Jumala armuriigi troonikõne
Nimetu mägi kusagil Palestiina mägismaal kõrgub ilmselt suuremana kui Mount Everest, sest sellel mäel istus kord kõigi aegade suurim rabi Jeesus Kristus. Seal pidas Ta oma suurima jutluse, mis on paar viimast aastatuhandet mõjutanud inimkonda rohkem, kui ükski teine jutlus, mida keegi iial pidanud on. Selle nimetu mäe järgi on see jutlus tuntuks saanud kui Mäejutlus.
Me ei tea, kui palju oli sellel jutlusel vahetuid kuulajaid. Matteus oma evangeeliumis vihjab, et ümber Jeesuse oli kitsam kuulajate ring – Tema jüngrid. Nende ümber aga suurem rahvahulk, kes Jeesust Tema populaarsematel päevadel ümbritses. Vahel ulatus kuulajate arv isegi mitme tuhandeni.
Mäejutlus on oma vaimulikult haardelt kõrgeim ja sügavaim tekst, mida keegi eales selle päikese all kuuldavale on toonud. See on ka mõistetav, kui me teame, millele Jeesus selle jutluse pühendas. Äsja oli Ta valinud ja ordineerinud oma 12 jüngrit nö täisajalisele teenimisele. See oli esimene samm kristliku koguduse rajamisel.
“Kristus oli selles jumaliku armu uues kuningriigis Kuningaks, need kaksteist olid selle riigi eesõigustatud kodanikud ehk alamad. Samal päeval /…/ pidas Kuningas oma (kuningriigi) avakõne, milles Ta esitas selle kodanikuks olemise tingimused, tegi teatavaks selle kuningriigi seaduse ning andis üldpildi selle eesmärkidest. Mäejutlus on selliselt ühtaegu nii Kristuse kui armuriigi Kuninga avakõne kui ka selle kuningriigi põhiseadus.” 5BC 322
Kui Jumala armuriik leiab koha inimese südames, toob see endaga kaasa kõigi aegade inimeste suurima unistuse täitumise – olla õnnelik. Sellele viitab Mäejutluse esimene sõna – “õndsad”. Jumal on huvitatud inimese õnnest sageli rohkem, kui inimene seda ise on. Mida see õnn aga endast kujutab, selle õppimisega Mäejutluse põhjal teeme algust 28. aprillil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik huvilised.
Kevad
Uue elu kingib Looja
loodusele kevadel,
uue elu kinkis Jeesus
mulle, surres risti peal.
Nõnda nagu kevadpäike
soojust, valgust kallab maal’,
nii saadab kiiri Õiguspäike
ja Päästja hinge soojendab.
Vaatan, kuidas puhkeb pungi
puudel metsas, aasadel…
Tunnen hinges vaikset sundi
vilja kanda Jeesusel.
Allikais ja vaikses ojas,
selges, karges, puhtas vees
näen, kuis Päästja minu elus
kõik kristalselt puhtaks teeb.
Soovin täna jälle tuua
tänu Eluissandal!
Soovin, et mind uueks luua
võiks mu Õnnistegija!
E.Lobjakas, 1997
Tegutse Jumala auks
Iga teistele heidetud valguskiir peegeldub tagasi meie enda südamesse. Iga lahke ja kaastundlik sõna kurvameelsele, iga tegu rõhutute elu kergendamiseks ja iga and kaasinimeste vajaduste täitmiseks, mis on tehtud või antud Jumala au silmas pidades, toob kaasa õnnistused andjale. Need, kes sel kombel toimivad, kuuletuvad Taeva seadusele ning nende osaks saab Jumala heakskiit. Rõõm teistele hea tegemisest annab tunnetele sära, mis sähvatab läbi närvide, elavdab vereringet ning soodustab vaimset ja füüsilist tervist. EGW “Tunnistused kogudusele”
Harduses ja aukartuses
Kui püüame õppida tundma oma taevast Isa Tema Sõna kaudu, tulevad inglid meile väga lähedale ning meie arusaamine avardub, puhastub ja õilistub. Me muutume üha enam Päästja sarnaseks. Nähes seda, mis looduses on suursugune ja kaunis, suunduvad meie mõtted Jumala poole. Samal ajal, kui meid valdab aukartus, saab meie hing värskendust Kõikvõimsaga Tema tegude kaudu kokku puutumisest. Palveühendus Jumalaga arendab meie vaimset ja moraalset jõudu. Meie vaimulikud võimed tugevnevad, kui laseme oma mõtetel tegeleda vaimulike asjadega. EGW “Ajastute igatsus”
Inimlik ühendatud jumalikuga
Usus võime vaadata tulevasele elule ja kinni haarata Jumala tõotustest, et meie intellekt areneb edasi, kui inimlikud võimed on ühendatud jumalikega ja hinge kõik jõud on saanud vahetu ühenduse valguse allikaga. Me võime olla rõõmsad, et kõik, mis on paistnud meile jumalikus ettenägevuses ebaselge, saab selgeks ja raskestimõistetavad asjad leiavad seletuse. Seal, kus meie piiratud meeled nägid vaid segadust ja purunenud sihte, näeme siis kõige täielikumat ja kaunimat kooskõla. EGW “Tee Kristuse juurde”
