Palvenädal 2.-9. november 2019
Meil peab olema aeg, mis on eraldatud mõtisklemiseks ja palveks ning vaimuliku kosutuse saamiseks. Me ei hinda palve väe ja tõhususe väärtust nii nagu peaksime. Palve ja usk teevad seda, mida mitte ükski vägi maailmas ei suuda korda saata. Meid asetatakse harva kaks korda igas suhtes samasugusesse olukorda. Meil on pidevalt uued stseenid ja me peame läbima uusi katsumusi, kus eelmine kogemus ei pruugi olla piisav teejuht. Meil peab olema pidev valgus, mis tuleb Jumalalt. EGW “Tervise teenistuses”
Jumal on alati igatsenud oma loodolevustega suhelda. Enne kui patt siia maailma tuli, kõneles ja kõndis Jumal Aadama ja Eevaga Eedeni aias. Pärast langemist ei olnud see enam võimalik, sest patused inimesed ei oleks Tema jumalikku ligiolu välja kannatanud. Soovist meid mitte hüljata lõi Jumal uue viisi, kuidas anda edasi oma eriline sõnum juhiste, hoiatuste, noomituste ja meeldetuletustega Tema armastusest – prohvetlikult kuulutamise vaimuanni. Jumala prohvetid on nii olulised, et Piibel kinnitab meile: „Tõesti, Issand Jumal ei tee midagi, ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile.“ (Am 3:7) Selle palvenädala teema on „Ustav Tema prohvetitele“ ja kogu nädala kestel uurime tähtsaid küsimusi, mis puudutavad seda imekspandavat andi, kaasa arvatud sellised küsimused: miks saatis Jumal oma prohvetid, mis sundis prohveteid oma sõnumit edasi andma, mis on tõelise prohveti tunnused, kuidas peaksime prohvetlikku sõna tõlgendama ja nii edasi. Neis loengutes juhivad meid selle tähtsa teema üle arutamisel Marcos ja Claudia Blanco. Nädala võtab kokku Ellen White’i tekst pealkirjaga „Prohveti sõnum Jumala lõpuaja rahvale“, milles ta rõhutab Piibli kui ainsa usu ja tegude aluse rolli. Ma julgustan sind palvenädala igal päeval uurima ja palvetama. Olen kindel, et Jumal õnnistab meid rikkalikult, kui koguduseperena kokku saame ja keskendume Tema peatse tuleku ootuses Tema prohvetite ustavusele.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Usk Jumala tõotustesse
Kes iganes Jumala tõotused usus vastu võtab, leiab andestuse. Issand ei hülga mitte kunagi ühtki tõeliselt kahetsevat inimlast. Ta on andnud tõotuse: “Haaraku ta kinni minu väest, et tal võiks olla rahu minuga; siis saab ta rahu minuga.” (Js 27:5 ingl. k.) Samas innustab ja julgustab Ta: “Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Jehoova poole, siis halastab Tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks!” (Js 55:7) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hindamatu vesi
Jeesus teadis inimhinge vajadusi. Hiilgus, rikkus ja au ei saa rahuldada südameigatsust. “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde.” (Jh 7:37) Rikas, vaene, ülem ja alam on võrdselt teretulnud. Ta lubab vabastada vaevatuid, lohutada kurbi, anda lootust argadele. Paljud kuulajad leinasid oma pettunud lootusi, paljude hinges olid sügavad haavad, paljud püüdsid rahuldada rahutut igatsust selle maailma asjade ja inimeste austusega, kuid kõigele vaatamata leidsid nad end ühel hetkel pragunenud kaevu äärest, kust ei saanud kustutada janu. Rõõmsa elevuse keskel tundsid inimesed end tühjade ja kurbadena. Ootamatu üleskutse: “Kui kellelgi on janu,” äratas nad nukrusest ja järgnevad sõnad sütitasid uue lootuse. Püha Vaim avas väljaöeldud sümboli, milles nad nägid võrratut pääseteed.
Kristuse kutse janunevatele hingedele kõlab täna meile. See kõlab veel tungivamalt kui tookord lehtmajade püha viimasel päeval. Allikas on avatud kõigile. Vaevatutele ja koormatutele pakutakse igavese elu värskendavat vett. Jeesus hüüab: “Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu.” “Kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” “Aga, kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.” (Ilm.22:17; Joh.4:14) EGW “Ajastute igatsus”
Arm ja õigus
Oma Poja võrratus annis on Jumal ümbritsenud kogu maailma armu atmosfääriga, mis on niisama reaalne nagu õhk, mis ringleb ümber maakera. Kõik, kes valivad hingata seda eluandvat õhku, elavad ja kasvavad täisealisteks meesteks ja naisteks Kristuses Jeesuses.
Nagu lill pöördub päikese poole, et valguskiired tooksid esile selle ilu ja sümmeetria, nii peaksime ka meie pöörduma Õiguse Päikese poole, et taeva valgus saaks meid valgustada ja meie iseloom saaks arendatud Kristuse sarnaseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Mäejutlus: õige paastumine. Tõeline varandus.
Kohtume taas hingamispäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Põltsamaa adventkoguduse palvelas. Kõik on oodatud!
Näeme ennast Kristuse valguses
Lunastaja elus ilmnesid täiuslikult Jumala käsu põhimõtted: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. Heldus ja ennastsalgav armastus oli tema hinge elu. Kui me teda vaatleme, kui valgus Päästjalt langeb meie peale, näeme oma südame patusust.
Sarnaselt Nikodeemosele kanname ehk meiegi endas valelootusi, et meie elu on olnud laitmatu, et meie kõlbeline moraal on kõrge, ja arvame, et meil pole tarvis tavalise patuse kombel oma südant Jumala ees alandada; kui aga Kristuse valgussära paistab meie hinge, näeme oma ebapuhtust, märkame oma motiivide isekust, vaenulikkust Jumala vastu, mis on rüvetanud iga teo meie elus. Siis saame teada, et meie õigus on tõepoolest nagu määrdunud riie ja et ainult Kristuse veri võib puhastada paturoojusest ning uuendada südame tema südame sarnaseks.
Kui prohvet Taaniel nägi hiilgust, mis ümbritses tema juurde saadetud taevasaadikut, valdas teda teadmine enda nõrkusest ja ebatäiuslikkusest. Prohvet kirjeldab imeväärse nägemuse mõju: “Kui ma nägin seda …, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.” (Tn 10:8) Taoliselt puudutatud hing vihkab oma isekust, põlastab oma enesearmastust ja hakkab ihaldama Kristuse õiguse kaudu südamepuhtust, mis on kooskõlas Jumala käsu ja Kristuse iseloomuga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Sõltumine Jumalast
Meil tuleb teha “eeskuju järele”, mille jättis Kristus, kes kannatas meie eest, et me käiksime Tema jälgedes. (1Pt 2:21) Kristuse sõnad õpetavad, et me peaksime ennast lahutamatult siduma oma Isaga taevas. Ükskõik, milline on meie koht elus, me sõltume Jumalast, kelle kätes on kõikide saatus.
Tema on määranud meile töö ning on varustanud meid võimete ja vahenditega selleks tööks. Nii kaua, kui me alistame oma tahte Jumala tahtele ning usaldame Tema tugevust ja tarkust, käime turvalist rada, et täita meie osa Tema suures plaanis. EGW “Ajastute igatsus”