mis on pühendatud eriliselt piibliuurimisele. „See päev ei kao kindlasti ära. Lahutasime piibli- ja pallipäeva, sest paljude meelest üks segas teist. Selline mulje oli ka minul.”
Järgmine pallipäev aga ei tule uue aasta veebruaris, nagu oli tänavu, vaid see jääb korraldajate sõnul hilissügisesse aega.
Allikas: Advent.ee
Kallihinnaline and
“Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1Jh 4:11-13.16)
Armastus on kallihinnaline and, mille saame Jeesuselt. Puhas ja püha kiindumus ei ole tunne, vaid põhimõte. Need, keda ajendab tõeline armastus, ei ole arutud ega pimedad. Püha Vaimu juhatusel armastavad nad Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. EGW “Tervise teenistuses”
Usalda Jumalale kõik
Usalda kõik oma vajadused, rõõmud ja kurvastused, mured ja hirmud Jumala hoolde. Sa ei koorma ega väsita teda. Tema, kes loeb ära ka juuksed su peas, pole oma laste vajaduste suhtes ükskõikne. “Issand on halastav ja armuline.” (Jk 5:11) Meie mured, ja eriti see, et me sellest temale räägime, liigutavad tema armastavat südant. Kõnele talle kõigest, mis viib sind kimbatusse. Miski pole tema jaoks liiga raske kanda, sest ta peab üleval maailmu ja valitseb kogu universumit. Ükski asi, mis mingilgi kombel puudutab meie rahu, pole tema jaoks nii vähetähtis, et ta jätaks selle tähele panemata. Ükski peatükk meie kogemustes pole tema jaoks liiga sünge lugeda, ükski probleem pole talle liiga raske lahendada, ükski õnnetus ei saa juhtuda vähimalegi tema lastest, ükski mure rõhuda hinge, ükski rõõm teha heameelt, ükski siiras palve tõusta huulilt, mida meie taevane Isa ei märkaks või mille vastu ta huvi ei tunneks. “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3) Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kindlalt hoitud armastuses
Taevastes õuedes palub Kristus oma koguduse eest – nende eest, kelle eest Ta on maksnud lunastuseks oma verehinna. Ei aastasajad ega -tuhanded suuda vähendada Tema lunastava ohvri mõju. Ei elu ega surm, ei kõrgus ega sügavus või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses – ja mitte sellepärast, et meie Temast nii kindlalt kinni hoiame, vaid et Tema meid nii tugevasti hoiab. Kui õndsakssaamine sõltuks meie endi jõupingutustest, ei pääseks me iial; see sõltub Temast, kes on kõigi tõotuste tagatis. Võib-olla näib, et me hoiame Temast vaid nõrgalt kinni, kuid Tema armastus on meie jaoks otsekui vanema venna armastus. Kuni säilitame ühenduse Temaga, ei saa keegi meid Tema käest ära kiskuda. Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. EGW “Apostlite teod”
