Eesõigus palvele
Meie taevane Isa ootab, et pidulikult anda meile oma õnnistuse täius. Meie eesõigus on külluslikult juua piiritu armastuse allikast. Kui imelik, et me palvetame nii vähe! Jumal on valmis ja tahab kuulda ka oma kõige silmapaistmatuma lapse siirast palvet ja sellegipoolest oleme väga tõrksad oma soove talle avaldama. Mida võivad küll taeva inglid mõelda vaestest, abitutest inimolevustest, kes on altid kiusatustele ja ometi paluvad nad nii vähe ja neil on nii pisut usku, kuigi Jumala piiritult armastav süda sirutub nende poole, valmis andma neile enam, kui nad oskavad paluda või mõtelda. Inglid armastavad kummarduda Jumala ees, neile meeldib olla tema läheduses. Nad peavad Jumalaga lävimist oma suurimaks rõõmuks; sealjuures maa lapsed, kes vajavad nii palju seda abi, mida võib anda üksnes Jumal, paistavad olevat rahul ilma tema Vaimu valguseta, tema läheduseta.
Ilma lakkamatu palve ja usina valvamiseta varitseb oht muutuda ükskõikseks ja õigelt teelt kõrvale kalduda. Vaenlane püüab pidevalt tõkestada teed armuaujärje juurde, et me tõsise palve ja usu läbi ei saaks armu ega jõudu kiusatusele vastu seista. EGW “Tee Kristuse juurde”
Jumala pühitseva väe märk
“Inimese Poeg on hingamispäeva isand!” Neis sõnades on ühtaegu õpetus ja lohutus. Hingamispäev tehti inimese pärast, kuid see on Issanda päev. See kuulub Kristusele. Sest “kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud!” (Jh 1:3) Kuna Tema on kõik teinud, on Ta teinud ka hingamispäeva. Tema eraldas selle päeva loomistöö mälestuseks. See kuulutab Tema Loojaks ja Pühitsejaks. See kuulutab, et Tema, kes lõi kõik taevas ja maa peal ja kelle kaudu kõike säilitatakse, on koguduse pea ning et Tema väe läbi lepitatakse meid Jumalaga. Rääkides Iisraelist, ütles Ta: “Ja ma andsin neile ka oma hingamispäevad kui märgi minu ja nende vahel, et nad teaksid, et mina olen Jehoova, kes neid pühitseb!” (Hs 20:12) Hingamispäev on tõend Kristuse väest teha meid pühaks. See on antud kõigile, keda Kristus pühaks teeb. Tema pühitseva väe märgina on hingamispäev antud kõigile, kes Kristuse kaudu ühinevad Jumala Iisraeliga.
Jehoova ütleb: “Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks… siis sa tunned rõõmu Jehoovast.” (Js 58:13.14) Kõigile, kes võtavad vastu hingamispäeva tõendina Kristuse loovast ja lunastavast väest, muutub see päev rõõmupäevaks. Nähes selle päeva kaudu Kristust, tunnevad nad rõõmu Temast. Hingamispäev osutab nii Tema loomistööle kui Tema väele lunastada. Meenutades Eedeni kaotatud rahu, kõneleb see rahust, mille taastab Kristus.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Väärtuslik õpperaamat
Piibel on Jumala väärtuslik õpperaamat, oluline kasvataja. Piiblis sisaldub kogu tõelise teaduse alus. Jumala Sõnast võib leida kõiki teadusharusid. Ning eelkõige sisaldab see kõigi teaduste teadust – lunastuse teadust. Piibel on Kristuse lõputute rikkuste kaevandus. Tõeline kõrgem haridus saavutatakse Jumala Sõna uurides ja sellele kuuletudes. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kohtumõistmisest Jeesuse pilgu läbi
“Kits kärneriks”. See keeleliselt vananenud sõnapaar paneb alati muigama. (Nooremale rahvale selgituseks, et sõna “kärner” on laensõna saksa keelest ja tähendab aednikku (Gärtner).) Kits oleks kõige parem aiamaa rohimise asjatundja, ainult et sügisel poleks peenardelt küll mingit saaki võtta… Seega on need sõnad üksteist välistavad – kits ei sobi aednikuks.
Analoogiline sobimatus näib Jeesuse sõnul olevat inimese ja kohtumõistja rolli vahel. Oma mõtte illustreerimiseks kasutas Jeesus humoorikat näidet pinnust ja palgist inimese silmas. Mida Jeesus siin silmas pidas? Kas kohtus õigusemõistmine on midagi jumalavastast? Või heidab Jeesus siin taas pilku inimhinge sügavamate hoovuste poole ja annab mõista, et oma hinnangutes kaasinimese teguviisi, sõnade ja eriti just motiivide üle peaksime olema ettevaatlikud?
Võimalikust pinnust ja palgist inimese silmas mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 14. detsembril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Armuline Jumal
Eriti tänapäeval, maailma ajaloo lõppjärgus, nõuab Issand oma lastelt järeleandmatut valvsust. Ehkki võitlus on raugematu, ei jäeta kedagi võitlema üksi. Inglid aitavad ja varjavad neid, kes on alandlikud Jumala ees. Issand ei peta kunagi inimest, kes Temale loodab. Kui Tema lapsed tõmbuvad kurja eest varju otsides Tema ligi, tõstab Ta kaastundes ja armastuses lipu kaitseks vaenlase vastu. “Ärge puutuge neid,” ütleb Ta, “sest nad on minu omad. Ma olen neid märkinud oma peopesadesse.” EGW “Prohvetid ja kuningad”
Elu kuulekuses
Kristuse nimel palumine tähendab palju. See tähendab, et me peame omaks võtma Tema iseloomu ja meelsuse ning tegema Tema tegusid. Päästja tõotus on tingimuslik. “Kui te mind armastate,” ütles Ta, “siis pidage minu käsusõnu.” Ta päästab inimesi mitte koos pattudega, vaid pattudest; ja need, kes Teda armastavad, näitavad oma armastust kuulekusega.
Tõeline sõnakuulmine lähtub südamest. See on harmoonia Kristusega. Kui me Talle allume, siis samastab Ta oma mõtted ja eesmärgid meie omadega; meie mõtted ja tunded vormuvad Tema tahte järgi nii, et kuuletudes Temale, kuuletume me ühtlasi oma südame soovile. Meie õilistatud ja pühitsetud tahe leiab, et ülim rõõm on teenida Jumalat. Kui me tunneme Jumalat nii, nagu meil on võimalus Teda tunda, siis on meie elu pidev sõnakuulmise elu. Kui õpime mõistma Kristuse iseloomu ja oleme ühenduses Jumalaga, muutub patt meile vastikuks. Nii nagu Kristus inimesena täitis käsku, nii täidame ka meie, kui me juurdume jõuallikas. EGW “Ajastute igatsus”