10-päevane palveaeg 11.-21. jaanuar 2023
Tere tulemast kümnepäevasele palveajale aastal 2023! Oleme veendunud, et palve on äratuse sünnikoht. Selle aasta palveaja teemaks on “Tagasi altari juurde”.
Me palvetame, et 10-päevase palvekogemuse lõpuks oleksid alustanud oma isiklikku igapäevast jumalateenistuse altarit uuesti üles ehitama. Loodame, et sinu pere on sõlminud lepingu kohtuda Jumalaga igal hommikul ja õhtul. Kuid veelgi enam, me palvetame, et võtaksid vastu Jumala erilise kutse minna. Seda tehes puudutatakse sind ja „neile, kes on end nii täielikult pühendanud Jumalale, et Issand võib puudutada nende huuli, lausutakse sõnad: Minge lõikuspõllule. Ma teen teiega koostööd” (Ellen G. White, Gospel Workers, lk 23).
Regulaarsed isiklikud hetked ülistades, palvetades, uurides Piiblit ja tunnistades on efektiivsemad kui kõik muud igapäevased tegevused, et hoida meie süda Jeesuses Kristuses.
Hoides usus kinni Jeesusest
Saatan teab, et sa oled nõrk. Hoia seepärast kõvasti kinni Jeesusest! Jumala armastusse jäädes võid vastu pidada igas katsumuses. Üksnes Kristuse õigus võib anda sulle jõudu seista vastu kurjuse voolule, mis ujutab üle kogu maailma. Rakenda usk oma igapäevasesse ellu! Usk kergendab iga koorma ja kõrvaldab iga väsimuse. Usaldades pidevalt Jumalat, suudad mõista Tema juhtimist, mis hetkel tundub arusaamatu. Mine usus edasi Tema poolt sulle näidatud teed. Satud küll katsumustesse, kuid mine edasi. Nii tugevneb su usk ja teeb sind kõlblikuks teenima.
Ajaloosündmused on Piiblisse kirjutatud selleks, et me neid loeksime ja imetleksime, kuid mitte ainult selleks – vaid et seesama usk, mis tegutses Jumala teenrite juures muiste, võiks tegutseda ka meis. Issand tegutseb tänapäeval sama silmapaistval viisil kõikjal, kus iganes inimsüda annab end Tema väe kasutada. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Aeg tõsiselt järele mõelda
Kui jumalakartlikel inimestel on iial olnud vajadus järelemõtlemiseks, siis on see aeg täna, mil isiklik vagadus nii oluline on. Tuleks endalt küsida: “Kes ma olen? Mis on minu töö? Milline on minu missioon praegusel ajal? Kelle poolel ma tegelikult töötan – Kristuse või vaenlase poolel?” Iga hing peaks end Jumala ees alandama, sest elame praegu Suurel Lepituspäeval. Isegi hetkel, kui sa neid ridu loed, uuritakse paljude inimeste elu Jumala kohtu ees.
“Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?” (Rm 2:4) Küsi endalt: “Kas on minu hingetempel puhas kõigest rüvedusest? Kas olen oma patud tunnistanud ning neid Jumala ees kahetsenud, neist ära pöördunud, et need kustutataks? Kas ma võtan ehk end liiga kergelt? Olen ma tahtlik tooma ükskõik millist ohvrit – et kasvada Jeesuse Kristuse tundmises? Kas ma tunnetan iga hetk, et ma ei kuulu endale, vaid olen Kristuse omand? Kas ma tunnetan, et minu teenistus kuulub Jumalale, kelle oma ma olen? Me peaksime endalt küsima: “Mille nimel me elame ja töötame? Mis on kõige selle tulemus?” EGW “Viimaste päevade sündmused”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
Isa tahet täites
See nõndanimetatud usk Kristusesse, mis väidab vabastavat inimesed kohustusest kuulata Jumala sõna, ei ole usk, vaid kujutlus. “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu.” “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” ( Ef 2:8; Jk 2:17) Enne maa peale tulemist ütles Jeesus enese kohta:
Vahetult enne taevasse tagasiminekut väitis Ta: “Mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Pühakiri ütleb: “Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” “Sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (Jh 15:10; 1Jh 2:3.6; 1Pt 2:21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Stefanosest
Kui Stefanost kutsuti Kristuse pärast kannatama, siis ta ei kõikunud. Ta luges oma saatust hukkajate julmadelt nägudelt, ent ei kõhelnud andmast neile viimast sõnumit, mis tal oli inimestele anda. Ta vaatas üles ja lausus:
Kogu taevas oli huvitatud sellest juhtumist. Isa troonilt tõusev Jeesus kummardus ettepoole, vaadates oma teenri silmadesse ning saates tema näole oma au kiiri. Inimesed hämmeldusid, nähes Stefanose palet säramas otsekui inglil, sest Jumala au säras tema peale. Sellal kui Stefanose pilk oli keskendunud oma Issanda näole, viskasid Kristuse vaenlased ta kividega surnuks. Kas meile ei tundu, et see on väga karm viis surra? Ent surmahirm oli kadunud ja Stefanose viimaseks hingetõmbeks oli palve, et Issand andestaks tema tapjatele.
Jeesus soovib, et me astuksime Tema sammudes ning Ta on teinud selle oma laste jaoks nii kergeks kui vähegi võimalik. Kui me seda teeme, saame me Kristuse ja Tema au osalisteks. EGW “Elu tänasel päeval”