Jumala lapseks olemine
Sa peaksid endale esitama küsimuse: “Kas ma olen kristlane?” Olla kristlane tähendab palju enam kui üldiselt arvatakse. See tähendab enamat kui olla mõne koguduse nimekirjas. See tähendab olla ühenduses Kristusega; see tähendab lihtsat usku, mis toetub Jumalale; see tähendab lapselikku usaldust taevase Isa vastu ning usku Tema kalli Poja lunastustöösse. Kas sa armastad Jumala käsku põhjusel, et need on Jumala seadused, Tema iseloomu väljendus ning et need on sama muutumatud kui Jumal ise? Kas sa austad ja armastad Jehoova seadust?
Jumala poegade ja tütardena peaksid kristlased püüdlema kõrgete ideaalide poole, mida meile näitab evangeelium. Nad peaksid rahulduma ainult täiuslikuga.
Neile, kes Ta vastu võtavad, annab Ta väe saada Jumala lasteks, et Jumal võiks nad kord vastu võtta ning neile igavese elu kinkida. Kui nad selles elus on Jumalale kuulekad, siis nad “näevad Tema palet ning Tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Mis võiks olla suurem rõõm kui näha Jumalat? Mis võiks patusele enam rõõmu valmistada, kui saada Kristuse armust päästetud ning näha Jumala palet ja tunda Teda kui Isa? EGW “Usk, millest ma elan”
Mõtete puhtus
Tegutse alati põhimõtte, mitte impulsi alusel. Pehmenda oma loomupärast ägedust alandlikkuse ja tasadusega. Ära luba endale kergemeelsust ega tühisust. Ärgu tulgu su huulilt labast teravmeelsust. Isegi mõtetel ei tohi lasta ohjeldamatult vohada. Neid tuleb piirata, vangistada Kristuse sõnakuulmise alla. Olgu need suunatud pühadele asjadele. Siis on need Kristuse armu läbi puhtad ja õiged.
Me peame pidevalt tunnetama puhaste mõtete õilistavat väge. Iga hinge ainus julgeolek on õige mõtlemine.
Enesepiiramise võime muutub harjutamisega tugevamaks. See, mis esialgu paistab raskena, muutub pideva kordamisega lihtsamaks, kuni õiged mõtted ja teod saavad harjumuseks. Kui me tahame, võime pöörduda ära kõigest, mis on labane ja alaväärtuslik, ning tõusta kõrgele tasemele, nii et inimesed meist lugu peavad ja Jumal meid armastab. EGW “Tervise teenistuses”
Seemne kasvamine
Kui seeme maapinnas kasvab, ei näe inimene tegutsemas nähtamatuid jõude, mis arendavad taime täiuslikkuseni, nii et kõigepealt on oras, seejärel pead ja seejärel terad pea sees. Aga isegi usus noorena võid teada, et oled läinud surmast ellu, kui sinu elus ilmnevad Vaimu viljad.
Kui kasvad usus, lootuses ja armastuses, võid teada, et sinu vaimulik silmanägemine on selginenud. Kui sulle meeldib mõtiskleda lunastusplaanist ja jumaliku iseloomu aulistest ilmingutest; kui su süda hõõgub Jumala armastusele mõeldes tänust ja rõõmust, siis võid olla kindel, et sind on valgustanud Püha Vaimu kiired ning taevased jõud täiustavad sinu iseloomu kristliku elu küpsuseni. EGW “Te saate väe”
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)








