Piibel on väärtuslik Jumala aed ning Tema tõotused on liiliad, roosid ja nelgid, mis seal kasvavad.

Oo, kuidas ma tahaksin, et kõik meist usaldaksid Jumala tõotusi! … Me ei tohi oodata erilist õnnetunnet arvates, et vaid selle olemasolu näitab, et Jumal on meiega rahul. Me peaksime meenutama Jumala tõotusi ja endale ütlema: “Ta on tõotanud seda mulle. Jumal laseb Pühal Vaimul minu peal puhata. Ta näitab mulle valgust, sest Ta on tõotanud: “Kui te midagi palute, paluge uskudes ja te saate selle.” Vaid usu läbi suudan kinni hoida Kristusest, oma Jõuallikast, ja olla Tema varju all. Tänan Sind, Jumal, et oled mulle andnud Päästja.”

Pühakiri tuleb vastu võtta kui Jumala sõnum meile; mitte ainuüksi kui kirjutatud, vaid ka kui räägitud sõna. Kristus ei osutanud kannatajatele tähelepanu vaid siis, kui Ta meie keskel elas. Läbi ajastute on Ta aidanud inimesi, kes usus oma murega Tema juurde tulevad. Issand ütles halvatule: “Ole julge, mu poeg, sinu patud antakse sulle andeks!” Ta ütles naisele Kapernaumas: “Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!” Kuid Ta ei öelnud seda ainult neile. Ta ütles need sõnad kõigile, kes tunnevad oma hingel patukoormat ja Tema juurest abi otsivad. (Mt 9:2; Lk 8:48)

Nii on kõikide Jumala tõotustega. Nende kaudu kõneleb Ta igaühele meist isiklikult, pöördudes otseselt meie poole. Just nende tõotuste kaudu annab Kristus meile oma armu ja väge. Need on lehed elupuult, mis on määratud “terviseks rahvastele”. (Ilm 22:2) Kui need vastu võtta, annavad need jõudu ning hingestavad kogu elu.

Riputage oma mälusaali seintele tahvlid Kristuse sõnadega. Need on palju hinnalisemad kui hõbe ja kuld. EGW “Usk, millest ma elan”

Kõigist rahvastest, keda Piibli ajalugu nimetab, salgasid egiptlased kõige jultunumalt elava Jumala olemasolu ning eirasid Tema käske. Ükski monarh polnud julgenud taeva autoriteedile avalikumalt ja ülbemalt vastu hakata kui seda tegi Egiptuse vaarao. EGW “Suur võitlus”

Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: “Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Lase mu rahvas minna, et nad kõrbes peaksid mulle püha!” Aga vaarao vastas: “Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Issandat ega lase ka Iisraeli ära minna!” (2Ms 5:1.2)

Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.

• Õnnis on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Issand. (Ps 89:16)
• Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. (Ps 34:9)
• Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. (Ps 84:6)
• Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetuse päeval. Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. (Ps 41:2.3)
• Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes. (Ps 65:5)
• Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! (Ps 119:1)