Jumala sõbra Aabrahami elu oli palveelu. Kuhu iganes ta oma telgi üles lõi, selle paiga lähedusse ehitas ta altari, millel ohverdati hommikuseid ja õhtuseid ohvreid. Kui ta telgi mujale toimetas, jäi altar siiski alles. Selle altari juurde jõudnud rändav kaananlane teadis, kes oli selles paigas viibinud. Ning püstitanud oma telgi, parandas kaananlane altari ja teenis seal elavat Jumalat.
Samamoodi peaksid ka kristlaste kodud olema valguskiirteks maailmas. … Inimesed, kes soovivad elada kannatlikult, armastusväärselt ja rõõmsalt, peavad palvetama. Võitu on võimalik saavutada üksnes otsusekindla ja vankumatu sihikindlusega, pidevalt valvates ning jätkuvalt Jumala abile toetudes.
Ärge arvestage kuid ega aastaid; need ei kuulu teile. Teile on antud üks lühike päev. Töötage selle tundidel oma Issanda heaks nii nagu see oleks teie viimane päev sellel planeedil. Asetage kõik oma plaanid Jumala ette, et neid ellu viia või neist loobuda vastavalt Jumala kõikenägevuse märguandele. Kiitke isiklike plaanide asemel heaks Tema plaanid, isegi kui see nõuab kallikspeetud kavatsuste hülgamist. Niiviisi vormitakse elu üha enam ja enam taevase Eeskuju sarnaseks.
Üksnes igavik ilmutab kõiki neid häid tulemusi, mida sellised kodused perepalvused on toonud. EGW “Elu tänasel päeval”