Evangeeliumite tsitaadid armastusest
- Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)
-
Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni. (Jh 13:1)
-
Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! (Jh 15:9)
-
Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34)
-
Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! (Jh 14:15)
-
Jeesus vastas talle: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23)
Uurides ajalugu
Inimkonna ajalugu uurides näib, et rahvuste tekkimine ja kadumine ning riikide tõus ja langus sõltuvad kõik vaid inimeste meelekindlusest ja julgusest. Näib, et sündmuste toimumise järjekord oleneb suuresti kõrgetel positsioonidel olevate inimeste kapriisidest ja eesmärkidest. Jumala Sõna aga tõmbab kõigel sellel eesriide eest ning me võime näha kogu seda näidendit, kus näitlejaiks on inimlikud huvid, ihad ja võimujanu ning kõikvõimsa Jumala saadikuid, kes vaikselt ja kannatlikult viivad täide Tema eesmärke.
Seda rahvaste omavahelist võitlust juhib siiski Tema, kes istub keerubitest ümbritsetud aujärjel. Igal rahval ja igal üksikisikul on kindel koht Jumala plaanis. Inimesi ja rahvaid hindab Tema, kes ei eksi kunagi. Igaüks otsustab oma valikute kaudu ise enda saatuse ning Jumal viib oma eesmärgid tema kaudu täide.
Ajalugu, mille suur Mina Olen on Piibli prohvetikuulutustes kirja pannud alates igavikust minevikus kuni tulevase igavikuni, räägib, millises kohas selles sündmusteahelas asume meie ning mida toob meile tulevik. Peaksime kindlaks tegema oma elu eesmärgi ning õppima vaatama olukordadele igaviku valguses, et oskaksime neid kõige paremini kasutada. EGW “Usk, millest ma elan”
Tsitaadid armastusest kirjas korintlastele
Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
- Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)
- Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)
Hea mõju
Kristuse elul oli avar, ääretu mõju, mis ühendas Teda Jumala ja kogu inimperekonnaga. Kristuse kaudu on Jumal õnnistanud inimest mõjuga, mis ei lase tal enam iseendale elada. Igaüks meist on seotud oma kaasinimestega, osaga Jumala suurest tervikust, ning meil on vastastikused kohustused. Ükski inimene ei saa olla teistest sõltumatu, sest iga inimese heaolu mõjutab teisi. Jumala eesmärk on, et igaüks tunneks end teiste hüvanguks vajalikuna ja püüaks aidata kaasa nende õnnele.
Igal hingel on mõju, mis võib olla laetud usu, julguse ja lootuse eluandva väega ning armastuse meeldiva lõhnaga. Kuid see võib olla ka tõsine ja kõle, mürgitatud rahulolematuse ja isekuse sünguse või hellitatud patu surmahaigusega. Meid ümbritseva õhkkonnaga mõjutame teadlikult või alateadlikult igat inimest, kellega me kokku puutume. EGW “Jeesuse sarnaseks”








