Meie Isa palve – suhted Jumalaga
Meie Isa palve jaguneb laias laastus kahte ossa. Neist esimene puudutab inimese suhteid oma Jumalaga. Mida Jeesus selle teema kohta õpetas, sellest mõtiskleme koos hingamispäeval, 14. septembril kell 11.00 Põltsamaa Adventpalvelas. Kõik olete teretulnud!
Vormija kätes
Pottsepp võtab savi ja vormib seda oma tahte järgi. Ta mudib ja töötleb seda. Ta rebib selle mitmeks ja surub kokku tagasi. Ta niisutab ja seejärel kuivatab seda. Ta laseb sel mõnda aega olla nii, et ei puuduta seda. Kui see on täiuslikult vormitav, jätkab ta tööd ja teeb sellest anuma. Ta annab sellele kuju ning silub ja lihvib seda potikedral. Ta kuivatab seda päikese käes ja kuumutab ahjus. Nii saab sellest anum, mis sobib kasutamiseks. Samamoodi soovib suur Meistertööline meid vormida ja kujundada. Ja nagu savi on pottsepa käes, nii peame olema meie Tema käes. Me ei tohi püüda teha pottsepa tööd. Meie osa on allutada end Meistri vormimisele. EGW “Tervise teenistuses”
Ühendusest Kristusega
Jeesus ütleb: “Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge… Sest minust lahus ei suuda te midagi teha” (Jh 15:4.5). Et elada püha elu, oled sa sama sõltuv Kristusest, nagu oks on sõltuv tüvest, et kasvada ja vilja kanda. Lahus Temast ei ole sul elu. Sul pole jõudu kiusatustele vastu seista ning sa ei suuda kasvada armus ega pühaduses. Temas püsides võid sa õitseda. Temast elu ammutades sa ei närtsi ega jää viljatuks. Sa oled siis nagu puu, mis on istutatud veeojade äärde.
Paljudel on kujutlus, et nad peavad mingi osa tööst tegema üksinda. Nad on uskunud Kristusesse, et saada patud andeks, kuid nüüd nad püüavad oma jõuga õigesti elada. Iga selline jõupingutus jookseb paratamatult liiva.
Meie kasvamine armus, meie rõõm, meie kasulikkus – kõik see sõltub meie ühendusest Kristusega. Igapäevasest, pidevast osadusest temaga – temas püsimisest – sõltub meie kasvamine armus. Ta pole üksnes meie usu alustaja, vaid ka lõpuleviija. Kristus on esimene, viimane ja igavene. Ta peab meiega olema mitte ainult rännaku alguses ja lõpus, vaid igal sammul meie teel. Taavet ütleb: “Ma pean Issandat alati oma silma ees, ma ei kõigu, sest ta on mu paremal pool” (Ps 16:8). EGW “Tee Kristuse juurde”
Õpeta mulle oma teed!
See, kes käib Jumala käskude teel, käib koos Kristusega, ning Tema armastuses saab süda rahu. Kui Mooses palus: «Õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin Sind,» vastas Issand talle: «Minu pale läheb ühes ja ma annan sulle rahu!»
Prohvetite kaudu öeldakse: «Nõnda ütleb Jehoova: astuge teede peale ja vaadake ja küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga!» (2.Ms.33,13.14; Jer.6,16). EGW “Ajastute igatsus”
Lootuse ja abi allikas
Asjatult unistab inimkond progressist, asjatud on kõik jõupingutused inimkonna õilistamiseks, kui jäetakse unarusse ainus lootuse ja abi allikas. “Iga hea and ja täiuslik kink” tuleb Jumalalt. Lahus Jumalast pole tõelist iseloomuõilsust olemas. Ainus tee Jumala juurde on Kristus. Ta ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Jh 14:6) EGW “Tee Kristuse juurde”
Tarkuse õppetunnid
Kui Kristuse järelkäijad otsiksid tõsiselt tarkust, juhitaks nad tõe rikkalike varakambrite juurde, mis neile seni täiesti tundmatud on. Seda, kes pühendub täielikult Jumalale, juhib jumalik käsi. Ta võib olla lihtne inimene ja näiliselt andetu; ometi, kui ta armastava, usaldava südamega kuuletub kõigile Jumala tahte avaldustele, siis tema võimed puhastatakse, õilistatakse, muudetakse tugevamaks ning antakse uusi võimeid juurde. Kui ta peab kalliks jumaliku tarkuse õppetunde, antakse talle püha ülesanne: austada oma eluga Jumalat ning tuua õnnistusi maailmale. EGW “Apostlite teod”
Jumal täidab vajadused
Meil on arukas ja armastav taevane Isa, kes kuuleb oma laste palveid. Kuid Ta ei anna neile alati seda, mida nad soovivad. Ta keeldub andmast seda, mida Ta näeb neile mitte kasuks tulevat. Kuid Ta annab neile kõik, mida nad vajavad. Ta annab neile seda, mis on vajalik armus kasvamiseks. Kui me palvetame, peaksime ütlema: “Issand, kui mu palutu tuleb mulle kasuks, siis anna seda, aga kui mitte, siis ära anna, kuid jaga mulle oma õnnistusi.” Issand kuuleb meie anumist, Ta mõistab meie olukorda ja annab täpselt seda, mida vajame. Ta tugevdab meie usku ja suurendab meie vaimulikkust. Issand on hea ja halastusrikas, täiuslikult mõistev ja lõputult tark.
Jumal, kes teab lõppu algusest, valvab hoolitsevalt oma laste heaolu üle. Nende palvetele vastates annab ta neile seda, mis muudab neid pidevalt sobivamaks jumalikust loomusest osa saama ning võitma rikutust, mis on maailmas himude tõttu. Me peame alistama oma tahte Jumala tahtele. Me peame usaldama Tema armastust, tarkust, ustavust ja hoolitsevat väge. EGW “Pilk ülespoole”
