Jõulukontsert
19. Detsember
19. detsembri hommikust jumalateenistust kaunistasid huvitavad ettekanded.
Õhtune videovaatamine oli väga kaasahaarav ning põnev film mis lõppes Joosepi ja Maarja põgenemisega Egiptusesse.
Samuti tasub äramärkimist ka õhtune Põltsamaa Vs. Viljandi koguduste sõpruskohtumine võrkpallis.
Uuendused
Palju pretensioone on tulnud kodulehe laadimise osas. Lahendus on siin! Tehnilisi uuendusi tehes on möödunud juba enam kui täistööpäev, aga ka tulemus hakkab juba midagi andma. Uudne lahendus siis selle poolest, et koduleht reguleerib oma suurust TEIE arvuti järgi (Maksimum laius 1024 pikslit). Veel on olemas ka otselingid tõlkimiseks | In English | По Русский | Soumeksi |, mine tea millal neid vaja võib minna.
Ilusat nädalat,
Vallo
Looduspildid muusikaga
12. detsembri õhtupoolikul kogunes kiriku juurde grupp loodushuvilisi. Alustuseks luges Hele luuletuse sellest, kuidas Jumal meiega looduse kaudu suhtleb. Looduspildid olid nagu tagasivaade aastale: kevadest, suvest, sügisest ja talvest. Helvele meeldib looduses jalutada ning nii on ta tabanud mitmeid huvitavaid vaateid puudest, lilledest, veekogudest, elusolenditest.. Vaatasime selle lühikese ajaga läbi ligi 300 looduspilti, mis on väga väike osa Helve pildikogust.
Eestimaa loodus on tõesti kaunis ja vaheldusrikas. Piltide taustaks mängisid vaimulikud laulud plaadilt “Mu laul on igatsuse meri.”
Jeesuse eeskuju
Kui jüngrid astusid ülemisse tuppa, oli nende südames kibedus. Juudas pressis end Kristuse kõrvale vasakule poole, Johannes oli paremal pool. Kui üldse oli mingi kõrgem koht, siis oli Juudas otsustanud selle endale saada. Seepärast pidas ta auväärseks istuda Kristuse kõrval.
Oli ilmnenud veel üks tülipõhjus. Pühade puhul oli tavaks, et üks sulane pesi külaliste jalad, ja selgi korral olid vajalikud ettevalmistused selleks tehtud. Jalgade pesemise jaoks oli valmis kann, vaagen ja rätik, kuid kohal polnud ühtegi sulast. Keegi jüngritest pidi seda nüüd tegema, kuid haavunud meestest polnud keegi tahtlik sulase osa täitma. Külmaverelise ükskõiksusega istusid kõik paigal. Vaikimine kõneles tahtmatusest alanduda.
Kuidas võis Kristus neid aidata, et Saatan nende üle otsustavat võitu ei saaks? Kuidas võis Ta neile mõista anda, et jüngri nime kandmine ei tee neid veel jüngriteks ega kindlusta neile kohta Tema riigis? Kuidas võis Ta näidata, et armastav teenimine ja tõeline alandus on tegelik suurus? Kuidas võis Ta süüdata nende südames armastuse ja avada neid mõistma seda, mida Ta igatses neile rääkida?
Jeesus ootas natuke, et näha, mida jüngrid ette võtavad. Siis tõusis Ta lauast. Võtnud ült kuue, et see ei takistaks Tal tegutseda, võttis Ta rätiku ja sidus selle endale vööle. Hämmastunult jälgisid jüngrid Tema tegevust. «Pärast seda valab Ta vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ning kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.» See tegu avas jüngrite silmad. Kibe häbi ja alandatus täitis nende südant. Nad mõistsid sõnatut etteheidet, ja nägid end hoopis uues valguses.
Nii väljendas Kristus oma jüngritele armastust. Nende isekus tegi Talle haiget, kuid Ta ei hakanud probleemi üle polemiseerima. Selle asemel andis Ta neile eeskuju, mis jäi neile alatiseks meelde. Tema armastust nende vastu polnud võimalik häirida ega kustutada. Ta teadis, et Isa oli andnud kõik Tema kätte nii siis, kui Ta tuli Jumala juurest, kui ka siis, mil Ta läheb sinna tagasi. Ta oli täielikult teadlik oma jumalikkusest; kuid Ta oli võtnud ült kuningliku rüü ja peast krooni ning hakanud sulaseks. Nüüd, oma maise elu lõpul, vöötas Ta ennast kui sulane ja täitis sulase ülesandeid.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Silm silma ja hammas hamba vastu
