Suhtlemine Kristusega
Suhtlemine Kristusega – kui ärarääkimata hea see on! Niisuguse osaduse nautimine on ka meie eesõiguseks. Kui varajased jüngrid kuulsid Kristuse sõnu, tundsid nad vajadust Tema järele. Nad otsisid ja leidsid Tema ning järgisid Teda. Nad viibisid koos Temaga kodus, söögilauas, kabinetis ja põllul. Nad olid Talle kui õpilased õpetajale, võttes vastu iga päev Tema huulilt tulevaid püha tõe õppetunde. Nad vaatasid Temale kui sulased isanda peale. Nad teenisid Teda rõõmsalt, heameelselt.
Meie suhted on suure tähendusega. Võime luua paljusid meeldivaid ja kasulikke sidemeid, ent ükski neist pole nii väärtuslik kui suhe, mille läbi surelik inimene viiakse ühendusse surematu Jumalaga. Niisuguses ühenduses jäävad Kristuse sõnad meisse elama. Tulemuseks on puhastatud süda, puhas elu ja veatu iseloom. Ent Tema sarnaseks võime me muutuda üksnes tutvuse ja ühenduse kaudu Temaga, ainsa veatu eeskujuga. EGW “Elu tänasel päeval”
Täiuslik Päästja
Ehkki patune ei saa ennast ise päästa, tuleb tal siiski midagi teha, et pääseda. Kristus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja.” (Jh 6:37) Niisiis tuleb meil Tema juurde tulla. Ja kui me oma patud kahetseme, tuleb meil uskuda, et Ta võtab meid vastu ning annab meile andeks. Usk on Jumala and, kuid meil tuleb seda rakendada. Usk on käsi, millega inimhing haarab kinni Jumala poolt pakutud armust ja halastusest.
Ainult Kristuse õigus võib anda meile õiguse osa saada armuseaduse õnnistustest. Paljud on kaua igatsenud ja püüdnud neid õnnistusi saada, kuid tagajärjetult, kuna nad on lootnud suuta teha midagi, millega neid väärida. Nad ei ole rebinud pilku endalt ega uskunud, et Jeesus on täiuslik Päästja. Me ei tohi mõelda, et meie teened meid päästavad; Kristus on meie ainus päästelootus.
Usaldades täielikult Jumalat ja Jeesuse, meie patte andestava Päästja teeneid, saame Temalt igakülgset abi, mida iial soovime. Ärgu keegi vaadaku endale, arvates, et ta suudab ennast päästa. Jeesus suri meie eest, kuna meie olime võimetud pääsema. Temas on meie lootus, õigeksmõistmine ja meie õigus. Kui näeme oma patusust, ei peaks me heitma meelt ega kartma, et meil pole Päästjat või pole Temal meie jaoks armu. Just praegu kutsub Ta meid tulema abituina nagu oleme Tema juurde, et saaksime päästetud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Ülistades Jeesust
Paulus hoidis pilgu ees elukrooni, mis antakse talle ja mitte ainult talle, vaid kõigile, kes igatsevad Tema ilmumist. Krooni muutis nii ihaldusväärseks võit, mis saavutatakse usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Ta ülistas alati Jeesust. Igasugune talentide ja enda võiduga hooplemine ei tulnud kõne allagi.
EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Loodus õppevahendina
Jumal innustab meid vaatlema Tema tegusid loodusmaailmas. Ta soovib, et pööraksime oma mõtted kunstliku uurimiselt looduslikule. Me mõistame seda paremini, kui tõstame silmad Jumala mägede poole ja vaatleme seda, mida Tema käed on valmistanud. See on Jumala töö. Tema käsi on vorminud mäed ja seadnud need oma asukohta, nii et need ei liigu muidu, kui ainult Tema käsu peale. Tuul, päike, vihm, lumi ja jää – kõik on Tema tahte teenijad.
Kas võime siis olla üllatunud, et Kristus, kes tegi kõik asjad, valib oma pühamuks vaba looduse, et Ta soovib olla ümbritsetud oma loomistööst?
Jeesus võttis vaimulike õpetuste õppetunnid looduslikest asjadest, mis olid Tema kuulajaile tuttavad. Ta kasutas neid tõe esitamiseks. Ta noppis liiliaid, orgude lilli, ja andis need väikestele lastele ning need väikesed õpetajad kuulutasid Tema Sõna tõde. Jumala Sõna ja meid ümbritseva looduse objektid on meie õpperaamat. Jumal on laotanud meie meelte ette looduse ilu ja Ta jälgib isaliku heameelega ja rõõmuga oma laste rõõmu neid ümbritseva ilu üle. EGW “Pilk ülespoole”
Põltsamaa lastelaagris keskenduti ellujäämisele
6.–8. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud laste linnalaager „Meie, ellujääjad!“. Teist suve toimunud laagrisse olid oodatud kõik 5–10-aastased lapsed, kes soovisid osaleda loomingulistes ja seikluslikes tegevustes Jumalaga käsikäes.
Laagris osales 27 last, kellest 9 olid uued osalejad. Laagripäev algas Vallo Põldaru ja laste ühise aruteluga teemal, mida inimene elus püsimiseks vajab. Näiteks kui kaua suudame elada ilma toidu ja veeta. Arutelule järgnesid Helena Nõmmiku eestvedamisel tutvumismängud.
Esimene laagripäev sisaldas ka laulmist, käsikellamängu, jooksu- ja mängupause, fotonurka koos paljude seebimullidega ja herbaariumi meisterdamist kuivatatud taimedest. Lisaks tutvuti näidendistsenaariumiga ja jagati rollid.
Teine laagripäev algas pannkoogihommikuga. Lapsed sõid Raimo Kuusi värskelt küpsetatud pannkooke moosi ja jäätisega. Seejärel arutles Vallo Põldaru taas ellujäämise teemadel, juhtides laste tähelepanu seekord piisava une vajalikkusele. Laagripäeva esimesse poolde mahtus veel muusika ja näidendiproov. Pärast lõunasööki sõideti ühiselt Pajusisse, kuhu tulid ka lapsevanemad.
Pajusi tiigi ääres said lapsed osaleda kolmes tegevuses: Vallo juhendamisel sõita süstaga, Mairo Marmori juhendamisel ronida puu otsa ning Helena Nõmmiku juhendamisel kujundada endale külmkapimagneti, mis sisaldas Piibli kirjakohta „Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.“ (Js 43:2–3)
Laste- ja noortetöö juht Kalle Daniel tõdes, et ta pole Pajusi tiiki nii madala veetasemega näinudki. Ohutuse mõttes oli see isegi hea, samas said osalejad süstaga vees edukalt sõita ja uurida läbipaistvas vees kasvavaid veetaimi. Päeva lõpus möödus tegevuspaigast signaalide saatel pikk pulmarong, kellele laagrilised rõõmsalt lehvitasid. Laagripäevad lõppesid tagasisidemänguga, mil lapsed said tagasisidestada, mis neile sellel päeval kõige rohkem meeldis.
Laagri viimasel päeval olid laagrilised koos oma vanematega oodatud jumalateenistusele. Lapsed esitasid lastelaule ja käsikellamuusikat, Helena Nõmmik rääkis lastele lastejutuks mõistukõne konnadest ning tutvustas lapsevanematele fotode abil laagris toimunud tegevusi. Samuti oli ta kujundanud osalejaile päevateemalise kavalehe, mis sisaldas ka infot kohaliku koguduse laste- ja noortetöö kohta.
Lapsed esitasid näidendi „Lõvide augus“, mis rääkis loo Taanieli imelisest ellujäämisest. Marta-Liina Põldaru kandis hoolt, et näidendis oleksid erinevad kostüümid ja aksessuaarid, et aidata nii osatäitjail kui ka kuulajail loosse paremini sisse elada.
Kõne pidas Vallo Põldaru, kes keskendus üksildases kohas ellujäämisele, tuues sisse ka vaimuliku mõõtme. „Isegi kui sa oled üksi, siis sa tegelikult ei ole üksi,“ viitas ta Jumalasse uskumise eelisele. Samuti andis ta kuulajaile kolm matkatarkust koos kaaslasega matkamiseks, mis pärinevad Piiblist: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1Kr 13:13)
Jumalateenistuse järel olid kõik oodatud aeda, et ühiselt lõunat süüa. Kogu laagri vältel toitlustas laagrilisi maitsvate toitudega perekond Maurer. Päeva lõpetuseks olid laagrilapsed koos oma peredega oodatud väljasõidule Elistveresse, et ühiselt koos aega veeta ja imetleda Jumala loomingut.
Laagris osalenud Melissa (7-aastane) ütles, et talle meeldis laagris kõik. „Sain uusi sõpru ja jäätist palju süüa. Mängudest meeldis kõige rohkem discgolf ja niisama puu otsas ronimine.“
Johanna (8-aastane) tõstis esile süstadega sõitmise ja puu otsas ronimise. „Ka karbi meisterdamine kuivatatud taimedega oli lahe. Mulle meeldis, et laagri teema oli „Ellujääjad!“.“
Helena Nõmmik, tänavuse laagri peavastutaja, sõnas vahetult pärast laagrit: „Olen Jumalalale tänulik selle kogemuse ja võimaluse eest sel aastal laager enda südameasjaks võtta ja tänan kõiki meie laagri tegijaid, vastutajaid ja töötubade läbiviijaid. On hea teha koos asju, kui kõigil on Jumal südames ja kõik tahavad, et laager õnnestuks. Loodan väga, et järgmisel aastal korraldame jälle laagri!“
Olles ustav
Edu selles elus ning pääsemine tulevasse ellu sõltuvad ustavast ja tähelepanelikust suhtumisest väikestesse asjadesse. Jumala töödest väikseim on sama täiuslik kui kõige suurem.
Käsi, mis paigutas maailmad universumisse, vormis ka õrnad aasalilled. Ja nii nagu Jumal on täiuslik oma tegutsemisvaldkonnas, nii tuleb meil olla omas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”