Iseloomu kujunemine
Nii nagu mõni tunneb rõõmu aiamaa harimisest, nii tunneb Jumal rõõmu oma usklikest poegadest ja tütardest. Aiamaa vajab pidevat tööd. Umbrohud tuleb kõrvaldada, uued taimed maha istutada, liiga kiiresti kasvavaid varsi tuleb tagasi lõigata. Nii töötab Jumal oma aiamaa heaks ja hoolitseb taimede eest.
Jumal ei suuda tunda rõõmu mingist arengust, mis ei ilmuta Kristuse iseloomu. Mõned taimed on nii väetid, et neis pole peaaegu mingit elu, ning nende eest hoolitseb Jumal eriliselt.
Taevasse sisenevad vaid need inimesed, kes armuajal on kujundanud iseloomu, millest õhkub taeva hingust. Püha inimene taevas peab esmalt saama pühaks inimeseks maa peal. EGW “Elu tänasel päeval”
Annid Kristuse kaudu
Armastus, mis igatseb Jumala südames oma maapealsete laste järele, on tugevam kui surm. Oma Poja andmisega kinkis Jumal inimese lunastamiseks kogu taeva.
Läbi selle anni tuleb meie hinge päev-päevalt Jumala kustumatu armastus. Iga lill oma õrnade õite ja hurmava lõhnaga on just selle anni kaudu antud meile rõõmuks. Tema lõi päikese ja kuu; taevas pole ühtki tähte, mida Tema poleks loonud. Tema antud on leib meie laual. Kõigel on Kristuse käekiri. Kõik, mis on inimesele antud, on tulnud selle kirjeldamatu anni, Jumala ainusündinud Poja kaudu. EGW “Usk, millest ma elan”
Päästeallikal
Need, kes soovivad vaimulikes teadmistes edeneda, peavad seisma otse Jumala lätte kõrval ning jooma ikka ja jälle päästeallikast, mis on nii armuliselt neile avatud.
Nad ei tohi iial kosutuseallikalt lahkuda, vaid peavad pidevalt saama osa elavast veest, süda Jumala headust ja kaastunnet nähes tänulikkusest ja armastusest paisumas. EGW “Te saate väe”
Hoidke pilk ülal!
Sõites Norrast Rootsi langes mulle osaks näha kauneimat päikeseloojangut, mida olen kunagi vaadelnud. Inimkeel pole suuteline kirjeldama selle ilu. Loojuva päikese viimased kiired särasid kõigis värvides – kuldsetes, hõbedastes, merevaigukollastes ja karmiinpunastes. Nad heitsid oma sära üle kogu taeva, muutudes kord-korralt kirkamaks, kuni tundus, justkui oleks Jumala linna värav paokile jäänud ning selle sisemine hiilgus valla pääsenud. Kaks tundi hiilgas see ilu põhjamaa külmas taevas – see oli pilt, mille suur Kunstnik taevalõuendile oli maalinud. See oli kui Jumala naeratus, mis säras maiste kodude, kiviste tasandike, kaljuste mägede ja üksikute metsade kohal, millest meie tee läbi viis.
Tundus, nagu oleksid armuinglid sosistanud: “Vaata üles! See au on vaid üks kiir valgusest, mis hoovab Jumala troonilt. Ära ela ainult maa peal. Vaata üles ja hoia usus pilk oma taevasel kodul.”
Jumala lastena on meil alati eesõigus vaadata üles ning hoida ususilmade ees Kristust. Kui me pidevalt Teda oma vaateväljas hoiame, ujutab Tema juurest lähtuv valgus üle kõik meie mõtted. Kristuse valgus, mis paistab hingetemplisse, toob rahu. Hing jääb puhkama Jumala juurde, kogu mure ja vaeva võib tuua Jeesuse jalge ette. Kui me Teda vaatame, graveeritakse Tema kuju meie südamesse ning see ilmneb meie igapäevaelus.
Mu kallid sõbrad! Hoidke oma silmad Kristusel – vaid nii võite te näha Jumala au. Jeesus on meie valgus, elu, rahu ja kindlus igavesti. EGW “Usk, millest ma elan”
Edasiminek
Ma sooviksin, et suudaksin edasi anda kristliku elu ilu. Alustades eluhommikust, juhituna looduse ja Jumala seadustest, liigub kristlane kindlalt edasi ja ülespoole, tõmbudes iga päevaga lähemale oma taevasele kodule, kus teda ootab elukroon ja uus nimi, “mida ükski muu ei tunne kui aga see, kes selle saab.” Jätkuvalt suureneb tema õnnelikkus, pühitsuse tase ja kasutuskõlbulikkus. Iga-aastane edasiminek ületab eelmise aasta oma.
Inimesed, kes viivitavad Jumala otsimisega senikaua, kuni nende elukaar on peaaegu lõpule jõudnud, kaotavad elu täis puhast, ülevat õnne – õnne, mida ei saavutata iialgi siinse elu pakutavaid naudinguid taga ajades. Inimesed, kes on juba kaua Jumalaga tuttavad olnud on valmis liituma Jumala perekonnaga. EGW “Elu tänasel päeval”
