Asu Kristuse poolele
Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)
Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”
Varjule pandud au
Põlev põõsas, milles Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)
Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”
Elades Kristuses
Peame harjutama oma südant kaastundlikuks, õrnaks ja hellaks. Jättes maha igasuguse edevuse, tühjad jutud, pilkamise ja naljatlemise, ei tohiks me muutuda külmaks, kaastundetuks ja seltsimatuks. Issanda Vaim peab puhkama sinul seni, kuni muutud Jumala aias kasvava healõhnalise lille sarnaseks. Rääkides jätkuvalt valgusest, Jeesusest, Õiguse Päikesest muutud aust ausse, iseloomust iseloomu, kasvad jõust jõusse ja peegeldad üha enam Jeesuse kallihinnalist kuju.
Kristus on alati valmis jagama välja oma rikkusi ning meil tuleks koguda Temalt saadud vääriskivid kokku, nii et kui me räägime, võiks neid pudeneda meie huulilt. EGW “Elu tänasel päeval”
Selgitav tsitaat Piiblist
“Jumal … Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust.” (Ps 36:10)
Usaldusväärne Päästja
Peetrus salgas oma Issandat katsumusetunnil, kuid Jeesus ei hüljanud vaest jüngrit. Kuigi Peetrus vihkas iseennast, armastas Issand teda ning nimetas teda pärast ülestõusmist nimepidi ja saatis talle armastava sõnumi. Oo, missugune lahke, armastav, kaastundlik Päästja meil on! Ja Ta armastab meid, isegi kui me eksime.
Ära siis nüüd end kalli Päästja käte vahelt lahti kisu, vaid hinga usaldavalt usus. Ta armastab sind, Ta hoolitseb sinu eest, Ta õnnistab sind ning annab sulle oma rahu ja armu. Ta ütleb sulle:
Sa võid olla füüsiliste probleemidega rõhutud, kuid see ei tõesta, et Issand ei tegutse sinu heaks iga päev. Ta andestab sulle, rikkalikult. Kogu oma hinge Jumala kauneid tõotusi. Jeesus on meie muutumatu, usaldusväärne Sõber ja Ta tahab, et sa usaldaksid Teda. EGW “Pilk ülespoole”
Risti valguses
Meie lunahind, taevase Isa mõõtmatu ohver, tema Poja surmaandmine meie eest peaks andma üleva käsitluse sellest, kelleks me Kristuse kaudu võime saada. Kui inspireeritud apostel Johannes vaatles Isa armastuse kõrgust, laiust ja sügavust hukkuva inimsoo suhtes, täitis teda imetlus ja püha aukartus; ja, suutmata leida sobivat väljendit selle armastuse suuruse ja õrnuse kohta, kutsus ta maailma üles seda vaatama. “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.” (1Jh 3:1) Millise väärtuse annab see inimesele! Patustamise tagajärjel saavad inimlapsed Saatana alamateks. Usu läbi Kristuse lepitusohvrisse võivad aga Aadama lapsed saada Jumala lasteks. Endale inimolemuse võtmisega ülendab Kristus inimsoo. Langenud inimene on asetatud kohale, kus ta ühenduses Kristusega võib tõepoolest saada vääriliseks tiitlile Jumala laps.
Teist sellist armastust ei ole! Taevase Kuninga lapsed! Milline ülev tõotus! Teema kõige sügavamaks mõtiskluseks! Jumala võrratu armastus maailma vastu, kes teda ei armastanud! Sellel mõttel on hinge pehmendav jõud ning see suunab meeled Jumala tahte alla. Mida enam uurime jumalikku iseloomu risti valguses, seda enam näeme halastust, õrnust ja andestust, mis on õiglusega läbi põimitud, ja seda selgemini märkame loendamatuid tõendeid mõõtmatust armastusest ja õrnast kaastundest, mis ületab isegi ema igatseva kaastunde oma isemeelse lapse suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”