Allikal
Peame vaatama Kristusele ja vaadates meid muudetakse. Peame tulema Tema kui avatud, ammendamatu allika juurde, millest võime ikka ja jälle juua ning alati värskeid varusid leida. Peame vastama Tema armastuse kutsele, toituma Eluleivast, mis tuli taevast alla, jooma Eluvett, mis voolab Jumala troonist.
Peame jätkuvalt vaatama üles, et usk seoks meid Jumala trooniga. Ärge vaadake alla, nagu oleksite maailmaga seotud. Ärge uurige oma usku, nagu tõmbaksite lille maa seest üles, et näha, kas tal on juuri. Usk kasvab märkamatult. EGW “Te saate väe”
Loodus õppevahendina
Jumal innustab meid vaatlema Tema tegusid loodusmaailmas. Ta soovib, et pööraksime oma mõtted kunstliku uurimiselt looduslikule. Me mõistame seda paremini, kui tõstame silmad Jumala mägede poole ja vaatleme seda, mida Tema käed on valmistanud. See on Jumala töö. Tema käsi on vorminud mäed ja seadnud need oma asukohta, nii et need ei liigu muidu, kui ainult Tema käsu peale. Tuul, päike, vihm, lumi ja jää – kõik on Tema tahte teenijad.
Kas võime siis olla üllatunud, et Kristus, kes tegi kõik asjad, valib oma pühamuks vaba looduse, et Ta soovib olla ümbritsetud oma loomistööst?
Jeesus võttis vaimulike õpetuste õppetunnid looduslikest asjadest, mis olid Tema kuulajaile tuttavad. Ta kasutas neid tõe esitamiseks. Ta noppis liiliaid, orgude lilli, ja andis need väikestele lastele ning need väikesed õpetajad kuulutasid Tema Sõna tõde. Jumala Sõna ja meid ümbritseva looduse objektid on meie õpperaamat. Jumal on laotanud meie meelte ette looduse ilu ja Ta jälgib isaliku heameelega ja rõõmuga oma laste rõõmu neid ümbritseva ilu üle. EGW “Pilk ülespoole”
Põltsamaa lastelaagris keskenduti ellujäämisele

6.–8. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud laste linnalaager „Meie, ellujääjad!“. Teist suve toimunud laagrisse olid oodatud kõik 5–10-aastased lapsed, kes soovisid osaleda loomingulistes ja seikluslikes tegevustes Jumalaga käsikäes.
Laagris osales 27 last, kellest 9 olid uued osalejad. Laagripäev algas Vallo Põldaru ja laste ühise aruteluga teemal, mida inimene elus püsimiseks vajab. Näiteks kui kaua suudame elada ilma toidu ja veeta. Arutelule järgnesid Helena Nõmmiku eestvedamisel tutvumismängud.

Esimene laagripäev sisaldas ka laulmist, käsikellamängu, jooksu- ja mängupause, fotonurka koos paljude seebimullidega ja herbaariumi meisterdamist kuivatatud taimedest. Lisaks tutvuti näidendistsenaariumiga ja jagati rollid.
Teine laagripäev algas pannkoogihommikuga. Lapsed sõid Raimo Kuusi värskelt küpsetatud pannkooke moosi ja jäätisega. Seejärel arutles Vallo Põldaru taas ellujäämise teemadel, juhtides laste tähelepanu seekord piisava une vajalikkusele. Laagripäeva esimesse poolde mahtus veel muusika ja näidendiproov. Pärast lõunasööki sõideti ühiselt Pajusisse, kuhu tulid ka lapsevanemad.

Pajusi tiigi ääres said lapsed osaleda kolmes tegevuses: Vallo juhendamisel sõita süstaga, Mairo Marmori juhendamisel ronida puu otsa ning Helena Nõmmiku juhendamisel kujundada endale külmkapimagneti, mis sisaldas Piibli kirjakohta „Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.“ (Js 43:2–3)
Laste- ja noortetöö juht Kalle Daniel tõdes, et ta pole Pajusi tiiki nii madala veetasemega näinudki. Ohutuse mõttes oli see isegi hea, samas said osalejad süstaga vees edukalt sõita ja uurida läbipaistvas vees kasvavaid veetaimi. Päeva lõpus möödus tegevuspaigast signaalide saatel pikk pulmarong, kellele laagrilised rõõmsalt lehvitasid. Laagripäevad lõppesid tagasisidemänguga, mil lapsed said tagasisidestada, mis neile sellel päeval kõige rohkem meeldis.

Laagri viimasel päeval olid laagrilised koos oma vanematega oodatud jumalateenistusele. Lapsed esitasid lastelaule ja käsikellamuusikat, Helena Nõmmik rääkis lastele lastejutuks mõistukõne konnadest ning tutvustas lapsevanematele fotode abil laagris toimunud tegevusi. Samuti oli ta kujundanud osalejaile päevateemalise kavalehe, mis sisaldas ka infot kohaliku koguduse laste- ja noortetöö kohta.
Lapsed esitasid näidendi „Lõvide augus“, mis rääkis loo Taanieli imelisest ellujäämisest. Marta-Liina Põldaru kandis hoolt, et näidendis oleksid erinevad kostüümid ja aksessuaarid, et aidata nii osatäitjail kui ka kuulajail loosse paremini sisse elada.

Kõne pidas Vallo Põldaru, kes keskendus üksildases kohas ellujäämisele, tuues sisse ka vaimuliku mõõtme. „Isegi kui sa oled üksi, siis sa tegelikult ei ole üksi,“ viitas ta Jumalasse uskumise eelisele. Samuti andis ta kuulajaile kolm matkatarkust koos kaaslasega matkamiseks, mis pärinevad Piiblist: „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.“ (1Kr 13:13)
Jumalateenistuse järel olid kõik oodatud aeda, et ühiselt lõunat süüa. Kogu laagri vältel toitlustas laagrilisi maitsvate toitudega perekond Maurer. Päeva lõpetuseks olid laagrilapsed koos oma peredega oodatud väljasõidule Elistveresse, et ühiselt koos aega veeta ja imetleda Jumala loomingut.

Laagris osalenud Melissa (7-aastane) ütles, et talle meeldis laagris kõik. „Sain uusi sõpru ja jäätist palju süüa. Mängudest meeldis kõige rohkem discgolf ja niisama puu otsas ronimine.“
Johanna (8-aastane) tõstis esile süstadega sõitmise ja puu otsas ronimise. „Ka karbi meisterdamine kuivatatud taimedega oli lahe. Mulle meeldis, et laagri teema oli „Ellujääjad!“.“
Helena Nõmmik, tänavuse laagri peavastutaja, sõnas vahetult pärast laagrit: „Olen Jumalalale tänulik selle kogemuse ja võimaluse eest sel aastal laager enda südameasjaks võtta ja tänan kõiki meie laagri tegijaid, vastutajaid ja töötubade läbiviijaid. On hea teha koos asju, kui kõigil on Jumal südames ja kõik tahavad, et laager õnnestuks. Loodan väga, et järgmisel aastal korraldame jälle laagri!“
Olles ustav
Edu selles elus ning pääsemine tulevasse ellu sõltuvad ustavast ja tähelepanelikust suhtumisest väikestesse asjadesse. Jumala töödest väikseim on sama täiuslik kui kõige suurem.
Käsi, mis paigutas maailmad universumisse, vormis ka õrnad aasalilled. Ja nii nagu Jumal on täiuslik oma tegutsemisvaldkonnas, nii tuleb meil olla omas. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Inspireerivad tsitaadid õnnest
Tuhanded janunevad millegi järele, mida neil ei ole. Nad kulutavad oma raha sellele, mis ei ole leib ja oma töövilja sellele, mis ei too rahuldust. Pühakirjas ilmutatud päästeplaan avab tee, mille läbi inimene võib leida õnne ja pikendada oma päevi maa peal, kuid nautida ka Taeva heakskiitu ja tagada tulevase elu, mis on võrreldav Jumala eluga.
- Meie õnn ei tulene mitte sellest, mis meid ümbritseb, vaid sellest, mis on meie sees; mitte sellest, mida me omame, vaid sellest, kes me oleme.
- Tõelist õnne võib leida üksnes hea olles ja head tehes. Inimesed, kes ustavalt täidavad neile määratud kohustusi, leiavad puhtaima, ülevaima õnne.
- Haara kinni igast võimalusest teha midagi sinu ümber viibivate inimeste õnne heaks, jagades neile oma soojust. Tõelist õnne on võimalik leida omakasupüüdmatus teenimises.
- Korraldus, et inimene peab oma igapäevase leiva pärast vaeva nägema ning tõotus tulevasest õnnest ja aust, pärinevad mõlemad samalt aujärjelt ning on mõlemad inimesele õnnistuseks.
- Väikesed tähelepanuavaldused, väikesed armastuse ja eneseohverduse teod, mis ilmnevad elus sama vaikselt nagu lilleõiest õhkub lõhna – see ei ole mitte väike osa elu õnnistustest ja õnnest.
- Inimesed, kes asetavad Jumala kõigis asjus esimeseks, viimaseks ja parimaks, on kõige õnnelikumad inimesed maailmas.
Tsitaadid EGW hommikvalveraamatust “Elu tänasel päeval”.
Salajase palve tähtsus
Me peaksime palvetama perekonnaringis, kuid ennekõike ei tohi hooletusse jätta salajast palvet, sest selles peitub hinge elu. Meie vaimulik arenemine pole võimalik, kui palve jääb hooletusse. Üksnes perekondlikust või avalikust palvest ei piisa. Ava üksinduses oma hing Jumala uuriva pilgu ees. Salajast palvet kuuleb ainult palvetekuulja Jumal. Ükski uudishimulik kõrv ei või kuulda nende anumiste sisu. Salajases palves on inimene vaba kõigist ümbritsevatest mõjudest, vaba erutusest. Rahulikult, kuid siiski innukalt sirutub ta Jumala poole. Meeldiv ja püsiv on mõju, mis voolab temast, kes näeb salajasse, kelle kõrv on avatud kuulma südamest tõusvat palvet.
Rahuliku lihtsa usu abil hoiab inimene ühendust Jumalaga ja kogub endasse jumaliku valguse kiiri, mis annavad jõudu ja toetavad teda võitluses. Jumal on meie tugev kindlus.
Palveta üksinduses. Kui sa lähed päevatööle, siis tõsta oma hing sageli üles Jumala poole. Just nõnda kõndis Eenok koos Jumalaga. Need hääletud palved tõusevad kalli viirukina armuaujärje ette. Saatan ei suuda võita kedagi, kelle süda toetub selliselt Jumalale. EGW “Tee Kristuse juurde”







