Hiline vihm
Idamaadel külvi ja lõikuse ajal langevat varast ja hilist vihma sümbolitena kasutanud heebrea prohvetid ennustasid sel viisil vaimuliku armu erilist väljavalamist Jumala koguduse peale. Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varane vihm ning selle tulemused olid aulised. … Kuid maailma lõikuse eel on meile tõotatud teine eriline Vaimu väljavalamine, et valmistada kogudust Inimese Poja tulekuks. See Vaimu väljavalamine on hiline vihm.
Hiline vihm, mis on vajalik vilja lõplikuks küpsemiseks, sümboliseerib vaimulikku armu, mis valmistab kogudust ette Inimese Poja tulekuks. Kuid kui varane vihm pole langenud, pole ka elu. Rohelised võrsed ei ilmu. Kui varane vihm pole oma tööd teinud, pole hilisel vihmal seemet, mida valmistada lõikuseks. …
Iga inimene peab mõistma oma vajadusi. Süda tuleb puhastada kõigest roojasest, et teha ruumi Jumala Vaimu jaoks. Apostlid valmistusid nelipühipäevil Vaimu väljavalamiseks pattude tunnistamise ja kõrvaleheitmisega, innuka palve ja pühendumisega. Sama töö tuleb teha ka nüüd, kuid palju suuremas ulatuses.
Me ei tohi eemale tõugata armu, mille on toonud varane vihm. Vaid need, kes elavad valguses, saavad veelgi suuremat valgust. Kui me ei viljele päevast päeva kristlikke voorusi, ei tunne me ära Püha Vaimu avaldumist hilise vihma ajal. See võib langeda kõikide südametele meie ümber, kuid me ei hooli sellest ega taha seda vastu võtta. EGW “Usk, millest ma elan”
Põltsamaa koguduses ordineeriti kaks uut kogudusevanemat
Hingamispäeval, 25. jaanuaril ordineeriti Põltsamaa koguduses kaks uut kogudusevanemat. Senine kogudusevanem Juss Maurer jätkab koguduse peavanemana.
Põltsamaa koguduse pastor Andres Ploompuu ütles uute kogudusevanemate ametisseastumise kohta, et seni kogudust teeninud Juss Maureri kõrvale oli vaja ka nooremaid kogudusevanemaid. „Juss on ise mõista andnud, et ega ta nooremaks ei jää ja vaja oleks järelkasvu. Juss on koguduses armastatud, väärikas ja staažikas kogudusevanem ja koguduse käsiraamat näeb ette, et kui koguduses on mitu vanemat, siis üks neist on peavanema rollis.“
Kui Juss oli oma mõtte avaldanud ja ka kogudus oli seda meelt, et koguduses võiks veel vanemaid olla, jäi Andrese sõnul üle leida inimesed, keda kogudus selles rollis näeks. „Koguduse usalduse osaliseks said kaks tublit ja kogudusse palju panustanud meest: Märt Maurer ja Kalle Daniel.“ Andres kirjeldas, et mõlemad olid esialgu selle ettepaneku suhtes ettevaatlikud, kuid „nad olid nõus sellele kutsele vastama, kui teine on nõus. Märt oli nõus, kui Kalle oli nõus ja Kalle oli nõus, kui Märt oli nõus.“
Andres, kes teenib Põltsamaa kogudust veel kuu aega, sõnas, et tal on hea meel lahkuda sellise positiivse sammuga. „Mõlemad värsked kogudusevanemad on tublid pereisad ja valmis koguduses juhtivaid rolle üle võtma. Mul on selle üle siiralt hea meel.“
Märt ütles, et praegu on olukord tema jaoks veel uus. „Me oleme Kallega praegu veel õpipoisid ja ei pea kohe väga suurt vastutust kandma. Loodan, et meie rollid loksuvad aja jooksul paika.“ Kalle lisas, et kogudusevanemal on vastutusrikas roll, sest ta peab olema eeskujuks koguduseliikmetele, olema jumalakartlik ja ustav oma töös. „Oluline on teha koostööd pastoriga ja olla toeks koguduseliikmetele. Vajalik on ka koguduse esindamine väljaspool kohalikku kogudust.”
Kalle kirjeldas Põltsamaa kogudust kui ühtehoidvat ning väljendas usku, et koostöö kolme kogudusevanema vahel saab olema hea. „Kuna Jussil on suur kogemustepagas kogudusevanemana, siis on meil Märdiga temalt palju õppida. Noorema põlvkonna esindajatena aga saame meie omalt poolt pakkuda värskeid ja uuenduslikke ideid.” Märt sõnas koostöö kohta, et ülesanded ja rollid kolme kogudusevanema vahel leiavad aja jooksul endale täitjad. „Küll need asjad tulevad jooksvalt ja vajaduspõhiselt. Leiame Kallega oma koha ja toimetame ikka edasi.” Kalle lisas, et näeb kogudusevanemana enda peamiste ülesannetena hoida ja armastada oma kogudust. „Soovin teenida Jumalat ja kohalikku kogudust mulle antud talentidega nii jumalateenistuste korraldamises kui ka erinevate ürituste planeerimisel ja läbiviimisel.”
Head mõtted

Kristuse armastus seob Tema pere liikmed üksteisega ja seal, kus ilmneb selline armastus, on tegemist jumaliku sugulusega. “Sest igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat.” (1Jh 4:7) EGW “Ajastute igatsus”
Ülevaim armastus
Milline piiritu armastus, et meie, patused ja võõrad, pääseme jälle Jumala juurde ja Tema perekonna liikmeteks. Võime kõnetada Teda hella nimega: “Meie Isa!”
Kogu see isalik armastus, mis sugupõlvest teise on voolanud inimsüdamest; kõik helluse allikad, mis on tunginud inimhingedesse, on vaid väike oja Jumala armastuse ääretu ookeani kõrval. Keel ei suuda sellest jutustada ega sulg kirjeldada. Te võite juurelda selle kallal iga päev oma elus; võite uurida usinalt Piiblit, et seda mõista; võite koguda kõik Jumalalt teile antud annid – siiski jääb see teema ammendamatuks. Võite uurida seda armastust kaua, siiski ei või te mõista täielikult Jumala armastuse pikkust ja laiust, kõrgust ja sügavust, mille Ta välja valas, andes oma Poja surma maailma eest. Kui me uurime Piiblit ja mõtleme Kristuse elust ja lunastusplaanist, avanevad need suured teemad meie mõistusele üha rohkem ja rohkem.

Kristus tuli Jumalat maailmale ilmutama armastuse, halastuse, helluse ja kaastunde Jumalana. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”








