Heitluse hetkel
Kõigile, kes sirutavad käe Jumala juhtiva käe järele, muutub süngeima heitluse hetk jumaliku abi kõige lähedasemaks hetkeks.
Tänulikult võivad nad vaadata tagasi oma elutee pimedaimale osale. “Issand teab päästa jumalakartlikke.” (2Pt 2:9) Igast kiusatusest ja katsumusest toob Tema nad välja kindlamaks muutunud usu ja rikkama kogemusega. EGW “Ajastute igatsus”
Elav usk
Igas usklikus peab ilmnema äratav vägi. Me ei tohi enam käituda patustena, sest kristlastena peame näitama elavat, päästvat usku. Elav usk Kristusesse Jeesusesse kannab vilja.
Toimub püha kõikumatu pühendumine Issandale. Üksnes Tema au silmas pidades töötades oleme viimaste päevade hädaohtude keskel hoitud.
Mis on hoidnud kristlasi igal ajal, etteheidete, kiusatuste ja kannatuste keskel? Puhas, usaldav usk, mida arendatakse pidevalt mõistma tõde, mis pühitseb selle vastuvõtja, hoiab hinge igasugustes olukordades Jumalas kui Selles, kes ei peta iial nende usaldust. Meie Looja hoiab seda, mis on Temale selleks päevaks usaldatud. EGW “Pilk ülespoole”
Mitmekesisuse ilu
Kõigis Issanda korraldustes ei ole midagi kaunimat kui plaan anda meestele ja naistele mitmekesised annid. Kogudus on Tema aed, mida kaunistavad mitmekesised puud, taimed ja lilled.
Ta ei oota, et iisop omandaks seedri mõõtmed või õlipuu jõuaks väärika palmi kõrgusesse. Paljud on saanud vaid piiratud vaimuliku ja haridusliku ettevalmistuse, kuid Jumalal on töö ka selle inimrühma jaoks, kui nad tegutsevad alandlikult ja Teda usaldades. “Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab.” (1Kr 12:11)
Erinevatele inimestele antakse erinevad annid, et töölised tunneksid vajadust üksteise järele. Jumal annab need annid ja neid tuleb kasutada Tema teenimiseks, mitte omaniku austamiseks, mitte inimese ülendamiseks, vaid maailma Lunastaja kõrgele tõstmiseks. Neid tuleb kasutada kogu inimkonna hüvanguks, et esitada tõde, mitte tunnistada valet.
Igas sõnas ja teos ilmnevad lahkus ja armastus ning kui iga tööline täidab ustavalt talle määratud kohta, saab Kristuse palve Tema järelkäijate ühtsuse pärast vastatud ja maailm tunneb, et need on Tema jüngrid. EGW “Te saate väe”
Üksnes usu läbi
Usk teeb meid võimeliseks nägema kaugemale käesolevast hetkest koos selle muredega; nägema kaugele ette, kus kõik see, mis meid praegu hämmeldab, meile selgeks saab.
Usk näeb Jeesust seismas Vahemehena Jumala paremal käel. Usk hoiab meie silme ees eluasemeid, mille Kristus on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Usu läbi võime näha rüüsid ja kroone, mis on valmis pandud võitjaile, ning kuulda lunastatute laulu. EGW “Usk, millest ma elan”
Ohvrit väärtustades
Kas täielik alistumine Kristusele tundub sulle liiga suure ohvrina? Esita endale küsimus: “Mida on Kristus minu eest andnud?” Jumala Poeg andis kõik – elu, armastuse, kannatuse – meie lunastamiseks. Kas meie, kes me ei vääri nii suurt armastust, keeldume andmast talle oma südant? Igal eluhetkel oleme osa saanud tema armu õnnistustest ja just sellepärast ei taipa me teadmatuse ja õnnetuse sügavust, millest meid on päästetud. Kas me võime vaadata temale, keda meie patud on läbi pistnud, ja siiski olla tema armastuse ja ohvri suhtes hoolimatud? Kas me võime, mõeldes au Issanda lõputule alandumisele, nuriseda, et saame igavesse ellu minna vaid läbi võitluse ja enesesalgamise? EGW “Tee Kristuse juurde”
Aita ligimest
Ma lugesin kord lugu mehest, kes külmal talvepäeval läbi sügavate hangede rännates külmast kangeks muutus; külm tungis peaaegu tajumatult temani ja külmutas ta elujõu. See mees oli peaaegu surnuks külmunud ning oli valmis võitluses elu eest alla andma, kui ta äkitselt kuulis kellegi kaasränduri oigeid, kes oli ka külmast hukkumas. Temas tärkas kaastunne ning ta otsustas oma kaaslase päästa. Ta hõõrus selle õnnetu mehe jääkülmi jäsemeid ning peale küllaltki suurt pingutust õnnestus tal too jalule tõsta. Kuna aga kannatanu ei suutnud seista, siis kandis see mees ta läbi nende hangede, millest ta oli arvanud, et ei suuda kuidagi üksinda läbi minna.
Kui ta oma kaaslase kindlasse kohta oli kandnud, jõudis talle pärale tõde, et teist päästes, oli ta ka iseenda päästnud. Tema siirad pingutused teise päästmiseks olid kiirendanud vere ringvoolu ta külmunud veresoontes ning tervistav soe hoovus jõudis ka keha kaugematesse osadesse.
Usklikele tuleb pidevalt õpetuste ja näidete abil meelde tuletada seda õppetundi, et teisi aidates saame me ise abi – nii annavad nende kristlikud kogemused parimaid tulemusi. Las need, kes on masendunud, kes arvavad, et tee igavesse ellu on katsumusterikas, raske, minna välja tööle teisi aitama. Sellised pingutused, kui nad on ühendatud palvetega jumaliku valguse saamiseks, panevad nende südamed Jumala armu mõjul kiiremini tuksuma ja nende armastus hakkab särama suurema jumaliku tulisusega. Kogu nende kristlik elu muutub siis tõelisemaks, siiramaks ja palverikkamaks. EGW “Elu tänasel päeval”