Jumala Sõna mitmekesisus
Jeesus ütles nii: “Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.” Mt. 13,52.
Piibli varakamber on mitmekesistest mõtetest ja erinevatest esitustest tulvil. See tuleneb ka sellest, et Piibli kirjutajad on olnud väga erinevad inimesed erinevatest ajastutest. Neil on olnud erinev taust, erinevad ametid ja isegi erinevad eesmärgid, mille jaoks nad oma sõnumi on kirja pannud. Sellegipoolest on Piibel üks tervik, sest Jumala Vaim on kõiki neid konkreetseid autoreid inspireerinud ja juhtinud.
Meie koguduse praktika läbi mitmete aastakümnete on olnud, et teenistustel jagavad Jumala Sõna ka koguduseliikmed, mitte ainult pastor. Kui alguses oli see harjumatu, siis praeguseks ei oska kogudus oma teenistusi sellise mitmekesisuseta isegi ette kujutada. Kõnelejate erinevad taustad, erinevad ametid ja erinevad meelelaadid annavad kokku terviku, mis on mitmekülgne ja huvitav ning pakub värskust igaks hingamispäevaks.
1. juunil avab Jumala Sõna Margit ning räägib ka oma kogemustest. Otseülekanne on nähtav http://live.advent.ee/poltsamaa/ ikka natuke pärast kella 11 hommikul.
Kevad on kiire
Loodus meie ümber ruttab ja avab õisi puudel, põõsastel ja maapinnal. Aiapidaja teab: kes kevadel ei külva, ei saa sügisel saaki. Nii on ka vaimuliku eluga. Paulus kirjutab galaatlastele: “Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” Kogu meie elu on külviaeg igaveseks eluks, seetõttu on väga tähtis, kuidas me elame ja millega tegeleme päevast päeva.
Meie koguduse elus on samuti tunda ruttu. Reedel, 17. mail, käisime taas Lustivere Hooldekodus laulmas, järgmisel päeval oli Jõhvis uue kirikuhoone õnnistamine, kuhu mitmed meie koguduse lauljad ja muusikud olid oodatud esinema. 1. juunil oleme kutsutud Elvasse laulma ja pilli mängima. Vahepeal, 25. mail, aga koguneme oma koduses kirikuhoones, et üheskoos suunata oma mõtted sinna, kus Jeesus praegu on, ning Piibli “veebikaamera” vahendusel vaadata, kuidas näeb välja taevane tempel. Veebikaamera, seda juba otseses tähenduses, kannab meie teenistuse sel hingamispäeval üle alates umbes 11.10 hommikul aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Mõeldes emale
Lillerikkal ajal soovime oma kallitele emadele kõike, mis on armas, hell ja ilus. Soovime, et Jumal oleks nendega ka siis, kui elu ei olegi vaid lillepidu. Soovime, et emad ei oleks kunagi üksi, vaid et neil oleks kogu pere toetus.
Mõeldes emale mõtleme kogu perele: ka isale ja lastele. Me soovime, et kodus valitseks hea taevane õhkkond: üksteisest lugu pidamine ja üksteise teenimine.
Töö, mida teevad vanemad kodus, on Jumala ees hindamatu tähtsusega ning me tahame seda kogudusena tunnustada. Lisaks sellele rõhutame, et ka kogudus on nagu perekond, kus tugevate sidemete olemasolu on ülimalt tähtis.
Tule ja tähista perepäeva 11. mail kell 11. Otseülekanne internetis algab orienteeruvalt 11.10 aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Jeesuse jälgimisest
Mida te arvate, kas meile on tähtis teada, kus Jeesus praegu on ja mida ta täpselt teeb? Või see ei ole meile tähtis? Äkki see oleneb sellest, kui lähedane Jeesus meile on? Kui me ütleme, et Jeesus võeti taevasse, nagu Apostlite raamatu alguses on kirjutatud, ja rohkem ei huvitu, kui palju me siis tegelikult Jeesusest hoolime? Ma usun, et meie seas on siiski päris mitmed, kes on Jeesuse jälgijad või järgijad, – inglise keeles on see üks ja sama sõna: “follower”, – kes on tõeliselt huvitatud, kus täpselt Jeesus praegu on ja mida ta teeb.
Teine küsimus on see, kas Jeesus tahab meiega jagada oma tegemisi. Piiblist näeme, et Jeesus on alati soovinud inimestega ja eriti oma kogudusega jagada seda, missugust tööd tal meie päästmiseks teha tuleb. Ta püüdis kolm korda rääkida oma jüngritele, et teda lüüakse risti ja kolmandal päeval ta tõuseb üles. Tulutult. Seda, mida jüngrid kuulda ei tahtnud, seda nad ei kuulnud. Ta soovis, et jüngrid võitleksid palves koos temaga, kui ta Ketsemani aias oma surmaeelset võitlust pidas. Ei midagi, jüngrid jäid magama. Kohtudes nägemuses Johannesega Patmose saarel andis Jeesus isiklikult läkitused järgnevate sajandite kogudustele, usaldades igale neist missiooni: kuulutada Kristust nii, et inimestel oleks võimalik Teda järgida/jälgida, kuhu Ta iganes läheb(Ilm.14,4.)
Sellest, kus Jeesus praegu on, võid kuulata jutlust 13. aprillil orienteeruvalt kell 11. Tule kohale või jälgi seda otse internetist aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Diakonite ordineerimine
6.aprill oli eriliselt päikseline ja meie koguduse jaoks oodatud päev. Lumi on küll veel maas ja lõokesi pole kohal, nagu eelmisel aastal samal ajal, aga õhus on tunda juba kevadet. Jumalateenistus toimus koos Jõgeva kogudusega ning külas olid Valdis Zilgalvis ja David Nõmmik abikaasadega.
Teenistus algas Märdi ja Kalle ordineerimisega diakoniteks. Pastor David pöördus nende poole küsimusega, et kas te tahate olla abilised koguduse töös? Kuulsime nende jaatavat vastust. David soovis, et Jumala Vaim suurendaks neid ande, mis Märdil ja 
Kallel juba on. Ühises palves tänas David Jumalat koguduse toetuse eest ja vanemate eest, kes neid on kasvatanud. Märdi ja Kalle õnnistamiseks tõstsid oma käed, lisaks Valdisele ja Davidile, ka meie koguduse vanemad Juss ja Hele. Koos südamlike õnnistussoovidega ulatati päevakohane tunnistus ja lillekimp. Märdile ja Kallele pühendatud laulu sõnumiks oli, et nad jääksid julgeks erinevates eluolukordades ja usaldaksid kõiges Jumalat, kellelt tuleb abi.
Vaimulikus mõtiskluses keskendus Valdis Zilgalvis kolmele päevale Jeesuse elus – ristilöömisele, hauas puhkamisele ja ülestõusmisele. 1.Korintose 15,3-4 “Sest ma olen teile kõigepealt teada annud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järele ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järele.” Meie elus võib olla päevi kui taevas vaikib ja me hüüame Jumala poole:” Aita mind!” Nii nagu Jeesus puhkas hauas, nii tahab Jumal, et ka meie puhkaksime, et me usaldaksime Teda, isegi siis kui me lahendust probleemile ei tea. Jeesus on saavutanud võidu kurja üle. Lahendused on Tema käes, Ta on koos meiega. Kõige aulisem ülestõusmise päev on veel ees – kui Kristuses surnud ärkavad ja siis me näeme Jeesust tulemas taeva pilvedel. Ta tuleb järgi kõigile, kes Teda ootavad ja see rõõmus kohtumine kestab kogu igaviku. Punkti sõnumile pani koorilaul: Jeesus on tee, mind ellu viib see, nüüd uskudes ju näha saan ma tõotud kodumaa randa. Kui lõpeb mu aeg, jääb maha mul öö, siis kodumaa värav avatud ja elama sinna jään.
Hingamispäev jätkus ühise lõunasöögiga. HEA OLI OSADUSES OLLA !
Jumala arm
Jeesus elas, kannatas ja suri selleks, et meid lunastada. Ta sai “valude meheks”, et meie saaksime igavese rõõmu osaliseks. Jumal lubas tulla oma armastatud Pojal, täis armu ja tõde, kirjeldamatu hiilguse maalt patu hävitava mõju all kannatavale maale, mida tumestab surma ja needuse vari. Isa lubas tal lahkuda oma armastuse rüpest, inglite jumaldavast austusest, et kannatada alandamist, solvamist, häbistamist, vihkamist ja surma. “Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5)
Seda suurt ohvrit ei toodud eesmärgiga äratada Isa südames armastust inimeste vastu, mitte selleks, et panna teda tahtma inimest päästa. Ei, ei! “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et ta meid armastab. Kristus oli vahendaja, kelle kaudu ta valas välja oma piiritu armastuse langenud maailmale. “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.” (2Kr 5:19) Jumal kannatas koos oma Pojaga. Ketsemani ahastuses ja Kolgata surmas maksis lõputu Armastus meie lunahinna.
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
