Otsides Jumalat
See, kel on kuulekas süda, mis on valmis Jumala tahet täitma, ei võta tõde üksnes rõõmsalt vastu, vaid püüab ka innukalt tõde kui peidetud varandust otsida.
Ta (otsiv süda) tuleb Pühakirja juurde alandliku ja õpetatava meelsusega; ta püüab mõista, kuidas ta saaks valguses käia, ja ütleb: “Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” Ta on valmis ohverdama kõik, kui vaja, et jõuda kooskõlla Jumala tahtega. EGW “Te saate väe”
Näide Eliisast
Me võime prohvet Eliisa kogemusest õppida väärtuslikke õppetunde. Issand valis Eliisa Eelija abiliseks ning ta jäi katsumustes ja proovides oma kohustusele ustavaks. Ta oli valmis olema seal, kuhu Issand juhib, ja tegema seda, mida Issand käsib. Ta ei püüdnud kõrvale hoiduda kõige tagasihoidlikumast teenistusest, vaid oli ustav nii väiksemate kui ka suuremate kohustuste täitmisel. Ta oli alati valmis teenima igas positsioonis, mida Jumal talle näitas, ükskõik kui vastuvõetamatu võis see olla tema loomupärastele kalduvustele. Ning igal sammul õppis ta alandlikkuse ja teenimise õppetunde.
“Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda. Ja kui nad olid üle (Jordani) jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: “Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!” Ja Eliisa ütles: “Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!”” (2Kn 2:8. 9).
Eliisa ei palunud ilmalikku au ega kõrget kohta selle maa suurte meeste hulgas. Ta igatses kahekordset osa vaimust, mida Jumal oli andnud sellele, keda Ta kavatses austada taevassevõtmisega. Eliisa teadis, et mitte miski peale kahekordse osa vaimust, mis hingas Eelija peal, ei oleks suutnud muuta teda Eelija kohale sobivaks, sest Eelijal olid eaga kaasnevad kogemused ja tarkus, mida ei saanud mingil moel nooremale edasi anda.
Kui sulle oleks niisugune küsimus esitatud, mida sa oleksid vastanud? Mis on sinu südame suurim soov, kui sa asud Jumalat teenima? EGW “Pilk ülespoole”
Tsitaadid armastusest kirjas roomlastele
Piiblis Pauluse kirjas roomlastele on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.
- Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. (Rm 5:5)
- Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)
- Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)
- Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Nagu on kirjutatud: “Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva, meid koheldakse nagu tapalambaid.” Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. (Rm 8:35-37 )
- Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38-39)
Näide lilledest väljal
Lilled väljal, rohi, mis rüütab maa rohelusse – kõik saavad osa meie taevase Isa tähelepanust ja hoolest. /…/ “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.” (Mt 6:28-29)
Kui põllulilled saavad osa suure Meisterkunstniku hoolitsusest, mis muudab neid nii kauniks, et varju jääb isegi Saalomoni au, kes oli silmapaistvaim riiki valitsenud kuningas, kui aasarohi on tehtud maa jaoks nägusaks vaibaks, kas võime siis saada mingitki aimu sellest, mida annab Jumal inimesele, kelle Ta kujundas oma näo järgi?
Jumal on andnud inimesele mõistuse, et ta võiks mõista olulisemaid asju kui need kaunid loodusobjektid. Ta viib inimese tõe kõrgemale tasemele, juhtides tema mõistust üha kõrgemale ja avades talle jumalikku mõtteviisi. Ning Jumala eelhoolitsuse raamatu eluköites on antud igaühele lehekülg. Sellel leheküljel on kirjas just tema lugu. Jumala lapsed on alati Tema mõtetes. EGW “Pilk ülespoole”








