Piiblisalm
“Vaata, talv on möödunud, maa peal on näha õiekesi.” (Ül 2:11.12)
Lootustandev mõttetera elust
Püha Vaim võtab armuliselt südame oma hoolde, lastes kõigil Õiguse Päikese säravatel kiirtel sellele paista. EGW “Te saate väe”
Evangeeliumite tsitaadid armastusest
Uue Testamendi evangeeliumites on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Jeesus õpetas oma järelkäijaid ja avardas armastuse mõistet. Jeesus selgitas, milline peaks olema inimeste omavaheline armastus. Seda nii sõprade kui vaenlaste vastu.
- Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole. (Mk 12:30.31)
- Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. (Mt 5:44)
- Austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 19:19)
- Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” (Jh 13:35)
- Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15.12)
- Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13)
Jumala kõikenägeva pilgu ees
Me ei ole kunagi üksinda. Ükskõik, kas me valime Tema või mitte, meil on kaaslane. Pea meeles, et ükskõik kus sa oled ja ükskõik mida sa teed, Jumal on kohal. Mitte miski, mida öeldakse, tehakse või mõeldakse, ei pääse Tema tähelepanust. Igal sinu sõnal ja teol on tunnistaja – püha, pattu vihkav Jumal. Mõtle sellele alati enne, kui räägid või tegutsed.
Kristlasena oled sa kuningliku perekonna liige, taevase Kuninga laps. Ära ütle ühtki sõna ega tee ühtki tegu, mis häbistaks “seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle”. (Jk 2:7)
Uuri hoolikalt jumalik-inimlikku iseloomu ja esita küsimus: “Mida teeks Jeesus minu asemel?” See peab olema meie kohustuse mõõdupuu. Ära aseta end asjatult nende seltskonda, kes oma kavalustega nõrgestaksid su eesmärki teha õigust või määriksid su südametunnistuse. Ära tee võõraste hulgas, tänaval, autos, kodus midagi sellist, mis vähimalgi määral halb paistab. Tee iga päev midagi selleks, et täiustada, kaunistada ja õilistada elu, mille Kristus on oma verega ostnud. EGW “Tervise teenistuses”
Piiblisalm
“”Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan.” (Ps 18:4a)
Õide puhkenud armastus
/…/ Armastus on Jumalast. Sinus pole armastust, mis oli Kristuse südames. Pühitsemata süda ei saa seda taevase päritoluga taime esile kutsuda ega tekitada, taime, mida tuleb pidevalt kasta taevakastega, et see õide puhkeks. See saab hästi kasvada ainult südames, kus valitseb Kristus. See armastus ei saa elada ega õilmitseda ilma tegevuseta, see ei saa tegutseda ilma kasvava innukuseta ning oma olemust teistele laiendamata ja levitamata. /…/ EGW “Tunnistused kogudusele” II lk 450 kiri vend A-le
Koguduse linnalaagris keskenduti tänavu laevaretkele
Põltsamaa adventkogudus korraldas ka tänavu oma linna lastele suvise linnalaagri, seekord kandis laager pealkirja „Meie laevaretk“ ning see vältas 20.–22. juunini. Osales veidi üle 30 lapse, umbes pooled neist olid koguduse lapsed.
Laagri üks korraldajaid Vallo Põldaru sõnas, et kolme päeva sisse mahtus igasuguseid tegevusi ja et läbivaks teemaks oli laeva ja merereisiga seotu. „Tavaliselt alustasime hommikut vaimuliku looga sellest, kes su laevas on, mis nad teevad, mis on nende ülesanded. Iga laps sai ülesande, mida nad hoolega täitsid.“ Laevalugudes kasutati ära nii Noa laeva lugu Piiblist kui ja Christopher Columbuse laevaretki maailma avastamisel. „Teisele laevaretkele andis Hispaania kuningas talle rohkem laevu ja ka ülesande, et mine räägi inimestele Jeesusest. Columbus ka tundis tegelikult Jeesust ja tahtist Temast teistele rääkida,“ mõtiskles Vallo.
Päeva jooksul olid erinevad meisterdustegevused, ise ehitati laeva ja vikerkaart. Laagris oli ka vaikne nurk kiriku lasteklassis, kus sai teha käelisi tegevusi. „Tüdrukutele meeldis seal väga, mõni oli seal isegi mitu tundi pärast laagri lõppemist. Kui meie koristasime, siis nemad valmistasid käepaelu,“ ütles Vallo.
Laagri kestel valmistuti laupäevaseks jumalateenistuseks, mis oli suuresti laste teha, oli näidend ja palju laule. „Õppisime tundma Noa laeva lugu ja lastel olid erinevad rollid, Noa ja tema perena osalesid ka Mikk ja Adeele. Vaatasime koos ka laagri pilte. Lastele meeldis ja vanematele meeldis.“
Laagris oli ka fotosein, kus sai teha meeleolupilte. Fotoseina juures oli laevakuju ja mullimasin. Vabal ajal võtsid lapsed omal algatusel ette erinevaid huvitavaid tegevusi: jalgpall, kettagolf, batuudihüpped, puu otsas ronimine. „Kui mõni plaanitud tegevus algas, pidime lapsi aia pealt kokku hüüdma,“ ütles Vallo.
Reede hommikul käidi ratsatalus, lapsed said tutvuda hobuste eluga ja sai ka sõita, nii hobuse seljas kui ka vankriga. Hobutalu külastamine oli samuti laagri teemaga seotud, kuna vanasti võeti retki ette ka hobustega.
Laagri keskne teema oli laevareisi meeskonna koostöö tähtsus ja vahendid, mis aitavad eesmärgini jõuda. Vallo kirjeldas, et tal oli terve esimese päeva seljas päästevest ja alles kolmandal päeval selgus, miks. „Vastuse said nad alles kolmandal päeval. Ja see pani mind mõtlema, et samasugune ülesanne on meil kristlastena: paista silma ja luua olukordi, et küsitaks: miks? Meil on maailma kurjuse vastu olemas päästerõngas, meil on teadmised ja töövahendid, et uppuvaid inimhingi päästa. Meil tuleb inimesi Noa sarnaselt laevale kutsuda kuni viimase hetkeni. Ja kõik senised lastelaagrid on näidanud, et läbi laste ja nende uudishimulikkuse saab seda teha iga kogudus.”
Vallo mõtiskles küsimuse üle, miks sellist laagrit teha. „Kuna me teeme seda juba kolmandat aastat, siis me teame, et see annab väga hea võimaluse jõuda linnainimesteni, kes niisama kirikusse ei tuleks. Eesmärk on pakkuda lastele vahvat keskkonda ja see on võimalus tutvustada, mida me kirikus igal nädalal teeme. Tutvustasime ka askeldajate tegevust ja oma kirikut. Elu on näidanud, et linnalaagrist jäävad umbes pooled lapsed askeldajate tundi käima, nii tuleb 5–6 last aasta peale juurde. Ja samuti on lapsevanemaid, kes on huvitatud Piibli tõdedest, on inimesi, kes on hakanud käima väikegruppides Piiblit uurimas. See kõik on alguse saanud lastelaagrist ja seeme on kasvama pandud. See seeme ei kasva niisama, seda pinnast tuleb kohandada, seda tuleb teha sõprusega ja hoolimisega nii laste kui ka vanemate suhtes. See on Jumala usaldamise ja järgimise protsess.“