28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.
Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“
Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem. 
Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.
Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“
Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“
Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.