Konkurss: universumi parim töökoht
15. mai õhtul kogunesid noored päikeseküllases kirikusaalis, mis oli dekoreeritud mitmesuguste maakaartide, teatmeteoste ja gloobusega. Kõik see pidi ärgitama otsustama, missugune peaks olema see koht, kus oleks mõnus töötada. Nagu arvata oligi, olid valitud kohad erinevad ja said seega kandideerida erinevatele suveniiridele. Samuti said kohaletulnud rääkida oma meelistegevustest. Ka siin kehtis reegel, et mis ühele parim, ei pruugi seda sugugi teisele olla.
Piibli uurimisel leiti, et uuel maal on valik, millega tegeleda, väga rikkalik. Ainus asi, mis sinna teed ei leia, on kurjus. Kogu keskkond, mis praegu on rikutud, puhastatakse kuni algaineteni tulega ning luuakse uus kaunis loodus. Ka inimesed, kes praegu üha vananevad ja tuhmuvad, saavad alatiseks nooruse värskuse ja jõu. See ei ole vaimude maailm, vaid tegelik reaalne elu.
Hooaja viimane noorteõhtu püüdis panna mõtlema, mida ma kõige enam tahaksin teha, sest uueksloodud maal on kõik võimalused, et realiseerida kõige kõrgemaid ambitsioone ja kogeda kõige fantastilisemaid emotsioone. Lühidalt võeti kokku ka eelmistel kordadel õpitu. Lauludele andis uue jume noortekeskusest laenutatud helitehnika.
Personalijuhi kohuseid täitis Heldi, kelle organiseerida oli ka muusikaline osa. Juhiabina astus üles Vallo, kelle leiutatud valemid tõid elevust ja jagasid inimesed töörühmadesse. Piibliuurimist juhtisid Kaisa ja Kalle. Kaidi ja Vallo koostööna tuli seinale õhtu kokkuvõtteks ääretult põneva muusikaga esitlus. Laulmises, mida vedasid Heldi ja Kaia, ühines kogu seltskond. Et laudadele toodaks suupisteid, selle eest hoolitses Maarja. Erkki aitas helitehnika tuua ja üles panna. Tänud kõigile, kes kaasa aitasid!
Emadepäeva Jumalateenistus Põltsamaal
8. mai on koguduste kalenderplaanis perepäev, emadepäev. Põltsamaa noored võtsid eesmärgiks ka see päev kõikidele emadele meeldejäävaks teha.
Teenistus algas Guido ja Kalle poolt esitatud kauni puhkpilliduoga. Noored lugesid tsitaate emast raamatust “Adventkodu”. Ema on kuninganna oma kodus, tema mõju ulatub igavikku, ta on Kristuse kaastööline, kujundades oma laste iseloomu.
Nii suured kui väikesed lapsed laulsid ja mängisid emadele. Vello sõnavõtu aluseks oli Matteuse 19 peatüki salmid 13-15. Emade igatsuseks oma lapsi Jeesuse juurde tuues oli, et Jeesus palvetaks nende pärast ja õnnistaks neid. Sellest sõnavõtust jäi kõlama mõte, kui tähtis on palvetada oma laste, aga ka koguduse eest.
Eriliselt läks kõigile südamesse Heldi flöödimäng koos Älise deklamatsiooniga L. Koidula “Ema süda”.
Hele meenutas oma sõnavõtus enda vanaemasid. Vanaemal on tähtis roll nii lapse füüsilisel kui ka vaimsel kujunemisel. Isade ja poegade esituses kõlanud laul “Lapsepõlve paradiis” kõneles just sellest, et iialgi ei lähe meelest vanaema loetud Piiblilood.
Viiulihelide saatel ulatati kõikidele emadele värsked kevadlilled, milleks olid nartsissid. Koosoleku lõpus paluti ka veel emadele ja vanaemadele õnnistust.
Soovime emadele ja vanaemadele palju palvejõudu ning tarkust Jumalalt igaks päevaks!
Pastorite vahetus
Misjonikoosolek
17. aprillil oli kalenderplaani järgi misjonipäev. Kirikusse sisenedes jäi kohe silma laud, kus peal olid raamatud 10s erineva kõrgusega virnas. See sümboliseeris “10 käsku”, mis on ka Loron Wade raamatu pealkiri, mis sellel päeval jagamiseks oli. Laulu ning muusikaga teenisid koguduse noored, kõneles Hele Kulp. Ordineeritud diakonid palusid koosoleku lõpus õnnistust nendele jagatavatele raamatutele.
Lugege raamatut “10 käsku” ning elage ka nende järgi!
Päästev usk on leping
Ei piisa, et usume seda, mida Kristusest räägitakse, meil tuleb uskuda Temasse. Ainus usk, mis meile kasu toob, on usk, mis võtab Kristuse vastu isiklikuks Päästjaks ning tunnustab Tema teeneid meie tegude asemel. Paljud peavad usku maailmavaateks. Päästev usk on leping, mille kaudu need, kes võtavad Kristuse vastu, sõlmivad liidu Jumalaga. Tõeline usk on elu. Elav usk tähendab kasvavat tarmukust ja kindlat usaldust, mille abil hinge voolab võitev vägi. EGW “Ajastute igatsus”
Nälg ja janu õiguse järele
«Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele.» Oma väärtusetuse tunnetus paneb südame nälgima ja janunema õiguse järele. Seda igatsust ei jäeta rahuldamata. Need, kes annavad südames koha Jeesusele, hakkavad mõistma Tema armastust. Kõik, kes igatsevad Jumala iseloomu sarnasust, saavad selle. Püha Vaim ei jäta kunagi abita inimest, kes vaatab Jeesusele. Kui pilk hoitakse püsivalt Kristusel, ei lakka Püha Vaimu töö enne, kui inimlaps on muutunud Tema sarnaseks.
«Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.» (Mt 5:6)
Iseloomu ilu
Jumal soovib, et tema lapsed hindaksid tema tööd ja leiaksid rõõmu lihtsast rahulikust ilust, millega ta on ehtinud meie maapealse kodu. Ta armastab ilu, kuid enam kui midagi väliselt veetlevat, armastab ta iseloomu ilu. Ta soovib, et me viljeleksime puhtust ja lihtsust, lillede rahulikku graatsiat. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hingamispäev
Hingamispäev pühitseti loomisel. See päev anti inimesele siis, kui «hommikutähed üheskoos hõiskasid ja Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.» Maal valitses rahu, sest maa oli kooskõlas taevaga. «Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea» ning Ta puhkas, tundes rõõmu lõpetatud tööst (Iob.38,7; 1.Ms.1,31).
Jumal «õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda,» s.t. eraldas pühaks otstarbeks. See tähistas loomistöö mälestust ning rääkis Jumala väest ja armastusest. Kiri ütleb: «Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele!» «Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse… Tema tegudes maailma loomisest alates» (1.Ms.2,3; Ps.111,4; Rom.1,20).
Kõik on loodud Jumala Poja läbi. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures… Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud» (Joh.1,1-3). Hingamispäev loomistöö mälestusena märgib Kristuse armastust ja väge. EGW “Ajastute igatsus”
