Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Sirutun eesoleva poole
Need, kes usaldavad Jumalat, võivad koos Paulusega öelda: “Ma suudan kõik Tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Fl 4:13) Ükskõik missugused on mineviku vead või eksimused, me võime Jumala abiga neist kõrgemale tõusta. Võime öelda koos apostliga: “Ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Elav vesi
Täida oma süda Jumala sõnadega. Need on elav vesi, mis kustutab su kõrvetava janu. Meie keha saab ehitusmaterjali sellest, mida me sööme ja joome. Nagu looduse korralduses, nii ka vaimulikus elus: see, mille üle me mõtiskleme, annab tooni ja jõudu meie vaimulikule loomusele.
Lunastus on valdkond, millest inglid igatsevad aru saada; see saab olema ka lunastatute teadus ja laul läbi lõputute igavikuaegade. Kas see ei vääriks juba nüüd hoolikat järelemõtlemist ja uurimist? Jeesuse lõputu arm, armastus ja meie eest toodud ohver nõuavad kõige tõsisemat ja pühalikumat mõtisklust. EGW “Tee Kristuse juurde”
Uus võimalus eluks
Jumal on Eluandja. Algusest peale olid kõik Tema seadused suunatud elu heaks. Ent patt purustas Jumalast sisseseatud maailmakorra ja põhjustas vastuolusid. Nii kaua, kuni eksisteerib patt, on vältimatud ka kannatused ja surm. Ainult seetõttu, et Lunastaja on kandnud meie eest patu needuse, võib inimene loota pääsemisele patu kohutavatest tagajärgedest. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Helde meelsus
Helduse vaim on taeva vaim. See vaim ilmneb kõige eredamalt Kristuse ohvris ristil. Meie eest andis Isa oma ainusündinud Poja. Kristus aga, olles andnud kõik, mis Tal anda oli, andis seejärel enda, et inimene võiks saada päästetud. Kolgata rist peaks äratama igas Õnnistegija järelkäijas heldemeelsust. Põhimõte, mida illustreerib rist, on – anda, pidevalt anda. EGW “Apostlite teod”