Kristus tuleb pilvedel suure auga. Teda saadab tohutu hulk ingleid. Ta tuleb surnuid äratama ja elavaid pühasid muutma aust ausse. Ta tuleb, et võtta endaga need, kes on Teda armastanud ja Tema käsusõnu pidanud. Ta ei ole unustanud neid ega oma tõotust. Üksteisest lahus olnud pereliikmed saavad taas kokku. Kui seisame siin oma kalli inimese põrmu juures, siis mõtelgem ülestõusmisehommikule, mil kõlab Jumala pasun ja ” surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume”. (1Kr 15:52) Veel pisut, ja me näeme Kuningat Tema aus. Veel pisut, ja Ta pühib pisarad meie palgeilt. Veel pisut ja Ta seab meid “veatuina oma auhiilguse palge ette hõiskamisega”. (Jd 24) EGW “Ajastute igatsus”
