Kujutage koos minuga ette väikest rühma jüngreid, kes on kogunenud Jeruusalemma ja ootavad enne Jeesuse taevasse minekut kannatamatult Tema viimaseid sõnu. Haarates kinni igast sõnast, kuulasid nad, kuidas Jeesus andis konkreetseid juhiseid selle kohta, mida nad peaksid tegema, kui saavad Püha Vaimu anni. Ta selgitas, et Ta ei tulnud rajama maist kuningriiki, vaid et neil kui Tema järgijatel on eriline roll inimeste ettevalmistamisel teiseks kuningriigiks – taevaseks kuningriigiks. Ta ütles: “… te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.” (Ap 1:8) Jüngrid, keda Jeesus oli ise juhendanud, olid kutsutud Tema tunnistajaiks ja valmistama ette inimesi, et nad võtaksid vastu päästesõnumit.

Jumal õpetab ikka veel oma Sõna kaudu ja kutsub ka täna. Ta igatseb neid, kes näevad oma vajadust Tema muutva väe järele, kes alandavad end ja otsivad Teda palves, kes näitaksid Jeesuse jälgedes käies üles väärikust ja austust kõigi inimeste vastu, kes on valmis jagama Ilmutusraamatu mõnikord ebapopulaarset sõnumit kolme ingli kuulutuse kohta ja kes tühjendavad end, et saada täis Vaimu armu ja vabadust. /…/

Meile on öeldud: “Kristuse sõnad vahetult enne Tema taevasse tõusmist tähendavad palju igaühele, kes võtab vastu tõe, nagu see on Jeesuses. /…/ Kõik Kristuse järgijad peavad olema Tema tunnistajad. Igaüks, kes võtab vastu tõe kalli aarde, peab seda ka teistele edasi andma.” (Ellen G. White, Review and Herald, 9. veebruar 1892)

Kas te tahaksite olla Jeesuse tunnistajad? Ma kutsun teid üles võtma selle palvenädala jooksul mõne hetke ja küsima Issandalt, mida Ta tahaks, et te teeksite, jagamaks ustava tunnistajana Tema armastust teistega.

Maranatha!

Ted N. C. Wilson
Seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi president

Lae endale loengud alla siit!

Kristus on meie Õiguse Issand. Asugem Tema poolele nüüd, kohe praegu. Kes oma hinge Jeesusele pühendab, sel pole vaja meelt heita. Meil on kõikvõimas Päästja. Jeesusele, oma usu Alustajale ja Täidesaatjale vaadates võid sa öelda: “Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Sellepärast me ei karda, kui maa liiguks asemelt ja mäed kõiguksid merede põhjas. Möllaku ja vahutagu tema veed, värisegu mäed tema ülevusest!” (Ps 46:2-4)

Tulevases elus mõistame asju, mis siin on meie jaoks suuremalt osalt segased. Me mõistame, kui tugev vastane meil oli ja kuidas Jumala inglitel oli käsk kaitsta meid, kui järgisime Jumala Sõna nõuandeid. Kristus ei ütle, et meie meri on alati rahulik. Meile tulevad rasked katsumused. See on osa meie kasvatusest, mis on vajalik tugeva, tasakaalustatud iseloomu kujundamiseks. EGW “Pilk ülespoole”

Põlev põõsas, milles  Kristus ilmus Moosesele, kujutas Jumalat. Jumaluse peegelpildiks valiti tähtsusetu põõsas, millel polnud näiliselt mingit veetlust. Halastusrikas Jumal peitis oma au kõige tagasihoidlikuma sümboli varju, et Mooses võiks seda vaadata ja elama jääda. “Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: “Siin ma olen!”” (2Ms 3:4)

Samamoodi ilmutas Jumal end Iisraelile pilvesambas päeval ja tulesambas öösel; selle kaudu avaldas Ta inimestele oma tahet ning jagas neile oma armu. Jumala au oli looritatud selleks, et piiratud inimese nõrk nägemisvõime taluks seda. Nii võttis ka Kristus endale “meie alanduse” ihu (Fl 3:21) ja sai “nagu inimene”. Maailma silmis ei olnud Tal välimust, mis oleks silma paistnud; ja ometi oli Ta lihakssaanud Jumal, taeva ja maa valgus. Tema au jäi varjule, Tema suurus ja ülevus kaetuks selleks, et Ta võiks jõuda kurbade, kiusatustes olevate inimesteni. EGW “Ajastute igatsus”