Veebruarikuu noorteõhtu
„Tere tulemast filmirolli katsetele!“ kõlas veebruarikuu noorteõhtu tervitus. Seekord oli noortel võimalik pikalt ja põhjalikult oma võimeid näidata ja seega ka üksteisega korralikult tuttavaks saada. Üllatus, üllatus, aga iga kohaletulnu jaoks leidus oma roll ja ta sai oma ankeedile templi „SU OSA OK“.
Edasi oli aeg rääkida filmist endast, mille vormivad lõplikult valmis kõik kaasalöövad näitlejad, kuid mis ometi toetub kindlale plaanile – lunastusplaanile. Kuigi Jumal annab meile suure loomingulise vabaduse, ei ole Tal siiski midagi juhuse hooleks jäetud. Selleks, et oma rolliga elus (ehk suurte plaanidega filmis) hästi hakkama saada, kulub ära tutvuda üldise kontekstiga (ehk üldplaanidega universumi mastaabis). Nii võetigi lahti Piiblid, et leida, kas ja kuidas Jumal meist hoolib, mida tähendab lunastus ja kas on raske Jumala käske pidada.
Kui Piiblist leitut kokku võeti, lisati sinna ka näiteid oma elust, sobivaid laule ja isegi ühe näidendi.
Kuigi programm läks pikale ning kestis praktiliselt kaks tundi, ei olnud külalistel sugugi kiiret lahkuda ja koos istuti veel mõnusalt pikka aega, juteldes ja lauale pandut näksides.
Veebrarikuu noorteõhtule aitasid oma ideedega kaasa Kalle, Vallo, Heldi, Älis, Kaia ja Kaisa. Näidendis esinesid Deivy, Kalle ja Älis. Oma laulu esitas Elina. Õhtut vedasid Kalle, Heldi ja Tanis. Kokkuvõtted ja laulude sõnad võlus seinale ja taustamuusika saali Vallo. Lauda aitasid katta Maarja ja Maarika. Eve ja Hele püüdsid lapsehoidmisteenust osutada.
Siiani on iga noorteõhtu saanud eelmisest sisukam ja parem. Järgmist korda ootame 27. märtsil.
Jaanuarikuu noorteõhtu
Miks on maailmas nii palju kurjust? Miks on maailma ajalugu praktiliselt sõdade ajalugu? Miks inimesed omavahel läbi ei saa? Miks isegi koerad ja kassid omavahel läbi ei saa?
Niisugustele küsimustele oli kavandatud vastama jaanuarikuu noorteõhtu.
Juba uksel tervitas saabujaid sõjaväemundris Älis, kes ka kogu õhtut juhtis ning osavõtjad „koerte“ ja „kasside“ leeri jagas. Kaidi oli ette valmistanud viktoriini sõdade kohta erinevatel ajastutel ning Ardo selgitas Piibli põhjal ja mõlema võistkonna abiga, kuidas kurjuse ajalugu on kulgenud ja milline saab olema selle lõpp.
Näitlikustamaks iga inimese isiklikku vaimulikku võitlust Saatanaga esitasid noored Heldi initsiatiivil pantomiimi ning kõige lõpus lauldi sellest, et me igaüks oleme sõdurid Jumala armees.
12-14 veebruar
Kuigi väljas möllab tõeline talv, mis üle mitme aasta otsustas meid jälle külastada, käisid koguduse noored 12-.14 veebruaril Piibli ja Palli päevadel. Selleks, et asendada haigeks jäänud seltskonda, võtsime kaasa ka sõpru väljastpoolt. Samas aga siiajäänud kutsusid külalised väljastpoolt Põltsamaad: Tartust. Kõik ootasid 13. veebruari hingamispäevahommikut suure rõõmuga. Tehti ka mitmeid ettevalmistusi : kes harjutas laule, kes küpsetas, kes tegi midagi muud maitsvat.
Õppetükitundi juhtis Kalju Johanson, teemaks oli “Vaimu Vili on headus”. Jutluse pidas Heino Lukk. Tema esitatud kaasahaarav kõne pani meid mõtlema selle üle, kes on meie ligimised ja kuidas me neid armastame. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Meeta ning Õilme.
Pärast koosolekut olid kõik palutud ühissöömaajale. Kui füüsiliselt kõhud täis, saime veel ka vaimset lisatoitu. Kalju ja Heino jagasid oma usuteelt saadud kogemusi. Samuti tõid ka mitmed kohalikud koguduseliikmed tänu Jumalale möödunu eest.
Jumala armastus liitis meid ühtseks perekonnaks ja meil oli hea koos olla. Tore oli teid jälle Põltsamaal näha, teretulemast tagasi!
Piibli ja Palli Päevadest aga rohkem infot http://advent.ee/galerii/27631/piibli-ja-pallipaevad-haapsalus/
Pildigalerii asub http://advent.ee/galerii/27631/piibli-ja-pallipaevad-haapsalus/
Jeesuse eeskuju
Kui jüngrid astusid ülemisse tuppa, oli nende südames kibedus. Juudas pressis end Kristuse kõrvale vasakule poole, Johannes oli paremal pool. Kui üldse oli mingi kõrgem koht, siis oli Juudas otsustanud selle endale saada. Seepärast pidas ta auväärseks istuda Kristuse kõrval.
Oli ilmnenud veel üks tülipõhjus. Pühade puhul oli tavaks, et üks sulane pesi külaliste jalad, ja selgi korral olid vajalikud ettevalmistused selleks tehtud. Jalgade pesemise jaoks oli valmis kann, vaagen ja rätik, kuid kohal polnud ühtegi sulast. Keegi jüngritest pidi seda nüüd tegema, kuid haavunud meestest polnud keegi tahtlik sulase osa täitma. Külmaverelise ükskõiksusega istusid kõik paigal. Vaikimine kõneles tahtmatusest alanduda.
Kuidas võis Kristus neid aidata, et Saatan nende üle otsustavat võitu ei saaks? Kuidas võis Ta neile mõista anda, et jüngri nime kandmine ei tee neid veel jüngriteks ega kindlusta neile kohta Tema riigis? Kuidas võis Ta näidata, et armastav teenimine ja tõeline alandus on tegelik suurus? Kuidas võis Ta süüdata nende südames armastuse ja avada neid mõistma seda, mida Ta igatses neile rääkida?
Jeesus ootas natuke, et näha, mida jüngrid ette võtavad. Siis tõusis Ta lauast. Võtnud ült kuue, et see ei takistaks Tal tegutseda, võttis Ta rätiku ja sidus selle endale vööle. Hämmastunult jälgisid jüngrid Tema tegevust. «Pärast seda valab Ta vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ning kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.» See tegu avas jüngrite silmad. Kibe häbi ja alandatus täitis nende südant. Nad mõistsid sõnatut etteheidet, ja nägid end hoopis uues valguses.
Nii väljendas Kristus oma jüngritele armastust. Nende isekus tegi Talle haiget, kuid Ta ei hakanud probleemi üle polemiseerima. Selle asemel andis Ta neile eeskuju, mis jäi neile alatiseks meelde. Tema armastust nende vastu polnud võimalik häirida ega kustutada. Ta teadis, et Isa oli andnud kõik Tema kätte nii siis, kui Ta tuli Jumala juurest, kui ka siis, mil Ta läheb sinna tagasi. Ta oli täielikult teadlik oma jumalikkusest; kuid Ta oli võtnud ült kuningliku rüü ja peast krooni ning hakanud sulaseks. Nüüd, oma maise elu lõpul, vöötas Ta ennast kui sulane ja täitis sulase ülesandeid.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Silm silma ja hammas hamba vastu
Armu teile ja rahu Jumalalt
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, kes andis enese meie pattude eest, et meid välja kiskuda praegusest kurjuse ajastust Jumala ja meie Isa tahtmist mööda, kellele olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen. (Gal.1,3-5)
