skip to Main Content
09mai 16

Piiblikool

Piiblikooli viimane sessioon toimub Haapsalu kirikus (Endla 4).

Lektoriks on Tihomir Lazic, kes on Newboldi kolledžis süstemaatilise teoloogia õppejõud, teemaks on „Kaotatud paradiisist uude paradiisi: Piibli suur lugu”, mis seob Piibli ja maailma ajaloo erinevad osad ühtseks suureks tervikuks.

 

Piiblikooli kava:

Laupäev, 14. mai

11:00-13:00 jumalateenistus

13:00-14:00 lõunasöök

14:00-18:00 seminar

18:00-19:00 õhtusöök

 

Pühapäev, 15. mai

08:30-09:00 hommikusöök

09:00-12:00 seminar

12:00 Piiblikooli lõpetamine

Registreerida saab veel registreeri.advent.ee keskkonnas.

03mai 16

Emadepäev!

Kas ema südant tunned sa?

Nii õrn, nii kindel, muutmata,

Ta sinu rõõmust rõõmu näeb,

Su õnnetusest osa saab!

Armsad emad!

Täname teid 7. mail kell 11:00 teie hoole ja armastuse eest!

Toimub emadepäeva jumalateenistus.

27apr. 16

Piiblipäev on seljataga, alaku piiblilugemine

Laupäeval, 23 aprillil oli Türil piiblipäev, mille mototeemaks oli „Sära nagu…”

Piiblipäev algas õppetükitunniga väikegruppides, arutleti tervenemise teema üle. Piiblitunnile järgnes tavapärasest veidi teistmoodi ülesehitatud jutlus, mis koosnes neljast fragmendist. Jaanus Tilk esitas küsimuse, millal peaks inimene, kui ta on Jumalaga sõbraks saanud, särama hakkama, ning otsis piiblisalmide kaudu viise, kuidas saavutada Jumalaga parem suhe. Mervi Kalmus osundas laulja Leonard Cohenit: „There is a crack in everything.That’s how the light gets in.” (Igas asjas on mõra. Selle kaudu pääseb sisse valgus.) Mervi rääkis, et meie haigetsaamised ja rasked hetked toovad meis esile rohkem sära ja me kõik oleme mõrased saviastjad, mille kaudu Jumal saab särada. Marta-Liina Kanter jutustas loo Juhanist ja tema sõbrast, kes vastu ööd külla tuleb ja süüa tahab (lugu Luuka evangeeliumi 11. peatükist). Marta innustas kuulajaid innukalt palvetama, järelejätmatult paluma ja küsima, võttes aluseks Jeesuse tõotuse: kes palub, sellele antakse. Vadim Skrypyi otsis piiblisalmide põhjal mooduseid, kuidas tarkusel ja rumalusel vahet teha, sest „…paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti” (Tn 12:3). Jutluseosad liitis muusikaga üheks Rein Kalmus.

Jutlusetunni teistsuguse ülesehituse kohta ütles piiblipäeva üks korraldaja Pille-Riin Kaaver, et oli soov teha midagi teistmoodi. „Mõte oli teha natuke teistmoodi. Idee tuli üritusest nimega Lahe Koolipäev, mulle tohutult meeldib see, sealt ka mõte.”

Teine korraldaja, Mariin Tasang sõnas, et talle väga meeldis selline jutlus, kuna kõnelejad rääkisid ühest teemast – säramine, aga nad lähenesid teemale eri nurkade alt.

„Kui me kõnelejate järjekorda kokku panime, siis me tegelikult ei teadnud, millest nad rääkima hakkavad. Jaanuse küsimus ja tunnistus, kuidas ta on kaheksa aastat koguduses olnud, oli ideaalne algus,” rääkis Mariin. „Kõik, mis edasi tuli, oli nagu valatud sinna. Üks inimene ei oska kõiki tahke välja tuua, lähtutakse oma mätta otsast,” lisas ta.

Pärast jutluseosa vaadati Dwight Nelsoni videotervitust, milles adventkoguduse üks produktiivsemaid raamatuatoreid kutsus piiblipäeval osalenuid üles Piiblit lugema, pakkudes selleks välja ka oma meetodi: iga päev üks lugu või terviklik osa evangeeliumidest. Pärast lugemist kutsus Nelson noori üles Jeesusele kirja kirjutama. Kiri on nagu palve ja peegeldab kirjutaja enda seotust loetud tekstiga just täna ja just praegu.

Pärastlõunastes töötubades said piiblipäeva osalised teada põlemise keemilise reaktsiooni kohta, kahes töötoas arutleti suhete teemal, huvilistele oli avatud silmaringi-kuldvillaku töötuba, väikelastele oli avatud mängu- ja joonistamistuba ning suuremad lapsed lippasid mööda koolimaja, otsides küsimusi ning lahendades ülesandeid.

Kaheksa prohvetiraamatu põhjal valmistatud viktoriinis osales 12 meeskonda, viktoriini võitis Rakvere noorte meeskond.

Piiblipäeva täitis muusikalise teenimisega Tartu noorte SPOTi bänd, kuhu kuuluvad Madli Vahtramäe, Hanna-Liisa Nõmmik (mõlemad vokaal), Artur SInipalu, Martin Suits, Toomas Lukk, Helin Kalmus ja Sander Kalmus (pillid).

Piiblipäeva korraldajad Pille-Riin Kaaver ja Mariin Tasang ütlesid pärast piiblipäeva kui ühest suurt, et päev oli tore ja tore on see, et inimesed tulid ettevõtmistega kaasa.

„Korraldada oli väga-väga tore. Hästi positiivsed emotsioonid on, midagi sai ära tehtud!” ütles Mariin. „Korraldajana osaleda on teistmoodi tunne kui lihtsalt osa võtta. Ühelt poolt ei saa ma sellest päevast osa võtta nagu teised, aga see osalemine on samamoodi rahuldustpakkuv ja sain hää tunde, säramise tunde,” lisas ta.

„Nagu lõpetamiselgi ütlesin: suur austus neile, kes tehnikaasjadega tegelesid. Koostöö läks hästi, mingeid probleeme ei olnud. Toredad inimesed,” ütles Pille-Riin.

 

„Päeva jooksul ei tekkinud tunnet, et ei viitsi, on mõttetu. See on kõige suurem asi. Mul on väga hea meel inimeste üle, kes tulid. Inimesed olid väga heatahtlikud ja aktiivsed, tänu sellele oligi võimalik kogu see üritus, et see just niimoodi välja tuli,” peegeldas Pille-Riin kordaläinud päeva.

Mariin pidas enda jaoks päeva parimaks osaks kooslaulmist: „Mulle meeldisid kõige rohkem ülistuslaulud. Kui kõik koos laulavad, siis ei ole vahet, mis sinu roll on sellel üritusel, kas oled osaleja või õnnestumise nimel vaeva näinud. Siis on kõik üks, kõik koos laulavad Jumalale.”

Türi ja Paide kogudus – kahepeale 200 aastat

Järgmine põhjus Türile külla tulla on 16. juulil, mil Paide ja Türi kogudus tähistavad koos aastapäeva piduliku jumalateenistusega Paides. Sama päeva päratlõunal on Türi EELK kirikus pidulik kontsert. Lähem info aastapäevade kohta ajapikku.

 

Piiblipäeval tehtud salvestused ja näidatud videod tulevad ajapikku üles advent.ee videote kausta.

Allikas: advent.ee

18apr. 16

Riias toimunud seminaril jagati teadmisi nii koguduse töölistele kui lapsevanematele

9. ja 10. aprillil oli Lätis Riias Balti uniooni seminar „Lapsed ja kogudus – jüngerluse teekond”, kus lastetööst koguduses ja laste vaimulikust kasvatamisest perekonnas rääkisid üleilmse adventkoguduse peakonverentsi lastetöö osakonna juht Linda Mei Lin Koh, Trans-Euroopa divisjoni (TED) lastetöö osakonna juht Clair Sanches-Schutte ja TEDi peretöö osakonna juht Karem Holford. Seminar oli lülitatud ka Eesti liidu piiblikooli programmi, olles seega eelviimane piiblikooli sessioon. Eestist osales seminaril 65 inimest.

Piiblikooli juht Mervi Kalmus sõnas, et tunneb heameelt, et seminar sai piiblikooli programmi lisatud, sest sellisel kujul ei oleks piiblikool seda teemat tõenäoliselt käsitlenud. „Seminaril esinesid selle valdkonna professionaalid ja piiblikooli teemade spekter sai tänu sellele nädalavahetusele laiemaks venitatud,” ütles Mervi.

Seminarist hinge kõlama jäänud teemadest mainis Mervi kahte. „Üks on rohkem seotud laste ja koduga, seda toodi ka korduvalt esile: kõiki neid omadusi, iseloomujooni, mida tahaksime näha oma lastes, peame neile eeskujuna ette näitama. See on ainus viis, kuidas me oma lastes midagi head näeme. Kui vanemad on armastavad, teavad, mis on andestus, kui nad näitavad positiivseid emotsioone, kui nad teavad, mida tähendab kodune vaimulik õhkkond – see on ainus viis, kuidas me saame neid asju edasi anda ja oma laste juures näha,” selgitas Mervi.

Teine mõte on seotud kogudusliku eluga ja pärineb TEDi peretöö juhi Karen Holfordi pühapäevasest ettekandest, mida Mervi eriliselt esile tõstis. „Me peame suhtuma igasse oma jumalateenistusse kui evangeelsesse jumalateenistusse, sest meie hulgas on lapsed, kes ei ole veel otsustanud Kristuse kasuks – sellepärast. Kõik need kogemused, mida lapsed saavad hingamispäeval kirikus jumalateenistusel, aitavad neid ühe sammu Jeesusele lähemale või viivad nad kaugemale. See pani mõtlema jumalateenistuse ülesehituse peale ja sellele, kelle peale me mõtleme, kui me jumalateenistust üles ehitame või seda üheskoos peame,” rääkis Mervi.

Piiblikooli juhatajana väljendas Mervi heameelt selle üle, et seminaril osalejate seas oli palju pastoreid ja kogudusevanemaid. „Loomulikult oli ka lasteõpetajaid ja lastetöö juhte ja lapsevanemaid, aga kui osalevad ka kogudusejuhid, siis see on viis, kuidas teadmistest on kõige rohkem kasu: kui neid asju ei tea ainult lasteõpetajad, kes nagunii neist teemadest rohkem teavad, vaid kui ka pastorid ja koguduste juhid on teadlikud,” ütles ta.

Eest liidu lastetöö osakonna juht Madli Vahtramäe ütles, et seminaril oli palju infot ja seda käistleti erinevate nurkade alt. „Minu jaoks oli mingil määral mõtlemapanev lastetöö juhi rolli osa – mida mina saaksin teha selleks, et toetada ja innustada teisi, et oleksin ise teenimisaldis, et tahaksin teenida,” ütles Madli.

Seminarilt noppis Madli enda jaoks kaks mõtet, mida soovib, et kogudustes rohkem teadvustataks, nii suhtlemisel laste kui täiskasvanutega. „Märgake positiivset ja neid pingutusi, mida nii lapsed kui täiskasvanud teie ümber teevad, andke sellest märku, öelge see asi sõnadega välja. Näiteks ma näen, et sa oled andekas, see meisterdamine tuleb sul hästi välja või et sa oled väga hooliv. Märgake iseloomuomadusi, mis inimeses on olemas, aga mida ta ise ei pane tähelegi. Kui me anname märku heast, siis see võimendab headust, kui me anname märku sellest, mis meile ei meeldi, siis see ei ole ülesehitav. Pingutuse äramärkimine on oluline,” rääkis Madli.

Teise olulise tõigana tõi ta esile koguduseliikmete omavahelise tundmise. „Võime teada inimesi, kellega igal nädalavahetusel kokku saame, aga kas me neid ka tunneme. Oluline on võtta aega, pühenduda, õppida tundma, kes need inimesed meie kõrval on,” ütles ta.

Eesti liidu peretöö osakonna juht Marge Randlepp võttis seminarilt kaasa kolm olulist mõtet, millest esimest saab ta oma koguduse, Keila adventkoguduse juures kohe ka rakendada. „Pandi südamele kasutada laste osa jumalateenistusel. Öeldi, et lapsed peaksid, kui vähegi võimalik, teenistusest osa võtma, et see teeistus muutuks ka nende omaks,” meenutas Marge.

Marge isiklikult peab produktiivseimaks kohtumist TEDi peretöö osakonna uue juhi Karen Holfordiga, kes tahtis kokku saada uniooni kõigi peretöö juhtidega ja neid tundma õppida.

„Meile tutvustati võtteid, kuidas jumalateenistust elavamaks teha. Räägiti ka negatiivsetest ja positiivsetest tunnetest ja nende tasakaalust. Et laps võiks olla rõõmus ja normaalse vaimse tervisega, peaks positiivseid emotsioone olema rohkem kui negatiivseid,” selgitas Marge. „Kui vanem ise ei oska oma emotsioonidega toime tulla, siis on väga raske ka last juhatada,” lisas ta.

Seminaril osalejaid kutsuti üles ennast jälgima ja väga avatult rääkima laste ees, kui vanem on kurb, ja erinevaid emotsioone nimetama. „Osalejatel paluti lapsi kuulata, lasta lastel oma tundeid joonistada, õpetada lapsele selgeks tunnete keele – kuidas erinevaid tundeid nimetada,” rääkis Marge, kes nimetas huvi pakkunud teemadena veel distsipliini töötoas räägitut ja vaimuliku juhtimise kohta teadasaadut.

Piiblikooli viimasest sessioonist

Piiblikooli sessioonisest on jäänud veel viimane, maikuu sessioon. Erinevalt aasta alguses välja kuulutatust toimub selles väike muudatus. „Me saame maikuus ära kuulata teema, mis jäi veebruaris kuulmata. Jan Barna ei saa küll tervislikel põhjustel tulla, aga meile tuleb külla Newboldi süstemaatilise teoloogia uus õppejõud Tihomir Lazic, kes räägib piibellikust teoloogiast. Sessioon on 14.–15. mail Haapsalus. Sellele sessioonile eelneval nädalal peab Tihomir loenguid KUSi tudengitele.

„Nakatava adventisti teemat, mis esialgse kava kohaselt mais pidi olema ja milleks on ka materjal/töövihik eesti keelde tõlgitud, me soiku ei jäta, korraldame eraldi nädalavahetuse selle jaoks tulevikus,” ütles Mervi.

Järgmisel aastal piiblikooli sessioone enam samasuguses vormis ei toimu, ent Mervi sõnul soovitakse siiski teatud regulaarsusega korraldada nädalalõpuseminare, kus esinevad kas Eesti lektorid või välismaalt kutsutud külalised.

Allikas:advent.ee

Jumala tegevus

Piibel kõneleb meile kõrges ja pühas paigas elavast Jumalast, kes pole tegevusetu, vaikiv ja üksildusse tõmbunud. Teda ümbritsevad kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat püha olevust, kes on valmis täitma Tema tahet. Meile nähtamatuks jäävate abiliste kaudu on Ta aktiivses läbikäimises oma riigi iga osaga. Ometi hõivab Tema ja kogu taeva huvi see maailmakilluke ja need inimlapsed, kelle päästmiseks Ta andis oma ainsa Poja. Jumal kummardub sügavale, et kuulda rõhutute ohkeid. Igale siirale palvele vastab Ta: “Siin ma olen.” Ta toetab kurvastatuid ja rõhutuid. Igas meie kiusatuses ja läbikatsumises on Tema ingel lähedal, et aidata. EGW “Ajastute igatsus”

lepitas maailma

Piiblisalm

hoidu kurjast.

Igavese elu sõnad

Ükski, kes uurib Pühakirja Kristuse vaimus, ei jää tasuta. Kui inimene on nõus, et teda juhendatakse nagu väikest last, kui ta alistub tervenisti Jumalale, siis leiab ta Tema Sõnas tõe. Kui inimesed on sõnakuulelikud, mõistavad nad Jumala valitsusplaani. Taevane maailm avab uurimiseks oma armu- ja aukambrid. Inimolevused on sootuks erinevad sellest, missugused nad praegu on, sest tõe kaevanduste uurimine õilistab neid. Lunastuse saladus, Kristuse lihakssaamine, Tema lepitav ohver ei ole siis meie jaoks enam ebamäärased nagu praegu. Me mitte üksnes ei mõista neid tõdesid paremini, vaid ka hindame neid palju kõrgemalt.

4vv1

Oma palves Isa poole andis Kristus maailmale õppetunni, mis peaks olema vajutatud mõistusesse ja hinge. “Igavene elu on see,” ütles Ta, “et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Jh 17:3) See on tõeline haridus. See annab väe. Jumala ja Tema saadetud Jeesuse Kristuse kogemuslik tundmine muudab inimese Jumala kuju sarnaseks. See annab inimesele võimu iseenda üle, allutades madala olemuse iga ajendi ja kire mõistuse kontrolli alla. See haridus muudab inimese Jumala lapseks ja taeva pärijaks. See toob ta ühendusse lõputu mõistusega ning avab talle universumi rikkalikud aarded. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Head mõtted

lumeaarded

Back To Top