Tähendamissõna pulmarõivastest
Tähendamissõna pulmarõivastest (Mt 22:1-14) avab meie ees kõige olulisema õppetunni. Abielu kujutab inimlikkuse ja jumalikkuse liitu, pulmarüü aga iseloomu, mis peab olema kõigil, keda pulmakülaliseks sobilikuks peetakse.
Tähendamissõna pulmarõivad kujutavad puhast, laitmatut iseloomu, mis on Kristuse tõelistel järgijatel. Kogudusele on antud rõivas, “et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse”, “nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast”. (Ef 5:27) “See peenlinane,” ütleb Pühakiri, “on pühade õigus”. (Ilm 19:8. KJV) See on Kristuse õigus, Tema laitmatu iseloom, mis on usu kaudu antud kõigile, kes võtavad Tema oma isiklikuks Päästjaks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Suur Mina Olen
Jumala Sõna ja Tema teod sisaldavad Temast teadmisi, mida Ta on arvanud sobilikuks meile ilmutada. Me võime mõista ilmutust, mida Ta on enda kohta andnud. Kuid me peame seda uurima kartuse ja värinaga ning enda patusust tunnetades, mitte sooviga Jumalat ära seletada, vaid sooviga saada neid teadmisi, mis võimaldavad meil Teda vastuvõetavalt teenida. Ärgu keegi riskigu Jumalat seletada. Inimolevused ei suuda ennastki seletada, kuidas nad siis söandavad seletada Kõikväelist? /…/
Jumal on alati olnud. Ta on suur Mina Olen. Ta on lõputu ja kõikjal viibiv. Ükski meie sõna ei suuda kirjeldada Tema suurust ja majesteetlikkust.
Me peame uurima Kristuse õpetuste lihtsust. Ta rõhutab palve ja alandlikkuse vajadust. Need kaitsevad meid ekslike seletuste eest, millega Saatan püüab meid teiste jumalate juurde juhtida ning panna vastu võtma eksitavaid teooriaid, mida ta ehib valguserüüga. EGW “Pilk ülespoole”
Toit ja jook
Need, kelle südames elab usu kaudu Jeesus, on tegelikult vastu võtnud Püha Vaimu. Iga inimene, kes võtab Jeesuse oma isiklikuks Päästjaks, saab sama kindlalt Püha Vaimu omale Nõuandjaks, Pühitsejaks, Juhtijaks ja Tunnistajaks. Mida lähedasem usklik Jumalaga on, seda selgem on tema tunnistus ja seda võimsam on selle tagajärjel Päästja armastuse tunnistuse mõju teistele, seda enam leiab tõestust see, et ta hindab Jumala Sõna.
See on tema toit ja jook, mis rahuldab janust hinge. Ta hindab eesõigust õppida Jumala tahet Tema Sõnast. “Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.” (Lk 11:28b) EGW “Te saate väe”
Hingamispäev ja loodus
Issanda hingamispäev tuleb kujundada õnnistuseks nii meile kui meie lastele. Lapsi võib viia õitsvate lillede ja puhkevate pungade juurde, kõrgete puude ja kaunite rohukõrte juurde ning õpetada, et Jumal tegi selle kõik kuue päevaga, puhkas seitsmendal päeval ja pühitses selle päeva. Niiviisi võivad vanemad oma õppetundidega köita oma laste meeli ning kui lapsed vaatavad nähtustele looduses, toob see neile meelde nende kõigi vägeva Looja. Nende mõtted liiguvad looduse Jumalale, tagasi meie maailma loomise juurde, mil rajati hingamispäeva alused ja mil kõik Jumala pojad hõiskasid rõõmust.
Õnnelik on see perekond, kes Jeesuse kombel võib hingamispäeval minna pühakotta samamoodi nagu Jeesus oma jüngritega läks sünagoogi – üle põldude, piki järveranda või läbi metsasalude.
Hingamispäev kutsub meid nägema Looja loomistöödes Tema au. Jeesus sidus oma kallihinnalisi õppetunde loodusnähtuste iluga, sest Ta soovis ka meid tegevat sedasama. Enam kui teistel päevadel peaksime me pühal puhkepäeval uurima sõnumeid, mida Jumal on meie jaoks loodusesse üle tähendanud. Me peaksime uurima Päästja tähendamissõnu seal, kus ta neid kord jutustas, põldudel ja metsasaludes, lageda taeva all, keset rohuaasi ja lilli. Kui me liigume lähemale looduse südamele, muudab Kristus oma kohaloleku meie jaoks käegakatsutavaks ning räägib meie südameile oma rahust ja armastusest. EGW “Elu tänasel päeval”
Tõene mõttetera elust
Inimese usk peegeldub tema tegudest. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
