Tarkusepäev
28. augustil tähistasime tarkusepäeva. Pastor kõneles piibliaegadel toimunud prohvetite koolidest ja nende mõjust inimestele, võrreldes seda tänapäeva koolidega ja nende mõjuga.
Ordineeritud diakonid sirutasid oma käed üle koolilaste ja õpetajate, et paluda neile algavaks kooliaastaks Jumala õnnistust ning tarkust. Meie koguduses algab kool 11 lapsel ja 3 õpetajal.
Ilusat õppeaasta algust kõigile!
“Issanda kartus on TARKUSE algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus!”
Õpetussõnad 9,10
Noorte jalgrattamatk
12.-17. augustil toimus adventnoorte jalgrattamatk Hiiumaale. Põltsamaa kogudusest osales sellel üritusel kolm noort. See oli ka esimene jalgrattamatk, kus mehisem sugu oli arvulises ülekaalus. Ratastel sõites võisime imetlede kauneid maastikke ning Jumala kätetööd. Lisaks külastasime erinevaid muuseume (meremuuseum, talumuuseum) ning teisi vaatamisväärusi (tuletornid, sõjaväerajatised). Kõige rohkem põnevust pakkusidki vanad sõjaväerajatised, tulejuhtimiskeskus ning maaalused varjendid, kus oli totaalselt pime ning niiske, kõle, kuid sellest hoolimata sai taskulampideta kõik nurgatagused läbi puistatud. See matk suurendas kõvasti ühtekuuluvustunnet ning hea oli aidata teist ning vajadusel ulatati ka sulle sõbrakäsi. Tänud ka vaimse toidu eest Aldarile, kes hoidis meie mõtted Taevasel Isal ning Tema eeskujul.
“Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa tema eest hoolitsed?”
Laul 8, 4-5
Inimene tunneb kui väike ta on alles siis, kui seisab ääretu mere rannaliival. Ometi nii, nagu Jumal juhib jätkuvalt kõike looduses, niisamuti hoolitseb ta armastavalt iga inimlapse eest.
Oleme Jumalale südamest tänulikud kauni ilma eest, kaitse eest, heade kaaslaste eest, kogu selle nädalase matka eest!
Ristimine Põltsamaal
24. juulil kogunes mitme Eesti adventkoguduse rahvas Võisikul ristimistalituseks. Pastor Rein Kalmus ristis kaks õde Tartu kogudusse ning Susanna ja Sanno Soosaare Põltsamaa kogudusse.
“Ristimise kaudu tunnistame me oma usku Jeesuse Kristuse surmasse ja ülestõusmisesse ning näitame, et oleme surnud patule ja soovime elada uut elu. Sellega me tunnistame Kristust oma Issandaks ja Päästjaks, saame Tema rahvaks ja Tema kogudus võtab meid oma liikmeks. Ristimine sümboliseerib meie ühendust Kristusega, pattude andestust ja Püha Vaimu vastuvõtmist.”
Koguduse Kord lk. 20
Piiblis räägitakse kuidas Filippus kuulutas Etioopia kojaülemale evangeeliumi Jeesusest. Selle tulemuseks olid head sõnad, mida kojaülem lausus: “Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” Apostlite teod 8. 35-36
Mis takistab Sind, kes Sa veel seda sammu ei ole astunud?
Seenioride laager kinnitas lootust Kristuse peatsesse taastulekusse
Kolmel päeval juulikuu keskpaigas (13.-15. juuli) toimus Olustveres Kungla talus üle-eestiline adventseenioride laager, mille motoks oli „Ma näen – Kristus on tulemas“. Sõnavõttude keskpunktis oli alguses põhiliselt see, millest Piibel seoses Kristuse teise tulekuga kirjutab. Põhjaliku ülevaate sellest andis külalisena emeriitpastor Soomest Simo Vehkavuori. Ilja Stepanov püüdis süsteemselt kokku viia Piibli prohvetikuulutused ja selle, mis praegu meie ümber sünnib. Ettekandeid oli palju, nii üksikasjalikke kui ülevaatlikke, nii Piiblit refereerivaid kui ka kogemuslikke. Lisaks juba mainitud külalisele Soomest olid kohal ka külalised Lätist ja Taanist.
Põltsamaalt oli 15 osavõtjat, kusjuures nende vanus polnud sugugi ainult 65+. Mida aasta edasi, seda julgemalt tulevad seenioride laagrisse ka nooremad ning päris noored. Sel korral oli laagris lapsi ja noori päris palju. Huvitav on see, et tavaliselt nii elavaid ja teinekord kärarikkaidki lapsi oli kuulda vaid siis, kui nad rahulikult ja viisakalt laulu või pillimänguga esinesid. Vanaemade-vanaisade põlvkonna rahustav atmosfäär pakkus turvatunnet ja tundus kõige noorematele lausa sobivat. Ja vastupidi, soliidses eas inimesed paistsid nautivat seda, kui väikesed kõrvad nende lugusid ja pajatusi huviga kuulasid.
Kuigi ilm oli harjumatult palav, tundus, nagu oleks laagripaiga üle kummunud nähtamatu pilvesammas, justnagu ammuse aja kõrberännakul: kord tulid pilved, siis jälle tuuleõhk – ja kuumus oli jälle talutav. Kui kodus toimetades läksid mul endalgi jalad paiste, siis seal mitte üldse. Kes alguses pidasid plaani õhtuks koju naasta, jäid sinna, sest nii mõnus oli, ja kutsusid needki järele, kes algselt üldse kodunt välja polnud julgenud tulla. Oli isegi nii, et kui koduõuele tagasi jõuti, hakkas jälle hinge matma, aga seal oli hea – küsige Irmalt!
Tagasi tuldi lootusrikkana – Issand on tulemas! Ta on meie päästmise ette võtnud, ta ei jäta seda pooleli! See asi on käimas! Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on söömas või magamas, siis see protsess on toimumas. Nii on ka Jeesus tulemas – praegusel hetkel on Ta selleks tegevuses. Viimane mõte, enne kui mikrofonid välja lülitati, kõlas: kui peakski surm enne tulema, siis on see vaid viiv selle jaoks, kes magab, järgmine hetk tema jaoks on ülestõusmishommik ja kohtumine oma Issandaga.
„Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama; sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga. Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!“ 1.Tessalooniklastele 4,15-18.
360° vaade Noortelaagrist 2010!
poltsamaa.advent.ee esitleb:
360° panoraamvaade Jaanus Aedla talust, kus toimus Noortelaager 2010!
Maksimaalse kvaliteediga panoraam- võimalik zoomida, laadimisaeg pikem!
Minimaalse kvaliteediga panoraam- ideaalne üldvaade, kiire laadimisaeg!
Copyright © 2010 Vallo Põldaru
EDIT: Nagu näha on täpselt nädal möödunud töö valmimisest ning tänu väiksele promole Advent.ee’s on tulnud kõva 70 vaatamist selle ajaga! Siit ka lootus siis et peatselt näeb jälle midagi sellist 😉
Jumala iseloom = Kristuse iseloom
Jumal on köitnud meie südame enda külge paljude tõendite abil nii taevas kui maa peal. Ta püüab ennast meile ilmutada nii looduse kui ka kõige sügavamate ja õrnemate maapealsete sidemete kaudu, mida inimsüda eales võib tunda. Kuid need esitavad tema armastust siiski puudulikult. Kõigist antud tõendeist hoolimata suutis headuse vaenlane inimeste meeli sedavõrd pimestada, et nad tundsid Jumala ees hirmu, pidasid teda karmiks ja halastamatuks. Saatana abiga tekkis inimestes kujutelm Jumalast, kelle peamiseks omaduseks on range õiglusenõudmine, kes on vali kohtunik, karm ja nõudlik võlausaldaja. Ta kujutas Loojat olendina, kes jälgib inimesi valvsate silmadega, märkamaks nende vigu ja eksimusi, et nende üle siis kohtuotsus langetada. Ning just selle tumeda varju kõrvaldamiseks ja maailmale Jumala piiritu armastuse avaldamiseks tuligi Jeesus inimeste keskele.
Jumala Poeg tuli taevast, et ilmutada Isa. “Keegi ei ole Jumalat iialgi näinud. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud” (Jh 1:18). “Ükski ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Kui üks jünger küsis: “Issand, näita meile Isa,” vastas Jeesus: “Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: näita meile Isa?” (Jh 14:8.9).
Jeesus tuli head tegema, tuli tervendama kõiki, keda Saatan rõhus. Oli terveid külasid, kus ühestki majast ei kostunud enam haigete oigeid, sest Jeesus oli seal käinud ja haiged terveks teinud. Tema töö tunnistas jumalikust salvimisest. Armastus, halastus ja kaastunne avaldusid igas tema teos; ta süda pöördus õrna osavõtlikkusega inimlaste poole. Ta võttis enda peale inimolemuse, et küündida inimeste vajadusteni. Ka kõige vaesem ja madalam ei kartnud temale läheneda. Õnnistegija kütkestas isegi väikeseid lapsi, kes armastasid ta põlvedele ronida ning üksisilmi vaadata tema mõtlikusse, armastust peegeldavasse näkku.
Jeesus ei hoidunud ütlemast tõde, ent lausus seda alati armastuses. Rahvaga suhtlemisel avaldus tema sügav peenetundelisus ning lahke tähelepanelikkus. Iialgi ei öelnud ta vajaduseta ainsatki karmi sõna, kunagi ei valmistanud ta õrnale hingele tarbetut valu. Jeesus ei pahandanud inimestega nende nõrkuste pärast, rääkis aga tõde alati armastuses. Ta häbimärgistas silmakirjalikkust, uskmatust ja ülekohut; kuid lausus isegi oma teravamad noomitused, pisarad hääles. Õnnistegija nuttis Jeruusalemma, armastatud linna pärast, mis keeldus vastu võtmast teda – Teed, Tõde ja Elu. Nad hülgasid tema, oma Päästja, aga tema suhtus neisse kaastundliku õrnusega. Terve ta elu oli täis enesesalgamist ja tähelepanelikku hoolitsust teiste eest. Jeesuse silmis oli iga inimene väärtuslik. Kuigi ta säilitas alati jumaliku väärikuse, ei takistanud see õrna hoolitsusega iga Jumala perekonnaliikme poole alla kummardumast. Igas inimlapses nägi ta langenud hinge, kelle päästmine oli tema elu eesmärk.
Selline on Kristuse iseloom, mis avaldus tema elus. See on Jumala iseloom. Isa südamest tulvavad inimlastele Kristuses avalikuks saanud jumaliku kaastunde vood. Jeesus, õrn ja kaastundlik Päästja, oli Jumal, “avalikuks saanud lihas” (1.Tm 3:16).
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Igatsedes…
“Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing Sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet? Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!” (Ps 42:2.3.12).
“Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist, kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile, keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimasel ajal valmis ilmuma” (1.Pt 1:3-5).
“Meie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus” (2.Pt 3:13).
Igavene armastus
“Jumal on armastus” (1.Joh.4,16). Jumala olemus ja Tema käsk on alati olnud ja saab alati olema armastus. “Kõrge ja üllas, kes igavesti elab” ja kelle “teed on igavesed,” ei muutu. Tema juures “ei ole muutust ega varjutuste varju” (Jes.57,15; Hab.3,6; Jak.1,17).
Loova väe iga ilming kõneleb lõpmatust, igavesest armastusest. Jumala kõikvõimsus tähendab õnnistuste täiust kõikidele loodud olevustele. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
