Tiroolis laulmas
Sel ajal, kui Eestimaal isadepäeva tähistati, olid kaks Põltsamaa koguduse esindajat Austrias Innsbruckis sealse koguduse poolt korraldataval võrkpalliturniiril. Eestist oli kohal ka võrkpallivõistkond, kes seekord kogu turniiri ära võitis. Põltsamaalastel oli aga austav ülesanne anda selle ürituse raames hoopis kontsert.
Kontserdi põhiraskust kandis Heldi, kes mängis flööti, laulis saksa, inglise ja eesti keeles ning juhatas laulud sisse väikeste sõnavõttudega. Klaveri taga oli umbes tunnise esinemise ajal Hele.
Laulude ja muusikapalade järel kostis tihti saalist hingestatud “aamen” ning kokkutulnud rahvusvahelisest seltskonnast tulid mitmed ütlema, et esitatu oli neile väga südamesse läinud. Loodan, et kontserdi video jõuab üsna pea siia meile kõigile vaatamiseks-kuulamiseks.
Meie seevastu imetlesime Jumala loominguna suursuguseid mägesid ning meenutasime kirjakohti Piiblist:
“Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.” (Ps.71,3.)
“Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.” (Ps.90,1.2.)
Palvenädala lõpp ja isadepäev
10. novembri kaunil sügisesel hingamispäeval kogunesime kuulama viimast palvenädalaloengut. Erinevatel nädalapäevadel olime koos lugenud loenguid ja saatnud eestpalveid Jumala poole. Loengud rääkisid Jumala Sõna tähtsusest inimeste elus ja sellest, kuidas Jumala Sõna inimesi mõjutab. Millest algab ärkamine?
Iga inimese isiklikust pöördumisest.Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. (Õp. 11:25)
Koosoleku teine pool oli pühendatud isadele. Õnnelikud on need lapsed, kes on saanud vajalikku juhatust oma isa käest. Kalle luges isadele Õpetussõnadest 4 peatüki, et isadel ikka jätkuks tarkusesõnu oma lastele ja lastelastelastele. Igale isale oli ka väike praktiline kingitus! Älis luges isadele õnnistussoovi ja tegi nende eest eestpalve. Meie isad ju ikka palvetavad meie eest ja nüüd isadepäeval oli meie eesõigus paluda Isad Jumala kätte!
Hoidku Sind oma hoole all elu Jumal,
hoidku Sind oma hoole all armastav Kristus,
hoidku Sind oma hoole all armulik Püha Vaim.
Olgu nad Sulle sõbraks ja abiks!
Ilusat isadepäeva, armsad papad!
10. november
10 Photos
Ülemaailmne palvenädal
Teemaks “Ärkamine ja Sõna”
Koosolekute toimumisajad:
Pühapäeval, 4. nov. kell 18
Esmaspäeval, 5. nov. kell 18
Teisipäeval, 6. nov. kell 18
Reedel, 9. nov. kell 19
Laupäeval, 10. nov. kell 11
Palvenädala loengutega saab tutvuda siit: http://www.advent.ee/materjal/50326/palvenadala-loengud-2012/
Lõikustänu hingamispäev
13. oktoobri värvikireval sügispäeval tänasime Jumalat lõikuse eest. Pasunahelid ja lauluhääled kõlasid Jumala kiituseks. Kõneleja rääkis kogu maailma lõikusest. Meeste poolt esitatud laulu sõnum ütles: “Issand, saada ise välja nüüd veel hoolsad lõikajad, kes su põllul vara, hilja vihke kokku kannavad.” Ühineme meiegi selle palvega, et Jumal oleks juhiks oma töö lõpetamisel.
Pärast koosolekut oli võimalus minna külastama SOS lasteküla elanikke, sest neil olid parasjagu lahtiste uste päevad. Saime meeldiva vastuvõtu osaliseks ja meie pasunaansambel mängis pererahvale tänutäheks ka ühe loo!
Lahkusime hea tundega ning sooviga teinekordki midagi ühiselt ette võtta. Meiepoolseks kingituseks jäid ka mõningad meie raamatud.
Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.
Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust
loomusest kaduvust, kes
aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu.
Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me
enne ära ei nõrke!
Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele,
eriti aga usukaaslastele!
Galaatlastele 6, 7-10
13. oktoober
17 Photos
Eakate õhtu
Eakate päeva puhul ootas Põltsamaa Adventkogudus kõiki vanemaealisi teeõhtule. Kõigepealt olid tervitussõnad koguduse vanematelt. Kuna oldi kokku tuldud, et hallpäid austada, oli teemaks lugu kuningast, kes küsis oma parimalt nõuandjalt, kuidas austada inimest, kellest kroonitud peal on tõesti hea meel. Kuna nõuandja arvas, et just tema see on, keda austada tahetakse, siis pakkus ta välja tõeliselt suurejoonelise tseremoonia. Ometi tuli välja, et niimoodi hakati austama kedagi teist, nimelt tema vihavaenlast. Küsimus jäi: kuidas me talume austust ja kuidas austusest ilmajäämist?
Ühises laulus esitati küsimus, kas Jeesus teab, mida võideldes on südames kanda mul. Kuigi Jeesus ei elanud vanaks, elas ta kõrvu elatanutega ning mõistis nende muresid ja valusid. Ta käis läbi “surmavarju oru” ning lõpuks läks ka läbi surma. “Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” (Heebrealastele 2,18.).
Tore oli, et nii mitmedki keskealised, nooremapoolsed ja ka hästi noored (loe: lapsed) ei pannud paljuks tulla eakaid austama. Ühiselt sai piltide kaudu käia ära Norras ning istuda rikkalikult kaetud laua taga. Meie kallite memmede-taatide silmist paistis rõõm ja rahulolev väärikus: meist hoolitakse! Pidasime ka plaani, et talveõhtutel võiks teinegi kord kokku tulla, et üheskoos juttu puhuda. Üheks huvipakkuvamaks teemaks, millest edaspidi rääkida, tundus olevat tervis.
29. september
9 Photos
Jumala arm
Jeesus elas, kannatas ja suri selleks, et meid lunastada. Ta sai “valude meheks”, et meie saaksime igavese rõõmu osaliseks. Jumal lubas tulla oma armastatud Pojal, täis armu ja tõde, kirjeldamatu hiilguse maalt patu hävitava mõju all kannatavale maale, mida tumestab surma ja needuse vari. Isa lubas tal lahkuda oma armastuse rüpest, inglite jumaldavast austusest, et kannatada alandamist, solvamist, häbistamist, vihkamist ja surma. “Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5)
Seda suurt ohvrit ei toodud eesmärgiga äratada Isa südames armastust inimeste vastu, mitte selleks, et panna teda tahtma inimest päästa. Ei, ei! “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et ta meid armastab. Kristus oli vahendaja, kelle kaudu ta valas välja oma piiritu armastuse langenud maailmale. “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.” (2Kr 5:19) Jumal kannatas koos oma Pojaga. Ketsemani ahastuses ja Kolgata surmas maksis lõputu Armastus meie lunahinna.
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
