Kuningas Saalomoni eriliseks huvialaks oli looduslugu, kuid ta ei piiranud oma uurimusi ainult ühe valdkonnaga. Uurides hoolsalt kogu loodut – nii elus kui elutut – omandas ta selge arusaamise Loojast. Ta nägi Jumala tarkust loodusjõududes, kivimite maailmas ja loomariigis, samuti igas puus, põõsas ja lilleõies. Kõike seda järjest enam tundma õppides kasvas järjest enam ka Jumala tundmine ja armastus Tema vastu.
Saalomoni õpetussõnades joonistuvad esile püha elu ja kõrgete taotluste põhimõtted – põhimõtted, mis pärinevad taevast ja juhivad jumalakartusele ning peaksid valitsema meie elu iga tegevust. Just nende põhimõtete üleüldine juurutamine inimeste arusaamadesse ning kogu au ja kiituse omistamine Jumalale muutsid Saalomoni valitsemise varased aastad nii moraalse kõrgseisu kui ka materiaalse õitsengu ajaks.
“Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,” kirjutab ta, ” ja inimene, kes jõuab arusaamisele, sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast ja rohkem tulu kui kullast. See on kallim kui pärlid ja ükski asi, mida sa ihaldad, ei ole sellega võrreldav.” (Õp 3:13-15) EGW “Prohvetid ja kuningad”