Ohvritall
Kui Jeesus tuli Jordani äärde, et lasta ennast ristida, tajus Johannes Temas sellist iseloomupuhtust, millist ta polnud kunagi enne tajunud ühegi inimese juures. /…/
Johannest liigutas sügavalt see, kui ta nägi Jeesust palvesse põlvitamas ja pisarsilmil Isalt kinnitust anumas. Kui Jumala auhiilgus Jeesust ümbritses ja hääl taevast kõlas, mõistis Johannes, et see oli märk, mille Jumal oli tõotanud. Ta mõistis, et oli ristinud maailma Lunastaja. Püha Vaim tuli Tema peale ning osutades käega Jeesusele, hüüdis ta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh 1:29)
Mitte keegi kuulajatest ja ka ütleja ise ei tajunud sõnade “Jumala Tall” tähendust. Mooria mäel oli Aabraham kuulnud oma poja küsimust: “Isa … kus on ohvritall?” Isa vastas: “Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg.” (1Ms 22:7.8) Jääras, mille Jumal varus Iisaki asemele, nägi Aabraham sümbolit Temast, kes pidi surema inimeste pattude eest. Püha Vaimu läbi oli Jesaja kasutanud Päästja kohta sama kujundit: “Teda … viiakse tappa nagu lammas … aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale.” (Js 53:7.6) Kuid Iisraeli rahvas polnud mõistnud seda õpetust. Paljud neist pidasid paganate eeskujul Jumalale toodud ohvreid andideks, mille kaudu nad lootsid lepitada jumalust. Jumal soovis õpetada neile, et Tema armastus andis anni, mis lepitab inimesed Temaga. EGW “Ajastute igatsus”
Astudes kindlale kaljule
Kui inimene asetab oma jalad kõvale Kaljule Jeesusele Kristusele kui oma alusele, siis saab ta kõigi teadmiste, kogu tarkuse ja vaimuliku võimekuse Allikast väe anni, et kõik võiksid teada, kummale poolele ta kuulub – kas käske pidavate või käske rikkuvate poolele. Tema kohal lehviv vürst Immaanueli lipp kaotab kõik ebakindluse ja annab kõigile mõista, et me peame Jumala käske ning et meil on Jeesuse Kristuse tunnistus. /…/
Kristuse veetlus on kõike rahuldav ning Kristuse Jeesuse kaudu saame õiguse pärisosale, mis on rikkumatu, rüvetamata ning ei kao. Tema arm osutub kõikvõimeliseks. Jeesuse kaastunne ja armastus paluvad, meelitavad ja kutsuvad meid Tema jälgedes käima, Issandat tundma õppima, kuni me teame, et Tema tulek on kindel nagu koit. EGW “Pilk ülespoole”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Vägev Jumal, kelle au särab taevastest ja kelle jumalik käsi hoiab ülal miljoneid maailmu, on meie Isa. Meil tuleb vaid armastada ja usaldada Teda väikestele lastele omases usus ja lootuses ning siis Ta võtab meid vastu oma poegadeks ja tütardeks. Nii saavad meist igavese maailma kirjeldamatu au pärijad. EGW “Elu tänasel päeval”
Ärgakem märkama
Jumala inglid liiguvad aina maa pealt taevasse ja taevast maa peale. Kristus sooritas oma imeteod vaevatute ja kannatajate heaks Jumala väe läbi inglite teenistuse abil. Ja Kristuse kaudu Tema taevaste käskjalgade vahendusel, jõuavad meieni kõik Jumala õnnistused.
Võttes enesele inimsuse, ühendas Päästja oma elu Aadama langenud poegade ja tütarde eluga, samas kui Tal on oma jumalikkuse kaudu ligipääs Jumala troonile. Selliselt vahendab Kristus suhet: inimeselt Jumalale ja Jumalalt inimesele. EGW “Ajastute igatsus”
Sügavamõtteline tsitaat Piiblist
Rõõm Pühas Vaimus
Usus peitub rõõm ja rahu, mis tulevad Pühalt Vaimult.
Õnn, mida otsitakse omakasupüüdlike motiividega ja väljaspool kohustusi, on ebakindel, muutlik ja ajutine. See möödub ja hinge täidab üksildus ja mure. Rõõm ja rahuldus peitub Jumala teenimises. Kristlast pole jäetud käima ebakindlatele radadele, teda pole jäetud asjatute kahetsuste ja pettumuste saagiks. Ja kuigi me ei saa selle elu naudingutest osa, võime siiski tulevasele elule vaadates rõõmsad olla.
Kuid isegi selles elus võib kristlane omada osadusrõõmu Kristusega, Tema armastuse valgust ja alalist troosti Tema lähedusest. Iga samm elus võib viia Jeesusele lähemale, võib anda sügavama kogemuse Tema armastusest ja tuua meid õnnistatud rahukodule lähemale. EGW “Usk, millest ma elan”








