Juuli, neljas
Galeriisse
Neljandal juulil leidis siis aset kodukirik perekond Põldarute juures. Rahvale meeldis ning on kindel soov veel samasuguseid, hubaseid koosolekuid pidada.
Pealelõunal koguneti perekond Kulpide juurde, kus tähistati perenaise Hele sünnipäeva ning perepoaeg Tanis rääkis muljeid oma visiidist Ameerikasse 😉
Ei, te ei näe kahekordselt. Galerii süsteemis on mingisugune viga, mis saab parandatud siis, kui viga leitud. Vabandused.
Teade!
Seoses kiriku remondiga toimuvad:
Reedene palvekoosolek: Märdi kodus
Laupäevane koosolek: Vello kodus
Kiriku remont
Alates juuni viimasest päevast on käima läinud remont, mis hõlmab saali ning esiku restaureerimist. Aga pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna:
Ühislaager
Rakvere kogudus oli see, kes tuli sooviga pidada ühine laager. Idee sai tuult tiibadesse ning teoks sai see 20. juunil Kuuri talus Põltsamaa lähistel Võisikul.
Ilm oli kurjakuulutav, pilved olid sünged, kuid siiski piilus vahetevahel välja ka päike. Ametlik osa algas 10.45, aga palju inimesi oli siis veel saabumata. Siiski, tehti algust misjonijutu lugemisega, mille oli enda peale võtnud Guido. Kui avasõnad öeldud ning tähtsam informatsioon teada, asuti usinalt õppetükki õppima, mida juhendas Kaido. Samal ajal toimus ka lastetund, mis oli huvitav nii väikestele kui suurtele.
Pärast lühikest pausi algas hommikune jumalateenistus. Seda alustasid Põltsamaa noored oma programmiga. Oli laulu, pillimängu, pilte ning mõtteterasid. Lastejutu ajal rääkis Guido huvitava ning kaasahaarava jutu elevandi ning mehe sõprusest. Vend Arved Lindi jutlusest saime teada, kuidas elada koos Jumalaga. Seejärel esinesid rakverelased ning pärast seda oli aeg…söögiaeg.
Kuna keegi ei tahtnud teistest kehvem olla, oli igaüks midagi maitsvat kaasa võtnud. Paljud arvasid, et näljaseid suid on rohkem kui toitu jagub. aga kõhud said kõigil ilusti täis ning jäi veel ülegi. Rahvast tuli muudkui juurde. Meie hulgas viibisid ka mitmed koolilõpetajad. Soovime teile tarkust ning õigeid otsuseid edaspidiseks.
Päeva kõige pidulikuma sündmuse ajaks tuli isegi päike jälle välja . Eriti tähtis oli see Edgari jaoks: tema ristimine. Ergo pidas temaatilise kõne ning seejärel suunduti järve äärde ristimistalitusele. Jõudu ning kindlust Edgarile sellel teel. Õnnitlejate rivi oli veelgi suurenenud pärastlõunaks.
Nüüd oli Jussi lennukooli aeg. Vaadati pilte, mis olid eelneval nädalal pildistatud. Nägime ka kohalike koguduseliikmete maju teise nurga alt. Ülevalt vaatada tuttavaid maju on ikka hoopis midagi muud. Kuna “lennukaid” inimesi oli palju hoiatas Juss, et on olnud umbes 10 tundi lennukoolitusel kohustuslikust 100st. Kes tahtsid, said lennumasinat ka lähemalt uudistada ning katsuda.
Maikuu noortekoosolekul Põltsamaal viidi läbi suhteteemaline küsitlus ning rakverelased soovisid sellest rohkem teada saada. Vaadati kokkuvõtet küsimustest ning vastusest ja neid kommenteerisid Hele ning Kaido.
Päev oli möödunud tegusalt ja kiiresti ning õhtupoolikul olid kõik oodatud kaema Taimi ja Jaani majapidamist. Vaieldamatuks rahvalemmikuks kujunes muidugi neil elav ahv, juba vana rahvalõbustaja.
Päev oli küll pidevalt vesine, aga siiski ei rikkunud see meeldivat õhkkonda ning huvitavaid tegevusi. Kõik said midagi kõrva taha panna päevast ning saadud mõtted jäid saatma nii koduteel kui ka järgmistel päevadel.
Üritus kujunes üpriski rahvarohkeks, jooksvalt oli umbes sadakond inimest, pidevalt kohal umbes 70-80. Ning esidatud olid vähemalt 7 adventkogudust! Laager täitis igati oma eesmärgi ning rohkemgi. See vihmane laupäev suurendas inimeste ühtekuuluvustunnet ning lootust olla igavesti koos Taevariigis!
Galeriisse SIIT!
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.
Hea karjane
«Mina olen Hea Karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.» «Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi… nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa ja ma jätan oma elu lammaste eest.»
Taas puudutas Jeesus kuulajate südant neile tuttavate võrdluste kaudu. Ta oli võrrelnud Püha Vaimu mõju külma, karastava veega. Ta oli nimetanud end valguseks ja eluallikaks. Nüüd kujutas Ta kauni sümboliga karjasest oma sidet Temasse uskujatega. See kujund oli kuulajaile väga lähedane ning Kristuse sõnad meenusid alati, kui jüngrid nägid karjaste hoolitsust karjade eest. Nad nägid igas ustavas karjases Kristust ja abitutes karjalammastes ennast.
Seda kujundit oli kasutanud prohvet Jesaja Messia kohta lohutavates sõnades: «Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: «Vaata, teie Jumal!» Otsekui karjane hoiab Ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles» (Jes.40,9-11). Taavet laulis: «Jehoova on mu Karjane; mul pole millestki puudust!» (Ps.23,1). Hesekieli kaudu oli Püha Vaim kuulutanud: «Ja ma panen neile üheainsa Karjase, kes karjatab neid.» «Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra.» «Ja ma teen nendega rahulepingu.» «Nad ei ole enam paganaile saagiks… vaid nad võivad elada julgesti ilma, et keegi neid peletaks» (Hes.34,23.16.25.28).
Nii nagu maine karjane tunneb oma lambaid, nii tunneb jumalik Karjane oma karja, kes on hajali kogu maailmas. «Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!» Jeesus ütleb: «Ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!» «Ma olen sind märkinud oma peopesadesse» (Hes.34,31; Jes.43,1; 49,16).
Jeesus tunneb meid üksikisikuina. Teda puudutab kõik meiega seotu. Ta tunneb meid kõiki nimepidi. Ta teab maja, kus me elame ning iga sealse elaniku nime. Mõnikord on Ta läkitanud mõne oma sulase teatud tänavale teatud linnas, et vastavast majast leida üles üks oma lammas.
Jeesus tunneb igat inimlast nii hästi nagu oleks see inimene ainus, kelle eest Ta suri. Igaühe ahastus puudutab Tema südant. Tema kõrvad kuulevad igat appihüüdu. Ta tuli koguma inimesi enda juurde. Ta palub: «Järgi mind!» Tema Vaim mõjutab neid. Paljud keelduvad kutsele järgnemast. Jeesus teab, kes nad on. Ta teab ka neid, kes rõõmuga kuulevad kutset ning on valmis tulema Tema kui Karjase hoole alla. Ta ütleb: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nemad järgivad mind.» Ta hoolitseb igaühe eest nii, nagu poleks maa peal kedagi teist.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
