Ära unusta abistajaid
Jumalal on inglid, kelle kogu töö on aidata neid, kes kord päästetakse. Inglite töö on Saatana väe tagasitõrjumine.
Inglid, kes võivad vaadata Taevast Isa näost näkku, sooviksid jääda Jumala lähedusse – taeva puhtuse ja pühaduse keskkonda. Kuid nende eesmärk on see taevane õhkkond tuua ka nendele, keda kiusatakse ja läbi katsutakse. Inglite töö on takistada Saatanal muuta inimesi sobimatuks taevaõuede jaoks. Inglid ühendavad oma teenistustöö päästetute heaks taeva põhimõtete ja jõuga.
Inglid, kes suudavad sinu jaoks teha seda, mida sa ise ei suuda, ootavad sinu koostööd. Nad ootavad, et vastaksid Kristuse püüetele tõmmata inimesi Jumala ja üksteise juurde. Asetu oma soovide, vaiksete palvete ning Saatanale vastu seismisega Jumala poolele. Kui tahad kurjale vastu panna, palveta siiralt: “Päästa mind kiusatusest!” ning sul on päevaks jõudu. Taevaste inglite töö on tulla läbiproovitud, kiusatud ja kannatava inimese juurde. Nad töötavad kaua ja väsimatult, et päästa hingi, kelle eest Kristus on surnud. Kui inimesed hindavad neid pingutusi ja abi, mis neile taevast saadeti ning vastavad oma käitumisega Püha Vaimu tõele; kui nad asetavad oma tahte Kristuse poolele, siis viivad inglid need sõnumid taevasse. /…/ Ja taevased väed rõõmustavad. EGW “Jumala pojad ja tütred”
Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas
Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. (1Jh 2:15)
- Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest. (1Jh 3:16)
- Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! (1Jh 3:18)
- Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. (1Jh 4:7)
- Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. (1Jh 4:9)
- Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:10)
Näide Eenokist
Eenok käis Jumalaga kolmsada aastat. … Eenokil oli kiusatusi nagu meilgi. Ühiskond tema ümber ei suhtunud õiglusesse sugugi teisiti kui meie ajal. Õhk, mida ta hingas, oli patust ja kurjusest saastatud nagu tänapäeval. Siiski elas ta püha elu. Teda ei määrinud patud, mis olid tavalised tema ajastule. Meiegi võime püsida puhtaina. Eenok esindas neid pühasid, kes elavad lõpuajal patu ja eksituste keskel. Ta oli ustav ja kuulekas Jumalale, ja ta võeti Jumala juurde.
Just nii muudetakse ja võetakse taevasse need ustavad, kes on elus siis, kui Issand tuleb.
“Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.” Kolmsada aastat oli Eenok otsinud südamepuhtust, et tema iseloom oleks kooskõlas taevaga. Kolmsada aastat oli ta kõndinud Jumalaga. Päevast-päeva oli ta igatsenud järjest lähemat ühendust ja see oligi muutunud järjest lähedasemaks. Lõpuks võttis Jumal Eenoki enda juurde. Eenok oli seisnud kadumatu maailma künnisel; vaid samm oli lahutanud teda oodatud maast. Nüüd avanesid väravad ja juba ammu selle maa peal alanud rännak Jumalaga jätkus. Ta astus esimese inimesena sisse püha linna väravaist.
Sellisesse ühendusse kutsub meid Jumal. Eenoki iseloom oli püha. Püha peab olema ka nende iseloom, keda lunastatakse inimeste seast Issanda teisel tulekul. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”








