Helde meelsus
Helduse vaim on taeva vaim. See vaim ilmneb kõige eredamalt Kristuse ohvris ristil. Meie eest andis Isa oma ainusündinud Poja. Kristus aga, olles andnud kõik, mis Tal anda oli, andis seejärel enda, et inimene võiks saada päästetud. Kolgata rist peaks äratama igas Õnnistegija järelkäijas heldemeelsust. Põhimõte, mida illustreerib rist, on – anda, pidevalt anda. EGW “Apostlite teod”
Näeme ennast Kristuse valguses
Lunastaja elus ilmnesid täiuslikult Jumala käsu põhimõtted: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. Heldus ja ennastsalgav armastus oli tema hinge elu. Kui me teda vaatleme, kui valgus Päästjalt langeb meie peale, näeme oma südame patusust.
Sarnaselt Nikodeemosele kanname ehk meiegi endas valelootusi, et meie elu on olnud laitmatu, et meie kõlbeline moraal on kõrge, ja arvame, et meil pole tarvis tavalise patuse kombel oma südant Jumala ees alandada; kui aga Kristuse valgussära paistab meie hinge, näeme oma ebapuhtust, märkame oma motiivide isekust, vaenulikkust Jumala vastu, mis on rüvetanud iga teo meie elus. Siis saame teada, et meie õigus on tõepoolest nagu määrdunud riie ja et ainult Kristuse veri võib puhastada paturoojusest ning uuendada südame tema südame sarnaseks.
Kui prohvet Taaniel nägi hiilgust, mis ümbritses tema juurde saadetud taevasaadikut, valdas teda teadmine enda nõrkusest ja ebatäiuslikkusest. Prohvet kirjeldab imeväärse nägemuse mõju: “Kui ma nägin seda …, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.” (Tn 10:8) Taoliselt puudutatud hing vihkab oma isekust, põlastab oma enesearmastust ja hakkab ihaldama Kristuse õiguse kaudu südamepuhtust, mis on kooskõlas Jumala käsu ja Kristuse iseloomuga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Sõltumine Jumalast
Meil tuleb teha “eeskuju järele”, mille jättis Kristus, kes kannatas meie eest, et me käiksime Tema jälgedes. (1Pt 2:21) Kristuse sõnad õpetavad, et me peaksime ennast lahutamatult siduma oma Isaga taevas. Ükskõik, milline on meie koht elus, me sõltume Jumalast, kelle kätes on kõikide saatus.
Tema on määranud meile töö ning on varustanud meid võimete ja vahenditega selleks tööks. Nii kaua, kui me alistame oma tahte Jumala tahtele ning usaldame Tema tugevust ja tarkust, käime turvalist rada, et täita meie osa Tema suures plaanis. EGW “Ajastute igatsus”
Järgnedes Jeesusele
Kui lohutav on mõte, et meie puudused liigutavad Jeesust! Teda on kõigis asjus kiusatud nagu meidki ning meile on tagatud täpselt õige abi, nii et kui me ainult astume Jeesuse jalajälgedes, oleme kaitstud. Ta pühitses tee, mida mööda Tema jalad astusid. Me kuuleme Tema kutsuvat häält: “Järgnege mulle. Mina olen maailma Valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud.” (vt Mt 4:19; Jh 8:12; 16:33)
Kristuse võit maailma üle oli tegelik kogemus. Kui suurepärane on Tema armastus meie vastu, kui Ta kutsub meid enda juurde kõigi meie kannatuste, kitsikuste, murede ja kimbatustega, kinnitades, et Ta aitab meid. Ta toob meie ellu tervise ja rõõmu. Kui paneme oma käe Jeesuse Kristuse kätte, asetab Ta meie jalad tugevale kaljule, paremale alusele, kui meil kunagi varem on olnud. Ta teeb meid oma jõu abil tugevaks ja töötab koos meie jõupingutustega. EGW “Pilk ülespoole”
Uue südame palumine
Sa oled oma patud üles tunnistanud ja need südames hüljanud. Sa oled otsustanud end temale pühendada. Nüüd mine tema juurde ja palu, et ta peseks ära patu ja annaks sulle uue südame.
Siis usu, et ta seda teeb, sest ta on seda tõotanud. Kui Jeesus maa peal elas, õpetas ta meid uskuma, et saame selle anni, mida Jumal on tõotanud, ja see ongi meie päralt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Eeskuju andmises
Kõiges, mida sa teed, olgu sinu mõte: “Kas see on Issanda tee? Kas see valmistab minu Päästjale head meelt? Ta andis oma elu minu eest, mida saan mina Jumalale tagasi anda? Saan üksnes öelda: “Sinu omast, oo Issand, annan heldelt Sulle.””
Kui Jumala nimi ei ole kirjutatud sinu otsaesisele – sinna sellepärast, et Jumal on sinu mõtete keskpunkt -, siis ei saa sa pärandit valguses. Sinu Looja valas kogu taeva välja ühteainsasse imelisse andi – oma ainusündinud Poega. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”