Enesekindlus või usk
Usk ei ole hoopiski enesekindlus. Ainult see, kellel on tõeline usk, on kaitstud enesekindluse eest. Enesekindlus on Saatana aseaine usule. Usk haarab kinni Jumala tõotustest ja kannab vilja sõnakuulmises. Enesekindlus kasutab samuti tõotusi, kuid kasutab neid nagu Saatan oma üleastumiste vabandamiseks.
Usk juhtinuks meie esivanemad usaldama Jumala armastust ja olema sõnakuulelikud Tema käsule. Enesekindlus pani nad Tema käsust üle astuma väites, et Tema suur armastus päästab nad patu tagajärgedest. Usk ei nõua taeva soosingut nõustumata tingimustega, mis on vajalikud armu saamiseks. Ehtne usk rajaneb Pühakirja tõotustele ja korraldustele. EGW “Ajastute igatsus”
Selgitav mõttetera
Jumalat ülistav tsitaat Piiblist
Me pole üksi
Jeesuse järelkäijad ei pea tundma osaduse katkemist ega väe vähenemist sellepärast, et Õnnistegijat ei ole maa peal. Teenides taevases pühamus, on Jeesus oma Vaimu läbi ikkagi maapealse koguduse preester. Ta on füüsilisele silmale nähtamatu, kuid Tema lahkumisel antud tõotus on täitunud:
“Et meil on nüüd suur Ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest! Sest meil pole niisugune Ülempreester, kellel ei ole kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud nagu meiegi, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.” (Hb 4:14-16) EGW “Ajastute igatsus”








