Suure Kunstniku looming
Oh, kui vähe suudab inimene mõista Jumala täiuslikkust, Tema kõikjal viibimist, mis on ühendatud kõikvõimsa väega. Inimesest kunstnik saab oma taibukuse Jumalalt. Ta suudab oma töö viia täiuslikkuseni ainult materjalidest, mis on tema töö jaoks juba valmis pandud. Oma piiratud väega ei suuda ta luua ega teha ise materjale, mis teeniksid tema eesmärke, kui Suur Kunstnik ei oleks teda ennetanud, parandades kõigepealt tema kujutlusvõimet.
Issand Jumal käskis asjadel tekkida. Tema oli esimene Kunstnik. Ta ei sõltu inimesest, vaid palub armuliselt inimese tähelepanu ja teeb temaga koostööd arenevates ja kõrgemates kavandites. Siis võtab inimene kogu au endale ning kaasinimesed ülistavad teda kui äärmiselt silmapaistvat geeniust. Ta ei näe kõrgemale kui inimene. Algpõhjus on unustatud. …
Meie maailma kujundamisel ei pidanud Jumal otsima eelnevalt olemas olnud ainet või mateeriat, sest “nägematust on sündinud nähtav” (Hb 11:3). Vastupidi, kõik asjad, materiaalsed või vaimsed, tulid Issanda Jehoova ette Tema hääle peale ja loodi Tema eesmärgi jaoks. Taevad ja nende väed, maa ja kõik, mis selle peal on, ei ole üksnes Tema kätetöö, vaid need tekkisid Tema suu hinguse kaudu. EGW “Ajastute igatsus”
Piiblisalm
Hooli Jumala päästest
Ma nägin, et me ei tohiks unustada Issanda tulekut. Ingel ütles: “Valmistuge, valmistuge selle vastu, mis tabab maad. Olgu teie teod teie usu kohased.”
Ma nägin, et mõtted peaksid viibima Jumala juures ja et meie mõju peaks Jumalast ja Tema tõest tunnistama. /…/ Meil tuleks väga tõsiselt veenduda oma pääsemises ja päästa ka teisi. Seda tuleks pidada kõige tähtsamaks. Kõik muu jäägu teisejärguliseks.
Ma nägin taeva imeväärsust, kuulsin ingleid laulmas kauneid laule ja toomas ülistust, tänu ja austust Jeesusele. Siis mõistsin midagi Jumala Poja imelisest armastusest. Ta loobus hiilgusest ja aust, mis ümbritses Teda taevas. Kuid Jeesus oli nii huvitatud meie päästmisest, et kandis vaikselt ja kannatlikult kõik inimeste poolse häbistamise ja halvakspanu. Teda löödi, haavati ja vaevati; Ta naelutati Kolgata ristile. Ta kannatas kõige piinarikkamat surma, päästes meid, et saaksime pestud Tema veres. Kristus soovib meid tõsta enda juurde neisse eluasemeisse, mille Ta meile valmistab, nautima taeva valgust ja hiilgust.
Nägin, et kogu taevas oli huvitatud meie päästmisest. Kas meie siis ei hooli sellest? Kas meil on luba olla hoolimatud, nagu polekski suurt vahet, kas pääseme või mitte? Kas alahindame meie eest toodud ohvrit?
Meile on antud Raamat – juhtima meie rännakut selle sünge maailma ohtudest üles taevasse. See jutustab Kristuse kannatustest, Tema suurest ohvrist, et me pääseksime ja saaksime nautida igavesti Jumala ligiolekut. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”








