Kristuse mäejutlus
Ehk oleme lugenud või kuulnud lugu hästi toimivast asutusest, mille kodukorra esimene reegel, Punkt 1, sätestab, et „ülemusel on alati õigus”. Järgmine reegel ütleb aga, kuidas toimida siis, kui ülemusel ei ole õigus: „Punkt 2 – kui ülemusel ei ole õigus, siis vaata Punkt 1.”
Me kõik armastame õigust. Eriti veel siis, kui meil on õigus (või vähemalt näib õigus olevat). Mäejutluse 4. õnnelikuks kiitmine räägib meile ka midagi õigusest. Millist õigust pidas silmas Jeesus Kristus, iseloomustades selle omajat kui Jumala armuriigi kodanikku? Millise õiguse järele peaksime meie igaüks nälga ja janu tundma nii, justkui oleks tegemist elu ja surma küsimusega?
Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval, 29. septembril kell 11:00 meie koguduse hommikusel jumalateenistusel. Kõik on oodatud!
Järgneb püha-õhtusöömaaja teenistus.

Kristuse tähendamissõnad
Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõeliseleSõna on julgustuseks teel
Sõna on julguseks teel
Kui kahtleb, kurvastab meel.
Sõna on leivaks näljas
Ja riideks, kui olen paljas.
Sõna on valguseks öös
Ja tarkuseks argitöös.
Sõna on teeviidaks rajal
Ja kindluseks raskel ajal.
Sõna on julgus tormi sees
Ja siht, kui raskused ees.
Sõna on vari kuumal päeval
Ja lootus, kui pilvi pole taeval.
Sõna on vihm kuivale maale
Ja kaardiks raskele teele.
Sõna on vesi kuivale suule
Ja vägi, mis peatab tuule.
Sõna on tuli, mis elu hoiab
Ja rahu, mis usus elab.
Sõna on kindlus tagakiusus
Ja mõõk, mis paljastab pinnu.
Sõna on kuumus, mis põletab patu
Ja hea sõnum, mis toob rahu.
Sõna on puhas voolav allikas
Ja värskedus päevas pikas.
Sõna on rikkus vaesele mehele
Ja kindel troost kurvale lesele.
Sõna on selgus hädas suures
Ja lahendus tapvas mures.
Sõna on rõõmuks keset valu
Ja uskliku kindel tasu!
Sõnas on võimas jõud
Kaotada vaimupõud.
Sõnas on elustav vägi,
Mis tungib surmast läbi.
Sõnas on lootuse kiired
Neile, kes on eluvared.
Sõnas on rohkelt süüa,
Tasuta, mitte müüa.
Sõnas on puhas vesi,
Mis peseb kõik patuplekid.
Sõnas on usujuured,
Mida ei kõiguta tuuled.
Kümme aastat kogukonna heategevuspäeva Põltsamaal
Pühapäeva, 9. septembri ennelõunal seisis Põltsamaa adventkiriku juures üle 350 inimese – kell 11 algas kümnes kogukonna perepäev „Talvele vastu”. Linnarahvast ootasid riided, jalanõud, voodipesu, mänguasjad, kodutarbed, kohvik, juuksur, elav muusika, raamatulaud, tegevused lastele ja sõbralik kogudusepere. Kõik see oli tulijaile tasuta.
Heategevuspäeva eestvedajat Eha Põldaru on väga keeruline kirikuaias askeldava inimsumma seest leida, ent kui olen ta lõpuks leidnud ja küsinud, kus selle ettevõtmise kõige sügavamad juured on, läheb Eha ajas päris kaugele tagasi. „Vello remontis kunagi Stig Sjölanderi autot ja nii saime tuttavaks,” räägib ta esimesest tutvusest mehega, kes tõi pärast seda, kui Eha ja Vello kodu maha põles, neile eluks vajalikke asju. „Kui maja põles maha, tõid nad meile vajalikke asju. Ja nad tõid juurde ja mõtlesime, kuhu me selle kõik paneme. Alguses viisime maakoolidesse, kus asjad pandi välja ja vanemad said lastega tulla endale võtma, mis vaja,” meenutavad Eha ja tema abikaasa Vello.
Eesti liit andis Stigile 2013. aastal hea koostöö märgiks tänuplaadi.
Mõne aja pärast toodi üritus kirikusse, kuid alguses oli see väike ettevõtmine. Ajapikku lisandus tervisetelk ja raamatulett. Seejärel kohvik ja lastetelk. „Inimesed väsivad ringi kõndides ära, siis pakkusime kohvikut. Ja kui nägime, et inimesed tulevad lastega, siis tegime ka lastetelgi,” räägib Eha. Ka tuletõrjetegevused on esindatud olnud, tänavu juhendas tegevusi lisaks Ants Kulbile ka Aimar Sisask Võrust. Nii on „Talvele vastu” aastatega suuremaks paisunud.
Eha sõnas, et kunagisest väikesest üritusest on kasvanud kogukonnaüritus. „Inimestele meeldib siin olla. Taaskasutus on normaalseks muutunud. Palju soovitakse voodipesu, lasteriideid, mänguasju.”
Enamus asju, mis jagatakse, on pärit Rootsist, kunagine koostöö Stigiga on nüüd Rootsi poolel üle läinud nooremate kätte. Osa jagatavaid asju tuuakse ka Soomest. „Üle-eelmisel aastal käisid soomlased ise ka siin vaatamas meie üritust. Neile väga meeldis ja nüüd koguvad nad meile igal aastal asju,” ütles Eha.
„Talvele vastu” meeskonnas on terve Põltsamaa kogudus, igaühel on oma koht ja tegevusala. Eha tegeleb kogu riidekauba ja jalanõude väljapanekuga, Hans, Lilija, Maarit ja Nansi kanda oli kohvik, Helve Murd vastutab kirjanduslaua eest, Ants Kulp abilistega viib läbi tuletõrjetegevusi, Helena ja Maarika juhendavad lastetegevusi, Kalle vastutab parkimise, sujuva liiklemise ja turvalisuse eest, Guido on helitehnik, noored aitavad kaste tassida ja muusikat teha, Maarja ja Mare teevad meeskonnale sooja lõunasööki ja vanemad koguduseliikmed abistavad, kus näevad tarvis olevat. Abilisi on mujaltki: Annely tuli juba kümnendat aastat Rakverest kohale, et pakkuda juuksuriteenust, Aimar tõi Luutsnikult kohale enda restaureeritud vana tuletõrjeauto. Lisaks oma koguduse inimestele on palju abilisi ka väljastpoolt. Helenale tuttavad kooliõpilased on käinud abiks lastetegevuste juures, koguduseliikmete tuttavad on aidanud riideid välja panna.
Raamatulaua taga askeldanud Helve sõnas, et seekordse päeva juures on kolm tänulikkust õhutavat asjaolu: 1. ilm on ilus – ei liiga soe ega ka külm, täpselt paras; 2. asju, mida jagada, on palju; 3. inimesi, kes soovivad kohale tulla, on samuti palju. Veel teine kolmeosaline jaotus oli Helvel varuks – raamatuvalikust leiab kolme eri sorti lugemist: raamatud, mis annavad teada, mida adventistid usuvad, hingamispäevast rääkivad raamatud ja terviseteemalised raamatud. Poole päeva peale oli kõige populaarsem raamat terviseteemaline misjoniraamat.
Kahe päeva peale kokku anti inimestele kaasa 190 raamatut. Terviseteemalisi raamatuid võeti 56, hingamispäevateemalisi 26, 30 inimest sai misjoniraamatu “Lootuse vägi” omanikuks ja 21 võttis koju kaasa misjoniraamatu “Hüvastijätt igaveseks?”.
Loe siit rohkem raamatu “Lootuse vägi” kohta.
„Talvele vastu” on kohaliku rahva seas juba tuntud ettevõtmine, päeva kohta uuritakse tuttavatelt juba siis, kui tundub, et aeg hakkab lähedale tulema. Siiski kuulutatakse selle ürituse saabumist ka kohalikus ajalehes ja Facebookiski. Eha märkis, et reklaam Facebooki kaudu on väga oluline, sest selle lühikese aja jooksul, mil üritust „Talvele vastu” selle kanali kaudu reklaamiti, märkis 25 uut inimest Põltsamaa adventkoguduse Facebooki-lehe meeldivaks, mis tähendab, et nad näevad edaspidigi, mida kogudus teeb. Näiteks on seal üleval lingid koguduse aastapäeva jumalateenistusele ja Baltimaade noorteorkestri kontserdile Roosisaarel.
Sel aastal, nagu ka varasemalt, oli tegevuste taustaks elav muusika. Ansambli muusikavaliku pani kokku Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus, kes mängis süntesaatoril. Temaga koos mängisid Susanna basskitarri, Karl viiulit, Kristjan flööti ja Samuel klarnetit. Eha sõnul oli tulijate seas neidki, kes üksnes muusika nautimise pärast oma sammud Kreutzwaldi tänava poole seadsid.
Rein sõnas muusika tegemisest jäänud väikese hingetõmbepausi ajal, et tunneb heameelt, et koguduses on tegutsejaid. „On hea, et kogudusel on olnud kannatlikkust ja jaksu seda päeva korraldada. Taevane Isa on õnnistanud kogudust ja ilus ilm on ka kingitud.” Lisaks märkis Rein ära, et Põltsamaa kogudus on õnnelik, et maja juures on nii suur aed, kuhu mahub korraga sadu inimesi. Hommikul kell 11, kui väravad avati, voolas koguduse aeda korraga üle 350 inimese, päeva jooksul lisandus neile veel paarsada külalist.
Pärast kümmet korraldamisaastat unistab Eha mantlipärija leidmisest, kellestki, kes võtaks üle riidekoormate sorteerimise. Suurest töömahust tulenevalt on Eha mõlgutanud mõtteid, et seekordne „Talvele vastu” jääb viimaseks. Ent samas on ka oma linna rahvas küsinud, kas võib tuua teistele pakkumiseks enda asju ja nii võib koostöös linnarahvaga tekkida veidi teistsugune „Talvele vastu”, mil kogu kaup ei tule teisest riigist, vaid siitsamast Põltsamaalt.
„See üritus on mulle palju kannatlikkust õpetanud,” ütles Eha. „Tuleb palvetada nende inimeste eest. See on Kristuse meetod misjonitöös: tuleb enne teenida, võita inimeste usaldus. Inimesed tulevad ja näevad kristlasi ja nad ei karda meid enam. See on vajalik,” rääkis Eha. „Ära minnes ka tänatakse. Inimeste tänu on suur, aga tänujumalateenistusele ei julgeta tulla.” Seetõttu pole viimasel paaril korral tänujumalateenistust ka toimunud, ent Põltsamaa rahvast kutsutakse peagi reedeõhtustele teeõhtutele.
„Talvele vastu” esimesel päeval, pühapäeval võõrustati kaaslinlasi kella viieni, kuid asju jätkus ka esmaspäevaks, mil huvilised said kirikuaias käia kella üheksast hommikul kella kolmeni.
Alandlik meel
Nende juures, kes kogevad piibellikku pühitsust, ilmneb alandlikkus. Moosese sarnaselt on nad näinud pühaduse aukartustäratavat ülevust ja nad näevad oma väärtusetust, võrreldes igavese Jumala puhtuse ja üleva täiuslikkusega.
Mingit eneseülistust ega hooplevat väidet patutusele pole neis, kes käivad Kolgata risti varjus. Nad teavad, et nende patt on põhjustanud ahastust ja valu Jumala Poja südamele ning mõte sellest toob nad alandlikkusele. Need, kes elavad kõige lähemal Jeesusele, mõistavad kõige selgemalt inimkonna nõrkusi ja patusust ning nende ainsaks lootuseks on ristilöödud ja ülestõusnud Päästja teened. EGW “Suur võitlus”
Imeline and
Armastada Jumalat üle kõige ja omakasupüüdmatult üksteist – see on parim and, mida Taevane Isa võib meile anda. See armastus ei ole mööduv impulss, vaid jumalik põhimõte, püsiv vägi. Pühitsemata süda ei saa sellist armastust luua. See esineb vaid südames, kus valitseb Jeesus. “Me armastame, sest Tema on meid enne armastanud.” Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. See vormib iseloomu, suunab ajesid, kontrollib ihasid, õilistab kiindumusi. Kui selline armastus hinges elab, muudab see kogu elu armastusväärseks ning avaldab õilistavat mõju kõigile lähedalolijaile. EGW “Apostlite teod”
Kas oled paremal käel?
“Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid Temaga, siis Ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse Tema ette kõik rahvad, ja Ta eraldab nad üksteisest” (Mt 25:31.32) Nii kujutas Kristus Õlimäel oma jüngritele suure kohtupäeva sündmusi. Ta näitas, et kohtuotsus oleneb ühest asjaolust. Kui Tema ette on kogutud kõik rahvad, siis saavad nad jaguneda ainult kahte gruppi ja nende igavese saatuse otsustab see, mida nad on Temale teinud või tegemata jätnud vaeste ja kannatajate isikus.
Sellel päeval ei meenuta Kristus inimestele seda suurt tööd, mida Tema on nende heaks teinud, andes oma elu nende lunastushinnaks. Ta meenutab seda ustavat tööd, mida nemad on teinud Tema heaks. Neile, keda Ta kogub oma paremale käele, ütleb Ta: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest! Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mu juurde.” (Mt 25:34-36) Need, keda Jeesus selliselt tunnustab, ei tea, et nad oleksid Temale midagi teinud. Nende imestunud küsimusele vastab Jeesus: “Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” (Mt 25:40) EGW “Ajastute igatsus”







