Hävitustöö
Ma leidsin mulle vajalike riideesemete hulgast mõned villased esemed, mis esmapilgul tundusid korralikud olevat, kuid valguse kätte tuues ja korralikult kloppides ilmnes koide hävitustöö nende juures. Kui me poleks põhjalikult uurinud, poleks me nende hävitust avastanud. Koi on nii väike loomake, et seda peaaegu ei märkagi, kuid tema olemasolu jäljed on ilmselged ning koi poolt karusnahale ja villale tekitatud kahju näitab, et ta on praktiline töötegija, ehkki märkamatu ja kahtlust mittevääriv.
Kui iseloomu hoida Jumala Sõna valgel, ilmneb, et see on otsekui koidest puretud kangas, mida uurides ja raputades on näha aastate jooksul salaja toimunud hävitustöö.
Koil kulus aega teha oma hävitustööd vaikselt ja pimedas. Samamoodi kulub inimesel aega, et tunda end vabalt, õnnelikult ja julgelt varingu teel, inimsilmale nähtamatu patu teel. Mingi üksik tegu, olgu see hea või halb, ei kujunda iseloomu, vaid salajas hellitatud mõtted ja tunded valmistavad teed samalaadsetele tegudele. … Ole ettevaatlik – ära luba oma jalal teha esimest sammu mistahes kurjal teel. Kui sa rajad oma iseloomule aluse puhta, voorusliku elu najal, paludes Jumalalt abi ja jõudu, siis ei saa sinu iseloom kunagi koidest puretud kanga sarnaseks, vaid see on tugev ja kindel. EGW “Elu tänasel päeval”
Tänulikkus
Miski ei aita ihu ja hinge tervisele rohkem kaasa kui tänulikkuse ja kiitmise vaimsus. Melanhooliale, rahulolematutele mõtetele ja tunnetele vastupanemine on positiivne kohustus, samamoodi nagu on kohustus palvetada.
Jutusta Kristuse võrratust väest ja räägi Tema aust. Kogu taevas on meie päästmisest huvitatud. Jumala inglid, tuhat korda tuhat ja kümme tuhat korda kümme tuhat, on volitatud teenima neid, kellest saavad pääste pärijad. Nad kaitsevad meid kurja eest ja löövad tagasi pimeduse väed, mis püüavad meid hävitada. Kas meil pole siis põhjust olla tänulik iga hetk, tänulik isegi siis, kui meie teel on silmanähtavaid raskusi? EGW “Tervise teenistuses”
Lootustandev tsitaat Piiblist
“Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele.” (Tt 2:11)
Selgitav mõttetera elust
Jumala annid
Usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Usaldus raskustes
Jumal juhtis heebrealased mägedevahelisse orgu mere kaldal, et nende päästmise kaudu näidata oma väge ja alandada Jumala rahva rõhujate uhkust. Jumal oleks võinud nad päästa ükskõik millisel viisil, kuid Ta valis sellise tee, et karastada nende usku ja kinnitada nende usaldust Temasse. Rahvas oli väsinud ja hirmunud, kuid kui nad poleks Moosese käsu peale liikvele läinud, poleks Jumal saanud avada nende ees teed.
Astude sõna otseses mõttes vette, väljendasid nad usku Moosese kaudu esitatud Jumala sõnasse. Nad tegid kõik võimaliku ja siis lõhestas Iisraeli vägev Jumal nende jaoks mere ning valmistas neile edasimineku tee.
Selles läbielus peitub suur õppetund kõigi aegade jaoks. Kristlase elus on sageli ohte ja näib, et kohustusi täita on raske. Kujutlusvõime maalib pilte eelolevast ähvardavast hukkumisest ning seljataga varitsevast orjapõlvest või surmast. Ometi lausub Jumala hääl selgesti: “Minge edasi.” Me peaksime sellele korraldusele kuuletuma ka siis, kui meie silmad ei suuda pimedusest läbi näha ning kui meie jalgu uhuvad külmad lained. Edasiminekut tõkestavad takistused ei kao niikaua, kui kõhkleme ja kahtleme. Need, kes kavatsevad sõnakuulelikuks hakata alles siis, kui kõik ebakindlus kaob ning ainuski ebaõnnestumine või lüüasaamine ei ähvarda, need ei hakka sõnakuulelikuks iialgi. Uskmatus sosistab: “Oodakem, kuni takistused kõrvaldatakse ja nähtavaks saab selge tee.” Usk aga kutsub meid julgelt edasi minema, lootes kõik ja uskudes kõik.
Pilv, mis oli egiptlaste jaoks pimedus, oli heebrealaste leerile heledaks valguseks, ujutades oma säraga üle nende ees avaneva tee. Sarnaselt kogeb uskmatu Jumala juhtivust kui pimedust ja lootusetust, Jumalat usaldav inimene aga näeb selles valgust ja rahu. Jumal võib juhtida meid küll läbi kõrbe või mere, kuid Tema tee on alati kindel tee. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Elu kui tunnistus
Üks kõige edukam moodus võita inimlapsi Jumalale on Tema iseloomu jäljendamine igapäevases elus. Meie mõju teistele ei sõltu nii palju sellest, mida ütleme, vaid kes me oleme.
Inimesed võivad arvustada meie mõttelaadi ja trotsida seda, nad võivad eitada meie üleskutseid, kuid omakasupüüdmatu armastusega täidetud elu on tunnistus, millele ei saa vastu vaielda. Põhimõttekindlal elul, millele on omane Kristuse alandlikkus, on vastupandamatu vägi. EGW “Ajastute igatsus”
Jumala Sõna avardav mõttetera
Jeesus kutsub: “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” Need, kes joovad sellest elavast veest, ei janune rohkem. EGW “Elu tänasel päeval”
Üleskutsuv tsitaat Piiblist
“Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.” (Rm 12:2)