Viljandi noorte külaskäik
14. mail külastasid meid Viljandi noored. Nad teenisid nii sõna, laulu kui ka muusikaga.
Sõnavõttude ühiseks Piiblitegelaseks oli Jeesuse ema Maarja ja tema elukogemus. Katrin võrdles Maarja (Luuka 1,46-55) ja Hanna (1. Saamueli 2,1-10) kiituslaule.
Hanna ja Maarja olid õnnelikud, sest Jumal oli teinud nende elus suuri tegusid.
Madis alustas küsimusega: Kas te olete õnnelikud? Ta luges meile kuulsate meeste ütlusi, kust selgus, et õnne pole:
- uskmatuses
- meelelahutuses
- rahas
- positsioonis, kuulsuses
Halastaja ja armuline on Issand,
pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata
ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda
ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel,
nõnda on tema heldus võimas nende vastu,
kes teda kardavad.
1Nii kaugel kui ida on läänest,
nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale,
kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme;
tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi:
ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda
ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti
nendele, kes teda kardavad,
ja tema õigus jääb laste lastele.
Psalm 103, 8-17
Usalda oma elu Päästja kätesse ja siis sa oled õnnelik!
Annemai tõi esile Maarja alandlikkuse, tänulikkuse ja tarkuse.
Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu
Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb
tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.
Jakoobuse 1, 5-6
Jumalal ei ole midagi võimatut, kui me palume!
Jumala plaan meie jaoks on alati parim, ükski Tema tõotus ei jää täitmata.
Viljandi noorte ühislaulus kordusid sõnad: “Rändame taevateel käsikäes, iga päev..”
Armsad Viljandlased, aitäh teile! Kohtume 4. juunil Põltsamaa-Viljandi ühislaagris!
Emadepäeva koosolek
7. mail oli eriline hingamispäev: perepäev ja emadepäev üheskoos. Laulude ja pillilugudega vaheldumisi kuulasime erinevaid tunnistusi. Esimene kõneleja meenutas vanaema, kelle lauldud vaimulikud laulud ja palved on saatnud teda kogu elu ja tänu kellele ta leidis tee Jumala juurde.
Meile loeti ette ka ema kirjad oma tütrele. Neis olid sõbralikud nõuanded, julgustus ja toetus. Ja isegi kui laps on juba nii suur, et lahkub kodust, jääb Jumal siiski alati temaga. Kuulasime ka tütre kirja emale, milles tütar tõdes, et ema on olnud tema kõige parem sõbranna. Isegi kodust kaugel viibides on hea olla Taevaisa laps ja oma ema-isa laps. Pastor võttis kokku eelnevad mõtted, lugedes Efesose 6. 1-3.
Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige!
“Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega,
“et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”
Mis lapsena õpitud, see jääb saatma meid kogu eluks. Viiulihelide saatel jagati emadele lillekimbud.
Armsad emad! Soovime teile Jumala armu ja abi laste kasvatamisel. Ilusat emadepäeva! Olete meile kallid!
Kristlust avastamas
Seitsmel õhtupoolikul märtsis ja aprillis avastasid kristlust ühtekokku 20 noort. Kuuel esimesel korral oli teemaks kristlus kui usund – mida kristlased usuvad ja millised on loogilised põhjendused selle kõige uskumiseks. Viimasel, seitsmendal kokkusaamisel, rääkisime kristlaseks olemisest ja põhjustest, miks inimesed on valinud ja valivad olla kristlased. Siis oli ka võimalus lasta enda eest palvetada ja soovida oma isiklikule kristlaseks olemisele palvetuge.
Tagasiside lehti kursuse kohta laekus kümme. Kõik kümme märkisid, et neile oli kursusest abi kristliku usu põhitõdede avastamisel ja nad hindasid kursuse heaks või väga heaks. Peaaegu kõik olid valmis seda kursust oma sõbrale soovitama (80%) ning veelgi enam taheti Piiblit koos edasi uurida (90%).
Teemasid, mille käsitlemist oleks oodatud, aga mis selle kursuse käigus jutuks ei tulnud, eriti välja ei toodud, kuid ühe inimese poolt oli soovitud siiski Püha Vaimu üle arutamist. Kõige põnevamate teemadena oli märgitud Jeesuse olemuse käsitlust ja selle tõestuslikku aspekti, samuti meie maailma tulevikku ning kristlaseks olemist – kõik need kolm teemat olid võrdselt kahel korral meelisteemadena märgitud.
Mitmed noored olid märkinud, et neile pakkusid huvi kõik teemad, näiteks oli kirjutatud: “Igal korral oli midagi uut ja põnevat” või “Algus oli minu arvates parim, aga võib-olla tundus see mulle nii, sest ootused ei olnud kõrged, aga kui tulin, siis said juba ootused kõrgeks, sest ei olnud “stampjutlus”.”.
Kursuse “Avasta kristlus” teoreetiline osa on küll selleks korraks läbi, kuid praktikaosa jätkub. Kristlasena elamist õpime iga päev, aga kursuse erilise osana oli meil ette nähtud ühine reis. Tagasiside lehtede täitmine oli ühtlasi ka hääletus selle üle, kuhu reisima minna. Valida oli Austria ja Tšehhi vahel ning viimane kogus 90% häältest. Niisiis, kui Jumal lubab, siis sõidame 5. oktoobril Riiga, anname seal õhtul kontserdi ja ööbime seal ning järgmisel hommikul vara jätkame teed Tšehhimaa suunas, et jõuda hilisõhtuks Cesky Tesini linna, kus meid ootavad meie sealsed kaasusklikud.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Matt. 28.19-20
16. aprillil toimus üleeestiline misjonipäev. Nii nagu Jumala Vaimu väljavalamist on võrreldud vihmaga, nii saime meiegi sel hommikul tunda taevast sadavat vihma, aga ka Jumala Vaimu puudutust oma südametele. Kuulsime nelja tunnistust, üleskutset ja eestpalvet nende inimeste pärast, kes vajavad päästet. Neile, kes on juba Jumalat tundma õppinud, loeti 2. Korintose 3.3.
On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi
valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava
Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele
südamelaudadele.
Selle aasta misjoniraamatuks on Doug Batchelor’i “Jeesuse jalge ees”.
Meie eestpalvetes on ikka need inimesed, kes loevad vaimulikke raamatuid ja saavad nende kaudu tunnistuse Jumalast.
Noorte palvenädalaloengud
21.-27. märtsil toimus ülemaailmne noorte palvenädal. Ka Põltsamaa noored käisid nädala sees koos loengute üle arutlemas. Kuna noored ise olid vaheaja või muude põhjuste tõttu mööda maailma seiklema läinud, otsustasime pidada loenguid ka Skype vahendusel. Tänu sellele osales igal loengul üle viie inimese. Lisaks Eestile vaadati ja kuulati meid ka Soomest ja Norrast.
Selle aasta teemadeks olid Jeesuse “Mina Olen..” ütlused enda kohta.
- Mina olen maailma valgus
- Mina olen uks
- Mina olen eluleib
- Mina olen hea karjane
- Mina olen tee, tõde ja elu
- Mina olen tõeline viinapuu
- Mina olen ülestõusmine ja elu
- Mina olen
Kes on Jeesus sinu jaoks?
Palvenädalaloenguid saad lugeda siit: http://advent.ee/fail/35391/noorte_palvenadal_2011.pdf
Loomistöö mälestusmärk
Suur Jumal oli rajanud Maa alused. Ta oli katnud kogu maailma iluga ja täitnud selle inimesele tarvisminevaga. Ta oli loonud kõik maa ja mere imed. Kuue päevaga oli suur loomistöö valminud. Ja Jumal “hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1.Ms 2:2.3) Jumal silmitses rahuldustundega oma kätetööd. Kõik oli täiuslik, jumaliku Meistri vääriline. Nüüd Ta puhkas — mitte tööväsimusest, vaid rõõmust, nähes oma tarkuse ja headuse tulemust ja au ilmnemist.
Jumal pühitses, s.t. eraldas seitsmenda päeva, mil Tema puhkas, puhkepäevaks inimestele. Looja eeskujul tuli inimesel sel pühal päeval puhata, et tal oleks aega taevast ja maad silmitsedes mõtiskleda Jumala suure loomistöö üle ning et ta Jumala tarkusest ja headusest kõnelevaid tõendeid nähes võiks kogu südamest armastada ja austada oma Loojat.
Jumal püstitas Eedenis mälestusmärgi oma loomistööst; Ta andis oma õnnistuse seitsmendale päevale. Hingamispäev kingiti Aadamale, kogu inimperekonna isale ja esindajale. Selle päeva pühitsemine pidi kõnelema tõsiasjast, et kõik maa elanikud tunnustavad tänuga Jumalat oma Loojana ja õiglase Ülemvalitsejana; nad tunnustavad, et nemad on Tema kätetöö ja Temast sõltuvad. Niisiis oli tegemist tähisega, mis anti kogu inimsoole. Tegemist polnud mingi ülekantud mõistega või ühe rahva jaoks kohaldatud korraldusega.
Jumal nägi, et inimene vajas hingamispäeva, ja seda isegi paradiisis. Oli oluline, et inimene paneks igal seitsmendal päeval kõrvale oma harrastused ja ettevõtmised ning selliselt neist vaba olles saaks sügavamalt mõtiskleda Jumala tegevuse, headuse ja väe üle. Inimene vajas hingamispäeva kui igapäevasest jõulisemat meeldetuletust Jumala armastusest. Ta vajas tänutunde elavdamist, sest kõik, mis inimesele kuulus ja mille üle ta rõõmu tundis, tuli ju tegelikult Looja heldest käest.
Jumala soov on, et hingamispäev juhiks inimeste mõtted Tema loomistööle. Loodus kõneleb inimmeeltele Jumala — Looja, kõige üle Valitseja — olemasolust. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema käte tööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Ps 19:2.3) Kauniks loodud maa tunnistab Jumala armastusest. Võime näha Tema armastust igikestvates mäetippudes, majesteetlikes puudes, puhkevates pungades ja õrnades lilleõites. Hingamispäev, mis osutab Loojale, innustab inimesi avama suurt looduseraamatut ja lugema sealt Looja väest, tarkusest ja armastusest.
E.G.White’i raamatust “Patriarhid ja prohvetid”
Jumalaga teel
Lohutus kuulub neile, kes kurvastavad katsumuste ja murede tõttu. Kurbusekibedus ja elu kitsaskohad on paremad patunaudingutest. Kannatuste varal näitab Jumal meile meie iseloomu vigu; Tema armu läbi võime neist vabaneda. Me märkame endas seni tundmata külgi ning seisame silmitsi pakkumisega võtta vastu noomitus ja Jumala nõuanne.
Issanda teed on mõistmatud inimesele, kes soovib näha kõike enesele meelepärases valguses. Tema teed näivad meie inimloomusele vahel süngete ja rõõmututena. Kuid Jumala teed on armu teed, mille lõpul on lunastus. Eelija ei teadnud, mida soovis, kui ta kõrbe mahajäetuses palus elust väsinuna surma. Halastusrikas Jumal ei täitnud tema palvet. Eelijal oli veel suur töö teha; ja siis kui see oli tehtud, ei surnud ta nukralt üksildasena kõrbes, vaid tõsteti taevavankris üles Jumala trooni juurde.
Jumal lausub kurvale: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja.” “Ma muudan nende leina rõõmuks, ma trööstin ja rõõmustan neid pärast kurvastust.” (Jes.57,18; Jer.31,13) EGW “Ajastute igatsus”
Igavikuline Sõna
Piibel avab tõe, mis on lihtne ja täiuslikult kohandatud inimsüdame vajadustele ja igatsustele; see on hämmastanud ja kütkestanud ülimalt haritud mõistust, samas võimaldab see kõige väljapaistmatumal ja harimatumal märgata pääseteed. Ometi sisaldavad need lihtsalt väljendatud tõed nii ülendavaid, nii kaugeleulatuvaid ja inimmõistuse jaoks nii haaramatuid asju, mille vastuvõtmine on võimalik ainult seetõttu, et need on avaldanud Jumal. Nõnda asetatakse meie ette lunastusplaan, nii et iga inimene võib näha samme, mida ta peab astuma patukahetsuses Jumala ja usus meie Issanda Jeesuse Kristuse poole, et saada päästetud Jumala määratud viisil. Ometi on nende nii kergesti mõistetavate tõdede taga saladused, mida varjutab tema kirkus – saladused, mille uurimine käib üle mõistuse, kuid mis siiski sisendavad siirale tõeotsijale aukartust ja usku. Mida rohkem ta uurib Piiblit, seda sügavamalt ta veendub, et see on elava Jumala Sõna, ja inimmõistus kummardub jumaliku ilmutuse majesteetlikkuse ees. EGW “Tee Kristuse juurde”
