Kahel nädalavahetusel, 27. veebruaril ja 13. märtsil, käisid Põltsamaa inimesed Elva kogudusel külas.
Kui humoorikaid paralleele tuua, siis soojendusbändi ülesannet täitis antud juhul Kaskede pereansambel ning põhiesinejaks kaks nädalat hiljem oli muusikalise etenduse „Petlema Peep ja Reet“ seltskond.
Suhted Põltsamaa ja Elva koguduse vahel on tegelikult olnud alati südamlikud ja soojad ning sedasama sõbralikku hoolitsust ja külalislahkust kogesid meie inimesed Elvas mõlemal korral.
27. veebruaril läks kümmekond põltsamaalast Elvasse, et viia rõõmu oma mängu-ja lauluoskusega. Algselt oli kutsutud külla vaid perekond Kase pereansambel, kuid rännukihk tärkas ka paaris teises Põltsamaa noores ning ühiselt otsustati, et koos ongi vahvam ja huvitavam. Hommikusel koosolekul esitas pereansambel paar instrumentaallugu ning eriliselt jäi meelde perekond Kase kahe kõige noorema liikme esitatud armas lauluke.
Pärast hommikust koosolekut jäi aega söömiseks, linna peal jalutamiseks ja harjutamiseks õhtuse koosoleku tarvis. Õhtune koosolek algas kell 4 pärastlõunal. Ette oli valmistatud hulganisti laule ja instrumentaallugusid. Põnevamaks tegi kontserdi see, et päris mitme loo vahel esitati küsimusi Kase pereansambli „köögipoole“ kohta.
„Peepu ja Reeta“ läksime etendama Elva koguduse noorteosakonna kutsel ning meie vastuvõtmist olid eest vedamas meie oma (või alles hiljuti oma) Maarit ja Ingemar.
Selleks puhuks oli tehtud toredasti reklaami kohalikus lehes ning meie kasutada oli linnavalitsuse saal, mis on tublisti ruumikam koguduse enda toakesest. Meie kõigi rõõmuks olid saalis istekohad praktiliselt täis ja tore oli ka see, et pärast etendust tulid meiega rääkima inimesed, kes olid meid vaatama tulnud just ajalehereklaami peale.
Ukse peal jagasid Kalle ja Vallo kavasid-laululehti, millel olid nii esinejate rollid kui ka ühislaulud ning vaimulikud mõtted. Arvan, et need kavad hõlbustasid kohapeal tükist arusaamist ning jäid ka edasiseks meenutama meie sõnumit, et Jeesus tuleb teist korda ja me peaksime selle sündmuse vastu valmistuma.
Pärast lõpupalvet tunnistasid mitmed inimesed väikeste tänukõnede vormis, kuidas etendatud lugu oli nende südameid liigutanud.
Elvalased olid tänuväärselt mõelnud nii kehakinnitamisele kui ka noorte aja mitmekesisele sisustamisele. Seega, tegevust jätkus ja koju jõuti hilistel õhtutundidel.