Jesaja raamatu õppimine
Kõik janused tulge vee juurde!
Otsige Jehoovat,kui Ta on leitav,
hüüdke Teda,kui Ta on ligidal!
Jesaja 55,1.6
Selle aasta Piibliviktoriini raamatuks on Jesaja raamat. Esimene ühine õppimine toimub 5.jaanuaril kell 16.00.
Täpsema info saamiseks pöörduge koguduse noortejuhi poole.
Nõnda ütleb Jehoova,
su lunastaja, Iisraeli Püha:
Mina olen Jehoova,su Jumal,
kes sulle õpetab,mis on kasulik,
kes sind juhatab teele,
mida sa pead käima!
Jesaja 48,17
HEAD UUT AASTAT!
Nina vastu vihmapisarais aknaklaasi sai aastavahetusel vaadatud arvukaid naabrusest tõusvaid ilutulestikke. Oli ilus! Otse vaadates oli kõik selge, paremale või vasakule kiigates aga tekkisid aknale hägused värvilised triibud. Tahtmatult tulid meelde Sandor Petöfi luuleread:
Mis on kuulsus? … Vikerkaareviir.
Pisarates murtud päiksekiir.
Mida soovitakse ja mõeldakse, saates kõrgele kauneid kujundeid ja värve, võttes vastu uut aastat? Kas nüüd just kuulsust soovitakse, võibolla seda mitte, aga küllap igatsetakse edu ja rahulolu saavutatust, võib juhtuda, et pereõnnegi mõõdetakse saavutuste kaudu – kui turvaline on elujärg ja kui hästi on lastel läinud.
Aasta eelviimasel päeval kogunes koguduse rahvas aastalõpu palvusele, et tuua Jumala ette oma rõõmud ja mured, läbikukkumised ja õnnestumised. Kokkuvõtete tegemiseks vaadati tagasi möödunud aastale ja usaldati Jumala kätte saabuv aasta. Kuigi oli palveid ka maiste murede ja hakkamasaamise pärast, oli rohkelt palvesoove koguduse vaimuliku kasvu ja Püha Vaimu juhtimise pärast. Tehti eestpalveid nii juhtide, koguduseliikmete, nende lähedaste kui ka tuttavate-sõprade pärast. Südamlikus õhkkonnas jäi kõlama, et me võime kõiges Jumalat usaldada ja teda tänada. Pärast mõttetihedaid palvusetunde ootas ülakorrusel rikkalik söömaaeg – uskumatu, aga mahtusimegi laudade taha istuma! Õhtu lõpuks oli aga ukse taha ilmunud kingikott, millest jagus pakke kõikidele headele lastele.
Kuigi inimsüdamele on nii loomulik igatseda rahulikku head elu, kirjutan uusaastasoovina lõpetuseks ühe vana laulu koguduse lauluraamatust:
Mitte rikkust, au ja kuulsust Sinu käest ei palu ma. Oleks kuninglik mu sugu, Sinuta ma kerjaja. Ei ma soovi kerget elu, Isa, vaid ma palun Sind: saada rõõmu, saada valu, mis Su ligi hoiaks mind!
Parimad soovid pühadeks kõigile!
Jõulud on kodused pühad. Ilus tava on sel ajal omastega ja perega kokku saada. Soovime ühtehoidmist ja armastust kõikidele peredele! Soovime, et igaühel oleks keegi, kelle jaoks olemas olla ja et mitte keegi ei tunneks ennast üksikuna.
Jõulud on ka hinge püha, mil meel igatseb harrast ja ülevat, olgu see siis muusikas või kunstis, ning ergud on valmis vastu võtma looduse puhtust, mis avaldub kas lume langemises või kirkas kuuvalguses. Viigu need puhtuse ja headuse pürgimused meie mõtted taevastele radadele, sest kristlastena on jõulud meile just Jumala inimeseks saamise meenutuspäev. See on päev, mil kiita Teda suurima kingituse eest, mis on inimkonnale üldse kunagi tehtud. See on aeg, mil tulla kirikusse ja tunda rõõmu ühtekuuluvuse imest, mis seob meid inimestena omavahel ja Jumala endaga. Tulgem siis kõik, nii noored kui vanad, nii koguduseliikmed kui külalised, ja nautigem evangeeliumisõnumit!
JUMALATEENISTUS KRISTUSE SÜNDIMISE AUKS ON ADVENTKIRIKUS JÕULUREEDEL, 23. DETSEMBRIL KELL 5 ÕHTUPOOLIKUL.
Tiroolis laulmas
Sel ajal, kui Eestimaal isadepäeva tähistati, olid kaks Põltsamaa koguduse esindajat Austrias Innsbruckis sealse koguduse poolt korraldataval võrkpalliturniiril. Eestist oli kohal ka võrkpallivõistkond, kes seekord kogu turniiri ära võitis. Põltsamaalastel oli aga austav ülesanne anda selle ürituse raames hoopis kontsert.
Kontserdi põhiraskust kandis Heldi, kes mängis flööti, laulis saksa, inglise ja eesti keeles ning juhatas laulud sisse väikeste sõnavõttudega. Klaveri taga oli umbes tunnise esinemise ajal Hele.
Laulude ja muusikapalade järel kostis tihti saalist hingestatud “aamen” ning kokkutulnud rahvusvahelisest seltskonnast tulid mitmed ütlema, et esitatu oli neile väga südamesse läinud. Loodan, et kontserdi video jõuab üsna pea siia meile kõigile vaatamiseks-kuulamiseks.
Meie seevastu imetlesime Jumala loominguna suursuguseid mägesid ning meenutasime kirjakohti Piiblist:
“Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.” (Ps.71,3.)
“Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.” (Ps.90,1.2.)
Palvenädala lõpp ja isadepäev
10. novembri kaunil sügisesel hingamispäeval kogunesime kuulama viimast palvenädalaloengut. Erinevatel nädalapäevadel olime koos lugenud loenguid ja saatnud eestpalveid Jumala poole. Loengud rääkisid Jumala Sõna tähtsusest inimeste elus ja sellest, kuidas Jumala Sõna inimesi mõjutab. Millest algab ärkamine?
Iga inimese isiklikust pöördumisest.Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. (Õp. 11:25)
Koosoleku teine pool oli pühendatud isadele. Õnnelikud on need lapsed, kes on saanud vajalikku juhatust oma isa käest. Kalle luges isadele Õpetussõnadest 4 peatüki, et isadel ikka jätkuks tarkusesõnu oma lastele ja lastelastelastele. Igale isale oli ka väike praktiline kingitus! Älis luges isadele õnnistussoovi ja tegi nende eest eestpalve. Meie isad ju ikka palvetavad meie eest ja nüüd isadepäeval oli meie eesõigus paluda Isad Jumala kätte!
Hoidku Sind oma hoole all elu Jumal,
hoidku Sind oma hoole all armastav Kristus,
hoidku Sind oma hoole all armulik Püha Vaim.
Olgu nad Sulle sõbraks ja abiks!
Ilusat isadepäeva, armsad papad!
Austage Jumalat
Kõigil, kes liginevad Jumalale, tuleks käituda alandlikult ja aupaklikult. Jeesuse nimel tuleme Tema ette küll usaldavalt, kuid mitte jultunud enesekindlusega nagu oleks Ta meiega samal tasemel. On neid, kes pöörduvad ligipääsmatus valguses elava suure, kõikväelise ja püha Jumala poole samamoodi nagu endaga võrdse või isegi endast madalama poole. On neid, kes käituvad Jumala kojas nii nagu nad ei käituks maise valitseja vastuvõturuumis. Neil on põhjust meenutada, et nad on Tema palge ees, keda ülistavad seeravid ja kelle ees inglid katavad näo. Jumalat tuleb sügavalt austada; kõik, kes tajuvad Tema tõelist ligiolekut, kummardavad alandlikult Tema ees ning hüüavad Jaakobi kombel: “Küll on seesinane paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” EGW “Patriarhid ja prohvetid”

Jumala rahvas kui valgusekandja
Kristuse plaani kohaselt peab Tema koguduses siin maa peal valitsema sama kord, juhtimisviis ja kooskõla, mis valitseb taevas. Siis saab Ta austatud oma rahva kaudu. Nende kaudu paistab Õiguse Päike tumestamatuna maailmale. Kristus on andnud oma kogudusele palju võimalusi Teda austada. Ta on andnud oma rahvale võimed ja õnnistused, millega esindada Tema täiust. Kogudus, kes omab Kristuse õigust, on Tema varaait, mis kätkeb Tema armu, halastuse ja armastuse täiuslikke rikkusi. Kristus, Õiguse Päike, näeb puhtas ja täiuslikus rahvas tasu alanduse eest. EGW “Ajastute igatsus”

Vägev Päästja
Kui sa palud Issandalt abi, siis austa Päästjat, uskudes, et saad Tema õnnistuse. Meie käsutuses on kogu vägi ja kõik tarkus. Me peame ainult paluma.
Käi kogu aeg Jumala valguses. Mõtiskle päeval ja ööl Tema iseloomu üle. Siis näed sa Tema ilu ja rõõmustad Tema headusest. Sinu süda hõõgub Tema armastuse tunnetuses. Sind tõstetakse üles nagu igavestest kätest kantuna. Sa suudad Jumala antud väe ja valgusega mõista ja saavutada enam, kui sa kunagi varem võimalikuks pidasid. EGW “Tervise teenistuses”

Jumala arm
Jeesus elas, kannatas ja suri selleks, et meid lunastada. Ta sai “valude meheks”, et meie saaksime igavese rõõmu osaliseks. Jumal lubas tulla oma armastatud Pojal, täis armu ja tõde, kirjeldamatu hiilguse maalt patu hävitava mõju all kannatavale maale, mida tumestab surma ja needuse vari. Isa lubas tal lahkuda oma armastuse rüpest, inglite jumaldavast austusest, et kannatada alandamist, solvamist, häbistamist, vihkamist ja surma. “Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5)
Seda suurt ohvrit ei toodud eesmärgiga äratada Isa südames armastust inimeste vastu, mitte selleks, et panna teda tahtma inimest päästa. Ei, ei! “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et ta meid armastab. Kristus oli vahendaja, kelle kaudu ta valas välja oma piiritu armastuse langenud maailmale. “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.” (2Kr 5:19) Jumal kannatas koos oma Pojaga. Ketsemani ahastuses ja Kolgata surmas maksis lõputu Armastus meie lunahinna.
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”


