Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Vastuvõtjast saab andja
See, kes joob elavat vett, saab eluallikaks. Vastuvõtjast saab andja. Kristuse arm hinges on nagu allikas kõrbes, mis keeb üles kõigi värskendamiseks ning paneb hukkuvad inimesed innukalt eluvett jooma. “Januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!” (Ilm 22:17b)
Selle töö käigus saame suuremad õnnistused, kui üksnes enda kasuks tegutsedes. Me jõuame Päästja ligi heade päästesõnumite levitamisega. EGW “Tervise teenistuses”
Muutunud Johannes
Isegi Johannesel, armastatud jüngril, kellest kõige täielikumalt peegeldus sarnasus Päästjaga, ei olnud selline hea iseloom loomupäraselt. Ta ei olnud ainult enesekindel ja auahne, vaid ka tormakas ja solvuv. Aga kui talle avanes jumalik iseloom, tajus ta oma puudulikkust, ja see teadmine pani ta alanduma. See tugevus ja kannatlikkus, vägi ja õrnus, majesteetlikkus ja alandlikkus, mida ta nägi Jumala Poja igapäevases elus, täitis ta hinge imetluse ja armastusega. Päev-päevalt tõmbus ta süda Kristusele üha lähemale, kuni ta armastuses oma Meistri vastu kaotas silmist iseenese. Tema vihakandev auahne loomus alistus Kristuse ümberkujundavale väele.
Püha Vaimu muutev jõud uuendas Johannese südame. Kristuse armastuse jõud kujundas ümber ta iseloomu. See on alati nii: kui Kristus elab südames, kujuneb ümber inimese kogu iseloom. Kristuse Vaim, tema armastus pehmendab südame, muudab inimese sõnakuulelikuks oma tahtele ning suunab mõtted ja soovid Jumala ja taeva poole. Jeesus ütles: “Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37b) EGW “Tee Kristuse juurde”
