Näide: Johannes ja Juudas
Johannes ja tema kaasjüngrid õppisid koolis, milles Kristus oli õpetajaks. Johannes väärtustas iga õppetundi ja püüdis jätkuvalt viia oma elu kooskõlla jumaliku Eeskujuga. Jeesuse õppetunnid, mis esitasid tasadust, alandlikkust ja armastust, kui olulisi omadusi armus ja töökõlbulikkuses kasvamisel, olid Johannese jaoks suurima väärtusega.
Johannese ja Juuda iseloomude vahelisest erinevusest võib välja tuua kasuliku õppetunni. Johannes oli elavaks illustratsiooniks pühitsusest. Juudas esindas vormilist jumalakartlikkust, sest tema iseloom oli enam saatanlik kui jumalik. Ta väitis end olevat Kristuse jünger, kuid oma sõnades ja tegudes salgas ta Teda.
Juudal olid Eeskuju uurimiseks ja jäljendamiseks niisama suurepärased võimalused kui Johannesel. Ta kuulas Kristuse õppetunde ning tema iseloomu oleks võinud muuta jumalik arm. Ent kui Johannes võitles siiralt oma vigadega ja püüdis sarnastuda Jeesusega, astus Juudas vastu oma südametunnistusele, alludes kiusatusele ning sidus ennast ebasiirusega, mis muutis teda Saatana sarnaseks.
Need kaks jüngrit esindavad kristlikku maailma. Kõik väidavad end olevat Kristuse jüngrid, kuid üks inimklass kõnnib alanduses ja tasaduses, õppides Jeesusest ja teine klass tõestab, et on vaid sõna kuuljad ja mitte tegijad. Üht klassi pühitseb tõde, teine ei tea midagi jumaliku armu ümbermuutvast väest. Esimesed surevad iga päev iseenesele ning võidavad pattu; teised hellitavad isekaid himusid ja muutuvad Saatana teenriteks. EGW “Elu tänasel päeval”
Kaunis mõttetera
Issand olgu sinu päike. EGW “Usk, millest ma elan”
Äratus algab südamest
Varjatagu seda kuidas tahes, kahtluse ja skeptitsismi tegelik põhjus on armastus patu vastu. Jumala Sõna õpetused ja kitsendused ei meeldi uhkele, pattu armastavale südamele ja need, kes ei ole tahtlikud kuuletuma selle nõudmistele, on valmis kahtlema selle autoriteedis.
Et jõuda tõe tundmisele, peab meil olema siiras soov tõde teada saada ning südame valmisolek sellele kuuletuda. Kõik, kes selles meelsuses asuvad Piiblit uurima, leiavad küllaldaselt tõendeid, et see on Jumala Sõna ja nad võivad saavutada arusaamise tõdedest, mis teevad nad targaks päästmise suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”
Head mõtted
Jumal on valgus ja armastus. EGW “Pilk ülespoole”
Evangeeliumite tsitaadid armastusest
- Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)
-
Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni. (Jh 13:1)
-
Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse! (Jh 15:9)
-
Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34)
-
Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! (Jh 14:15)
-
Jeesus vastas talle: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 14:23)
Piiblisalm
“Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust; sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!” (Ps 40:12)
Rahulolu ja õnn
Üksnes Kristuse eeskuju järgides võime leida tõelise õnne. Kui võetakse vastu Tema, pehmeneb süda ja selle eesmärgid muudetakse.
Kristuse teenimine ei aseta sulle ühtegi piirangut, mis ei suurendaks su õnne. Kuuletudes Tema nõudmistele, leiad sa sellise rahulolu ja õnne, mida sa ei saa iialgi kogeda patu teel olles. EGW “Elu tänasel päeval”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Uuendatud südame vili on pühadus ja igavene elu. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Tsitaadid armastusest kirjas korintlastele
Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
- Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)
- Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)