Suur paganate apostel Paulus meenutas oma ristimispäeva nii: “Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt, tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: “Vend Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa. Tema aga ütles: “Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust, sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud või kuulnud. Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!” Ap.t.22,12-16.
Möödunud nädala teisipäeval, 5. augustil, oli ristimispäev Sandor-Hannesel. Soovime, et talle oleks see päev ka aastate pärast niisama tähendusrikas ja meenutamist väärt nagu Paulusele tema ristimispäev.
Ristimine on ordineerimine evangeeliumitööle nende vaimuandide kohaselt, mida Püha Vaim kellelegi annab. Sellega seoses on ristimine alati inimese liitmine kogudusega. “Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks” ja “igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks” (1.Kr.12,13.7.) Ristimislepingu tulemusena on ristitul ligipääs jumalikule väele, mitte mingisuguse maagia tõttu, vaid elu kaudu, mis kasvab kokku Kristusega (Rm.6,5.).