Aasta kokkuvõtete tegemine
26. detsembri õhtupoolikul vuras mitmeid autosid mööda kitsukest lumevallidega ääristatud teed Põltsamaa lähistel asuva talu poole. Põltsamaa kogudus tuli kokku selleks, et teha kokkuvõtet möödunud aastast.
Laulsime ja olime osalised “Kadunud poja” tähendamissõnas. Igaüks võis katsuda oma südant läbi ja mõelda, kuidas tema peegeldas Taevase Isa iseloomu möödunud aastal. Koos piltidega meenutasid erinevad koguduseliikmed sündmusi 2010. aastast.
Perenaised olid maitsvaid roogasid valmistanud ja nii sai kõike degusteerida. Kui kõhud täis said, kõlas ootamatult uksekell. Lastel hakkasid südamed kiiremini põksuma, sest sisse astus mees, kes kinke jagab. Oli laulu ja luuletusi, aga oli ka kavalusega kingi kättesaajaid.
Lõpuks jagasid noored piltide vahendusel Austria muljeid. Nimelt toimus seal sarnane üritus nagu Eestis Piibli ja Palli päevad. Pärast ühist lõpupalvet asuti koduteele.
Jäägu meid ikka saatma sõnum Piiblist:
“Ärge unustage teha head ja pidada osadust, sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel!” Heebrea 13.16
“Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste.” Psalmid 68.20
Kuidas kohtuda Kuningaga
See oli teema, mida käsitleti noorteõhtul vahetult enne jõule. Kristuse esimese tuleku mälestuseks peetavate pühade ootuse aeg andis tõuke mõelda sellele, et Jeesus lubas ka tagasi tulla. See lubadus on Piiblis üks kesksemaid ning kõike asjassepuutuvat polnud võimalik ühe õhtu jooksul käsitleda. Siiski tehti endale selgeks, mida Jeesus ise oma tagasituleku kohta ütles, kui tema jüngrid selle kohta küsisid.
Seejärel oli võimalus näha mitmeid meediast võetud videolõike, kus kujutati Kristuse tagasituleku sündmusi, tehti “tagasitulnud Kristusega” intervjuud või edastati ennustusi tulevikuks. Noored said äsja Piiblist loetud tekstide põhjal kindlaks teha, et need videolõigud ei vastanud Piibli kirjeldustele tulevasest Kristuse tagasitulekust.
Tõepoolest, Jeesus ütles, et tuleb palju valekristuseid (Matt.24,23-26.). Seetõttu pole midagi imestada, et oma missiooni ühest laohoonest juhtiv mees ennast Kristuseks nimetas. Meie aga saame kindlustundega öelda, et kui Jeesus teist korda tuleb, ei astu ta maapinnale, vaid jääb üles õhku: “Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ja Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku.” (1. Tess.4,16-17.) Tõele ei saa ka vastata see, et Jeesus tuleb salaja ja inimesed, keda ta ära võtab, kaovad salaja, sest Piiblis on öeldud, et “kõik silmad saavad teda näha” (Ilm.1,7.). Kindlasti ei saa me uskuda ühtegi maailma lõpu ennustust, mis on ajaliselt kindlaks määratud, sest “sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matt.24,36.).
Kuidas siiski Kuningaga kohtumiseks valmis olla, jäi seekord lahtiseks. Kuid uuel aastal algab pastor Mart Vari juhendamisel piiblikursus ning noortel paluti mõelda, millal oleks parim aeg selle läbiviimiseks, kas nädala lõpul või mingil õhtul nädala sees.
Seekordse noorteõhtu olid ette valmistanud kolm noormeest: Kalle, Tanis ja Vallo. Nende töö oli vaieldamatult tänu ja tunnustust väärt. Jääme põnevusega järgmisi kordasid ootama.
Hingamiseta siiski ei saa
Selline mõte jäi noorteõhtult kõlama. Puhkust on igal juhul vaja.
Külla kutsutud endine Põltsamaa koguduse pastor Kaido Kask selgitas, et Piibel peab puhkamist väga tähtsaks. Nii tähtsaks, et käsk seitsmendal päeval puhata on antud ühe käsuna kümnest. Ta rõhutas seitsmenda päeva erilisust, sest ka Jumal puhkas just sellel päeval ja andis sellele oma õnnistuse ja tõotused.
Üks koguduse noortest, Tanis Kulp, rääkis oma intervjuus muuhulgas ka sellest, et kuigi standardiseerimise protsessi käigus üha enam maid paigutavad kalendrisse nädala esimese päeva kohale esmaspäeva, pole see sugugi mitte alati nii olnud. Nädalapäevade numbrilised nimetused iseenesest on juba uus komme ning nädala alustamine esmaspäevast samuti. Tegelikult on väga paljude maade kalendrites nädala esimeseks päevaks endiselt pühapäev. Kui võrrelda erinevaid keeli, siis näiteks venekeelses Piiblis on selgesõnaliselt kirjas, et päev, mida tuleb pühitseda, on “subbota” (eesti keeles “laupäev”) ning konkreetselt laupäeva kohta igapäevakeeles käibivat nimetust on kasutatud veel mõnegi keele piiblitõlkes. Seetõttu on segadus, kas seitsmendaks päevaks võiks äkki lugeda hoopis pühapäeva, puhtalt balti probleem.
Külaline Tartust, Kärt Vahtramäe, rääkis kaasakiskuvalt ja praktiliselt, mida tema jaoks tähendab üks hingamispäev ning kuidas on võimalik seda õppida üha paremini veetma. Hingamiseta siiski ei saa – isegi kui sa veel ei oska koos Jumalaga olla või Teda uskuda, siis puhkust on sulle ikka tarvis. Parim puhkus on aga koos Jumalaga!
Aitäh Helenale intervjuude idee ja teostuse eest! Loodan, et kõikide noorte loomingulisus sai hea impulsi ja edaspidi võime nautida erinevate tegijate omanäolisi noorteõhtuid.
Austria reis
29. oktoobrist kuni 4. novembrini osalesid Põltsamaa noored ühel huvitaval reisil. Nimelt kutsuti eestlasi osalema võrkpalliturniiril Austrias. Me saime kokku 13 inimest ning meeldejääv teekond võis alata. Esimene päev kulus lennukiga lendamisele ning rongiga sõitmisele.
Laupäeva hommikul toimusid hingamispäevakool ja jutlus, õhtul aga tegime algust võrkpalliga. Vahepeal käisime magamas ning ühelepoole jõudsime alles pühapäeva õhtuks. Eestlaste tulemuseks jäi 8. koht 18. võistkonnast. Südamele jäi kripeldama see, et võidetavad olid kõik võistkonnad! Esmaspäeval käisime rootslastega koos mägedes “jalutamas”, vähemalt kohalikud pidasid seda jalutamiseks. Teisipäeval saime päris mägironimist proovida, kolmapäeval aga avastasime turistidena Innsbrucki. Külastasime erinevaid vaatamisväärsusi ning käisime 2334m kõrgusel merepinnast hingematvat vaadet nautimas. Neljapäeval tegime veel viimase jalutuskäigu ümber oma koduküla ning oligi aeg tõelise kodu poole vastumeelselt teele asuda. Kõik jäime vägagi rahule ning plaanime järgmisel aastal uuesti minna!
Vormija kätes
Pottsepp võtab savi ja vormib seda oma tahte järgi. Ta mudib ja töötleb seda. Ta rebib selle mitmeks ja surub kokku tagasi. Ta niisutab ja seejärel kuivatab seda. Ta laseb sel mõnda aega olla nii, et ei puuduta seda. Kui see on täiuslikult vormitav, jätkab ta tööd ja teeb sellest anuma. Ta annab sellele kuju ning silub ja lihvib seda potikedral. Ta kuivatab seda päikese käes ja kuumutab ahjus. Nii saab sellest anum, mis sobib kasutamiseks. Samamoodi soovib suur Meistertööline meid vormida ja kujundada. Ja nagu savi on pottsepa käes, nii peame olema meie Tema käes. Me ei tohi püüda teha pottsepa tööd. Meie osa on allutada end Meistri vormimisele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendusest Kristusega
Jeesus ütleb: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge… Sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15:4.5). Et elada püha elu, oled sa sama sõltuv Kristusest, nagu oks on sõltuv tüvest, et kasvada ja vilja kanda. Lahus Temast ei ole sul elu. Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses. Temas püsides võid sa õitseda. Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks. Sa oled siis nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde.
Paljudel on kujutlus, et nad peavad mingi osa tööst tegema üksinda. Nad on uskunud Kristusesse, et saada patud andeks, kuid nüüd nad püüavad oma jõuga õigesti elada. Iga selline jõupingutus jookseb paratamatult liiva.
Meie kasvamine armus, meie rõõm, meie kasulikkus – kõik see sõltub meie ühendusest Kristusega. Igapäevasest, pidevast osadusest temaga – temas püsimisest – sõltub meie kasvamine armus. Ta pole üksnes meie usu alustaja, vaid ka lõpuleviija. Kristus on esimene, viimane ja igavene. Ta peab meiega olema mitte ainult rännaku alguses ja lõpus, vaid igal sammul meie teel. Taavet ütleb: “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest ta on mu paremal pool” (Ps 16:8). EGW “Tee Kristuse juurde”
Õpeta mulle oma teed!
See, kes käib Jumala käskude teel, käib koos Kristusega, ning Tema armastuses saab süda rahu. Kui Mooses palus: «Õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin Sind,» vastas Issand talle: «Minu pale läheb ühes ja ma annan sulle rahu!»
Prohvetite kaudu öeldakse: «Nõnda ütleb Jehoova: astuge teede peale ja vaadake ja küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga!» (2.Ms.33,13.14; Jer.6,16). EGW “Ajastute igatsus”