Lunastaja
Aadama ja Eeva patt tekitas Jumala ja inimese vahele kohutava eraldatuse. Kristus astub langenud inimese ja Jumala vahele ning ütleb inimesele: "Sa võid ikka Isa juurde tulla. Välja on mõeldud…
Me saame Jumalalt andestuse vaid juhul, kui me andestame teistele. Jumala armastus tõmbab meid Tema poole ning see toob meie südamesse armastuse ka oma vendade vastu.
Pärast palve lugemist ütles Jeesus:
Inimene, kes ei anna teistele andeks, lõikab läbi kanali, mille kaudu tuleb arm Jumalalt. On vale mõelda, et me ei pea andestama, kui meile halba teinud inimene on oma süüteod üles tunnistanud. Kahtlemata on tema kohus süda kahetsuses ja ülestunnistuses avada, kuid siiski peab meis olema andestuse vaim, hoolimata sellest, kas ta tunnistab oma vigu või mitte.
Miski ei saa õigustada andestamatut meelsust. Inimese halastamatus näitab, et ta ei soovi osa saada Jumala andestavast armust. Issanda andestus tõmbab jumaliku armastuse juurde kõiki eksivaid inimesi. Jumalike tunnete voog hoovab üleastuja südamesse ning sealt omakorda teiste inimesteni.
Luba Kristusel, jumalikul Elul elada enda sees ning sinu kaudu ilmutada ka teistele taevast armastust, mis julgustab lootusetuid ning toob rahu patust muserdatud südametesse. Kui me tuleme Jumala juurde, on esimene tingimus meile, et Temalt armu vastu võttes pakuksime seda ka teistele. EGW “Usk, millest ma elan”