Õppetund nisuterast
Kristus sai maailma päästa ainult oma surma kaudu. Inimese Poeg pidi visatama maha nagu nisutera, Ta pidi surema ja silma alt peidetama, kuid Ta pidi uuesti ellu ärkama!
Igas lõikuses korratakse seda õppetundi nisuterast. Neil, kes harivad maad, on Kristuse sõnade illustratsioon alati silme ees. Maapinda peidetud seeme annab palju saaki ning selle vilja terad külvatakse omakorda maha. Niiviisi muutub lõikus mitmekordseks. Kolgata risti lõikus kannab vilja igaveseks eluks. Selle üle mõtisklemine on nende au, kes elavad läbi igaveste aegade. Selle õppetunniga ühendab Kristus eneseohverdamise, mida peame ellu rakendama. EGW “Pilk ülespoole”
Päikesepaistes
Viibige õues nii sageli kui võimalik ning kogege värskete tuulehoogude ja päikesepaiste õnnistusi. Laske linnulaulul ja looduse ilul äratada oma südames pühalikke ja tänulikke tundeid ning panna teid ülistama oma Loojat, kes on näinud ette teie vajadusi ja ümbritsenud teid loendamatute märkidega oma armastusest ja kestvast hoolitsusest.
Olgu sinu elul eesmärk, mille nimel elada. Kogu enese ümber pilvede asemel päikesepaistet. Püüa saada värskendavaks, imekauniks lilleõieks Jumala aias, jagades meeldivat lõhna kõigile sinu ümber viibijaile.
Kristlase rõõm tuleneb mõtisklemisest nende õnnistuste üle, mida võime nautida, sest oleme Jumala lapsed. Mõistust ja südant valgustav rõõm, mis tuleneb kindlustundest, et oleme lepitatud Jumalaga, lootus igavesele elule läbi Kristuse ning heameel teiste õnnistamisest – need on rõõmud, mis ei too endaga kaasa kurvastust. EGW “Elu tänasel päeval”
Üksolemine
Hoidkem Jumala ja üksteise ligi. Siis oleme nagu õiguse tammed, mille on Issand istutanud ja mis saavad eluveejõega kastetud.
Päästja süda soovib, et Tema järelkäijad täidaksid Jumala eesmärgi kogu selle kõrguses ja sügavuses. Nad peavad olema üks Temaga, kuigi nad on maailma laiali puistatud. EGW “Te saate väe”
Käsi, mis ei lase iial lahti
Päike helkis kaunilt sädeleval lumel, mis kattis ühe Alpide kõrgeima mäe tippu. Rändur järgnes oma teejuhile mööda kitsast rada. /…/ Ta usaldas teejuhti ning astus kartmatult tema jälgedes, kuigi ta polnud kunagi varem seda teed käinud. Äkki ta peatus – julge mägilasest teejuht astus üle kitsa, kuid väga sügava kaljulõhe. Seejärel sirutas ta käe ning palus teelisel tema käest kinni hoides üle lõhe astuda. Teeline viivitas, kuid teejuht julgustas teda: “Võta mu käest kinni – ma ei lase sul kukkuda.”
Üks Juht, kes on parem kõigist inimlikest teejuhtidest, palub teil järgneda Talle üle kannatlikkuse ja eneseohverduse kõrgendike. See pole kerge tee. … Kogu rada on täis Saatana püüniseid, mis on seatud kogenematule jalale. Kuid oma Teejuhti järgides võite te kõndida täie kindlusega – rajal on selgesti näha Tema jalajäljed. See tee on küll raske ja konarlik, kuid Tema on seda juba käinud. Ta on oma jalge alla tallanud astlad, et teha tee meie jaoks kergemaks. Koormat, mida meie peame kandma, on Tema juba kandnud. Isiklik suhtlemine Temaga toob valgust ning annab jõudu ja lootust. Neile, kes Teda järgivad, ütleb Ta:
EGW “Usk, millest ma elan”
Edenedes Kristuse sarnasuses
Oh seda Jumala armastust ja heldust! Oh seda kallist armu, mis on väärtuslikum kui hinnaline kuld! See ülendab ja õilistab. See kinnitab meie südame ja kiindumused taeva külge. Ja kui siis meie ümber ongi neid, kes on kiindunud maisesse tühisusse, lõbustustesse ja meeletusse, on meil ühendus taevaga, kust ootame Lunastajat. Hing sirutub üles, saama Jumalalt andestust ja rahu, õigust ja tõelist pühadust. Ühendus Jumalaga ja taevastele asjadele mõtlemine muudavad inimese Kristuse sarnaseks. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
