Vägi elada kõrgemat, puhtamat ja õilsamat elu on meie suur vajadus. Mõtleme ju liiga palju maailmast ja liiga vähe taevariigist.
Püüdes saavutada Jumala ideaali enda jaoks, ei tohiks kristlane milleski lootust kaotada. Moraalne ja vaimulik täiuslikkus Kristuse väe ja armu läbi on tõotatud kõigile. Jeesus on väe ja elu allikas. Ta toob meid oma sõna juurde ning pakub meile lehti elupuust, mis võivad tervistada patuhaige hinge. Ta juhib meid Jumala aujärje juurde ning paneb meie suhu palvesõnad, mille kaudu saame lähedasse ühendusse Temaga. Meie pärast rakendab Ta tegevusse taeva kõikvõimsad jõud. Igal sammul puutume kokku Tema elava väega.
Jumal ei ole seadnud mingeid piire nende edasiminekule, kes soovivad, et neid “täidetaks Tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises”. Palve ning valvamise kaudu, kasvamise kaudu tunnetuses ja arusaamises saavad nad “vägevaks kõige väega Tema au vägevust mööda”. Nii valmistatakse neid ette töötama teiste heaks. Õnnistegija eesmärk on, et puhastatud ja pühitsetud inimolevused oleksid Tema abistavaks käeks. Selle suure eesõiguse eest andkem tänu Temale, kes on meid “teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses, kes meid on päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki.” (Kl 1:9-13) EGW “Apostlite teod”