Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudusega liitus veel üks miljon usklikku
Üle ühe miljoni inimese liitus Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudusega aasta jooksul, kuni 30. juunini 2009.
See on kuues aasta, kus kogudus kasvab miljoni liikme võrra – teatasid koguduse ametlikud isikud. Koguduse juhid ütlesid, et iga päev liitub kogudusega keskmiselt 2818 inimest. Selle tulemusena on kogudus kasvanud 16049101 ristitud liikmeni. Algul koguduse juhid arvasid, et 2009. aastaks kogudus kasvab 17 miljoniliseks. Kuid osaliselt paranduste tegemise tõttu arvestustes maailma erinevates osades jäi liikmelisus 16 miljoni piirile, teatas koguduse sekretär. Ta ütles, et hiljuti lõpetatud kontroll Lõuna-Ameerika Divisjonis näitas liikmete vähenemist 300 000 võrra. Oma ettekande ajal ta nimetas veel kahte või kolme divisjoni, kus tuleb kontroll läbi viia – “omage mehisust ja tehke seda”. “Ma tean, et juhtub midagi head, kui te saate teada, et teie aruannete arvud vastavad tegelikkusele.” Ülemaailmse koguduse arhiivide ja statistika osakonna direktor ütles, et vahel peale kontrolli järgneb kiire kasvu periood. Ta tõi näiteks koguduse kasvu Lõuna Aasia – Vaikse ookeani divisjonis, mis suurenes rohkem kui 6% viimase nelja kvartali jooksul. Selles regioonis viidi läbi liikmete arvu kontroll 2006 – 2007. aastatel ja sellest ajast alates kasvas liikmete arv rohkem, kui kunagi enne selle divisjoni eksisteerimise jooksul. Sel ajal, kui Lõuna-Ameerika saatis aruandeid liikmete olulise kaotamise kohta vastavalt kontrollimisele, teatas see regioon samuti liikmete arvu kasvust üle 200 000 inimese võrra, teatas Lõuna-Ameerika Divisjoni sekretär. Koguduse kasv näitas, et liikmelisus ei kasvanud peamiselt lääne ühiskonnas. Ligi 71% kasvust toimus viies regioonis maailma kolmeteistkümnest regioonist: Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Ida Kesk-Aafrika, Lõuna-Aafrika India ookeani ja Lõuna-Aasia divisjonides.
(Ajakirjast “Adventistlik maailm”)
Aafrika muljed

5. detsembri õhtul kogunesime kiriku juurde, et kuulata Mare ja Jussi Aafrika reisi muljeid. Esmalt näidati meile kaardi pealt reisi marsruuti. Piltide ja Mare huvitava jutu vahendusel saime väga hea ettekujutuse sealsest elus-olust. Mare oli kaasa toonud ka sealset käsitööd ning saime ka ise kõike uudistada. Kõigepealt saime tutvuda sealse rahaga. Kuna Aafrikas kasvab puu, millest valmistatakse seepi, oli muidugi ka hea näide ilus seebipallike. Väga kaunid olid ka mitmesugused nikerdustega puitkujud, suur siidrätik ning liivast valmistatud pildid.
Aeg möödus lennates kuid väga põnevalt. Siiski üht me oma sisimas tundsime kui sealset külaelu vaatasime: Eestimaal on hea elada ja on häbiasi millegi pärast nuriseda!
Aitäh kõigile toreda õhtu eest 😉
🙂
2. detsembri “Vali Uudistes” avaldab MTÜ Kuldne Iga jututuba tänu meie kogudusele südamliku vastuvõtu eest. Täname kõiki, kes seda üritust aitasid toredaks muuta! Oleme avatud kogudus ja Te olete alati teretulnud!
Novembrikuu kokkuvõtteks
“Kui mujal võib surra igavusse, siis Põltsamaal võib surra tegevusse” – sellist lausekatket kuuldi novembrikuus ühe Põltsamaale tulnud nooremaealise külalise suust.
Novembrikuu ürituste tulevärk algas juba 7. novembril, kui just noorem rahvas leidis põhjust tähistamiseks ja koosolemiseks. Rõõm oli tervitada ka kaugemalt tulijaid ning seda suurem oli heameel, et äraminekuga polnud kellelgi kiiret. Kõige kangemad oli veel järgmisel päeval abiks lastekiriku ja Ergase sünnipäeva sisustamise juures ning lisaks kõigele veel Võisiku Hooldekodus laulmas.
Ka järgmisel nädalavahetusel jätkus igas eas sünnipäevalapsi, kes oma rõõmu ja tänumeelt Jumala õnnistuste üle soovisid teistega jagada. Lisaks toimus väga sisukas esitlus vabatahtliku töö teemadel, kus oma välismaal omandatud kogemusi jagasid ettekannetena Heldi ja Mervi ning neid assisteeris Älis, kellel samuti kogemused samas valdkonnas olemas. Head meelt võis tunda sellest, et kuulajate hulgas oli igas vanuses inimesi ning samuti külalisi mujalt Eestist, sest nagu selgus, pole vabatahtlik töö sugugi mitte ainult noorte pärusmaa. Kahjutundega peab aga siiski lisama, et vaatamata kooli üles pandud reklaamile ei tulnud ükski Põltsamaa koolinoor, kes polnud seotud adventkogudusega, tutvuma sellise vahva karjäärivõimalusega.
See eest oli aga nädala sees (18. novembril) eriline võimalus minikontserdi ja teelauaga vastu võtta umbes kahtkümmet üle keskea daami, kes oma Jututoa-ringiga ka meie kogudust ja kirikuhoonet vaatama tulid. Vestlus kulges soojas ja südamlikus õhkkonnas ning oli minu arusaamist mööda mõlemale poolele rikastav.
Noortele oli aga kindlasti kuu tähtsündmuseks 28. novembril peetud noorteõhtu, mida hoole ja armastusega ette valmistati ning mis väärib kindlasti eraldi artiklina lahtikirjutamist. Hoolimata sellest, et noorteõhtu iseenesest läbi sai, leiti ühist tegevust veel hiliste õhtutundideni.
Kokkuvõtteks julgen soovitada noortele ikkagi elamist, mitte suremist. Jumalal on teid vaja elusana! Hoidke siis oma tervist ja olge mõõdukad kõiges! Ja tänu Jumalale, et Ta siiani on teid tervetena hoidnud, hoolimata teie üliväga aktiivsest seltsielust ja hoolimata sellest, et ümberringi gripp möllab ja koolgi vahepeal kinni oli.
Hingamispäev
Hingamispäev pühitseti loomisel. See päev anti inimesele siis, kui «hommikutähed üheskoos hõiskasid ja Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.» Maal valitses rahu, sest maa oli kooskõlas taevaga. «Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea» ning Ta puhkas, tundes rõõmu lõpetatud tööst (Iob.38,7; 1.Ms.1,31).
Jumal «õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda,» s.t. eraldas pühaks otstarbeks. See tähistas loomistöö mälestust ning rääkis Jumala väest ja armastusest. Kiri ütleb: «Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele!» «Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse… Tema tegudes maailma loomisest alates» (1.Ms.2,3; Ps.111,4; Rom.1,20).
Kõik on loodud Jumala Poja läbi. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures… Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud» (Joh.1,1-3). Hingamispäev loomistöö mälestusena märgib Kristuse armastust ja väge. EGW “Ajastute igatsus”

Armastage oma vaenlasi…
Ilmselt see pilt armastavast kristlasest liigutas vaatajaid. Argielus ei tundu aga vaenuliku või ebaõiglase kaasinimese armastamine sugugi nii filmilikult lihtne olevat. Parem ja kergem oleks sellisele inimesele lihtsalt tema “õige koht” kätte näidata. Meie Issand aga nii ei arva ja Mäejutluses on Tal selle teema kohta nii mõndagi öelda. Kuidas Jeesus seda teemat oma jutluses käsitleb, sellest on võimalik koos kuulda ja mõtiskleda Põltsamaa adventkoguduse jumalateenistusel 27. juulil kell 11.00. Kõik on oodatud!

Hea vili

Heade tegudega ei saa iialgi ära teenida lunastust, kuid need tunnistavad usust, mis on tegev armastuse kaudu. Selline usk puhastab hinge. Ja kuigi igavest tasu ei maksta teenete eest, on tegudel ometi osa töös, mida tehakse Kristuse armu läbi.
Jumala käsud
Siinail käsku andes avas Jumal inimestele oma iseloomu pühaduse, et inimesed võiksid selle valgel näha oma patusust. Käsk anti selleks, et tuua nad patutundmisele ja näidata, et kõik vajavad Päästjat. Käsk toimib siis, kui selle põhimõtted võetakse Püha Vaimu kaudu omaks. Kui Jumala Vaim puudutab inimese südant ja Kristuse elu kõneleb inimesele vajadusest Tema lepitusvere ja õiguse järele, toimib käsk vahendina, mis toob meid Kristuse juurde, et me saaksime õigeks usust. «Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge» (Ps.19,8).
«Kuni kaob taevas ja maa,» ütles Jeesus, «ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.» Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutmatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. Kuid pigem kaob taevas ja maa, kui et hävib üks täheke käsuõpetusest! (Lk.16,17). Kogu pühamuteenistus, mis osutas Jeesusele kui Jumala Tallele, pidi lõppema Tema surmaga; kuid kümme käsku on muutumatud nagu Jumala troon. EGW “Ajastute igatsus”

