28. mai jumalateenistus
28. mail kell 11:00
Tänujumalateenistus külalistega
Piiblikool
Piiblikooli viimane sessioon toimub Haapsalu kirikus (Endla 4).
Lektoriks on Tihomir Lazic, kes on Newboldi kolledžis süstemaatilise teoloogia õppejõud, teemaks on „Kaotatud paradiisist uude paradiisi: Piibli suur lugu”, mis seob Piibli ja maailma ajaloo erinevad osad ühtseks suureks tervikuks.
Piiblikooli kava:
Laupäev, 14. mai
11:00-13:00 jumalateenistus
13:00-14:00 lõunasöök
14:00-18:00 seminar
18:00-19:00 õhtusöök
Pühapäev, 15. mai
08:30-09:00 hommikusöök
09:00-12:00 seminar
12:00 Piiblikooli lõpetamine
Registreerida saab veel registreeri.advent.ee keskkonnas.
Emadepäev!
Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata,
Ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
Su õnnetusest osa saab!
Armsad emad!
Täname teid 7. mail kell 11:00 teie hoole ja armastuse eest!
Toimub emadepäeva jumalateenistus.
Piiblipäev on seljataga, alaku piiblilugemine
Laupäeval, 23 aprillil oli Türil piiblipäev, mille mototeemaks oli „Sära nagu…”
Piiblipäev algas õppetükitunniga väikegruppides, arutleti tervenemise teema üle. Piiblitunnile järgnes tavapärasest veidi teistmoodi ülesehitatud jutlus, mis koosnes neljast fragmendist. Jaanus Tilk esitas küsimuse, millal peaks inimene, kui ta on Jumalaga sõbraks saanud, särama hakkama, ning otsis piiblisalmide kaudu viise, kuidas saavutada Jumalaga parem suhe. Mervi Kalmus osundas laulja Leonard Cohenit: „There is a crack in everything.That’s how the light gets in.” (Igas asjas on mõra. Selle kaudu pääseb sisse valgus.) Mervi rääkis, et meie haigetsaamised ja rasked hetked toovad meis esile rohkem sära ja me kõik oleme mõrased saviastjad, mille kaudu Jumal saab särada. Marta-Liina Kanter jutustas loo Juhanist ja tema sõbrast, kes vastu ööd külla tuleb ja süüa tahab (lugu Luuka evangeeliumi 11. peatükist). Marta innustas kuulajaid innukalt palvetama, järelejätmatult paluma ja küsima, võttes aluseks Jeesuse tõotuse: kes palub, sellele antakse. Vadim Skrypyi otsis piiblisalmide põhjal mooduseid, kuidas tarkusel ja rumalusel vahet teha, sest „…paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti” (Tn 12:3). Jutluseosad liitis muusikaga üheks Rein Kalmus.
Jutlusetunni teistsuguse ülesehituse kohta ütles piiblipäeva üks korraldaja Pille-Riin Kaaver, et oli soov teha midagi teistmoodi. „Mõte oli teha natuke teistmoodi. Idee tuli üritusest nimega Lahe Koolipäev, mulle tohutult meeldib see, sealt ka mõte.”
Teine korraldaja, Mariin Tasang sõnas, et talle väga meeldis selline jutlus, kuna kõnelejad rääkisid ühest teemast – säramine, aga nad lähenesid teemale eri nurkade alt.
„Kui me kõnelejate järjekorda kokku panime, siis me tegelikult ei teadnud, millest nad rääkima hakkavad. Jaanuse küsimus ja tunnistus, kuidas ta on kaheksa aastat koguduses olnud, oli ideaalne algus,” rääkis Mariin. „Kõik, mis edasi tuli, oli nagu valatud sinna. Üks inimene ei oska kõiki tahke välja tuua, lähtutakse oma mätta otsast,” lisas ta.
Pärast jutluseosa vaadati Dwight Nelsoni videotervitust, milles adventkoguduse üks produktiivsemaid raamatuatoreid kutsus piiblipäeval osalenuid üles Piiblit lugema, pakkudes selleks välja ka oma meetodi: iga päev üks lugu või terviklik osa evangeeliumidest. Pärast lugemist kutsus Nelson noori üles Jeesusele kirja kirjutama. Kiri on nagu palve ja peegeldab kirjutaja enda seotust loetud tekstiga just täna ja just praegu.
Pärastlõunastes töötubades said piiblipäeva osalised teada põlemise keemilise reaktsiooni kohta, kahes töötoas arutleti suhete teemal, huvilistele oli avatud silmaringi-kuldvillaku töötuba, väikelastele oli avatud mängu- ja joonistamistuba ning suuremad lapsed lippasid mööda koolimaja, otsides küsimusi ning lahendades ülesandeid.
Kaheksa prohvetiraamatu põhjal valmistatud viktoriinis osales 12 meeskonda, viktoriini võitis Rakvere noorte meeskond.
Piiblipäeva täitis muusikalise teenimisega Tartu noorte SPOTi bänd, kuhu kuuluvad Madli Vahtramäe, Hanna-Liisa Nõmmik (mõlemad vokaal), Artur SInipalu, Martin Suits, Toomas Lukk, Helin Kalmus ja Sander Kalmus (pillid).
Piiblipäeva korraldajad Pille-Riin Kaaver ja Mariin Tasang ütlesid pärast piiblipäeva kui ühest suurt, et päev oli tore ja tore on see, et inimesed tulid ettevõtmistega kaasa.
„Korraldada oli väga-väga tore. Hästi positiivsed emotsioonid on, midagi sai ära tehtud!” ütles Mariin. „Korraldajana osaleda on teistmoodi tunne kui lihtsalt osa võtta. Ühelt poolt ei saa ma sellest päevast osa võtta nagu teised, aga see osalemine on samamoodi rahuldustpakkuv ja sain hää tunde, säramise tunde,” lisas ta.
„Nagu lõpetamiselgi ütlesin: suur austus neile, kes tehnikaasjadega tegelesid. Koostöö läks hästi, mingeid probleeme ei olnud. Toredad inimesed,” ütles Pille-Riin.
„Päeva jooksul ei tekkinud tunnet, et ei viitsi, on mõttetu. See on kõige suurem asi. Mul on väga hea meel inimeste üle, kes tulid. Inimesed olid väga heatahtlikud ja aktiivsed, tänu sellele oligi võimalik kogu see üritus, et see just niimoodi välja tuli,” peegeldas Pille-Riin kordaläinud päeva.
Mariin pidas enda jaoks päeva parimaks osaks kooslaulmist: „Mulle meeldisid kõige rohkem ülistuslaulud. Kui kõik koos laulavad, siis ei ole vahet, mis sinu roll on sellel üritusel, kas oled osaleja või õnnestumise nimel vaeva näinud. Siis on kõik üks, kõik koos laulavad Jumalale.”
Türi ja Paide kogudus – kahepeale 200 aastat
Järgmine põhjus Türile külla tulla on 16. juulil, mil Paide ja Türi kogudus tähistavad koos aastapäeva piduliku jumalateenistusega Paides. Sama päeva päratlõunal on Türi EELK kirikus pidulik kontsert. Lähem info aastapäevade kohta ajapikku.
Piiblipäeval tehtud salvestused ja näidatud videod tulevad ajapikku üles advent.ee videote kausta.
Allikas: advent.ee
Kallihinnaline and
“Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1Jh 4:11-13.16)
Armastus on kallihinnaline and, mille saame Jeesuselt. Puhas ja püha kiindumus ei ole tunne, vaid põhimõte. Need, keda ajendab tõeline armastus, ei ole arutud ega pimedad. Püha Vaimu juhatusel armastavad nad Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. EGW “Tervise teenistuses”
Usalda Jumalale kõik
Usalda kõik oma vajadused, rõõmud ja kurvastused, mured ja hirmud Jumala hoolde. Sa ei koorma ega väsita teda. Tema, kes loeb ära ka juuksed su peas, pole oma laste vajaduste suhtes ükskõikne. “Issand on halastav ja armuline.” (Jk 5:11) Meie mured, ja eriti see, et me sellest temale räägime, liigutavad tema armastavat südant. Kõnele talle kõigest, mis viib sind kimbatusse. Miski pole tema jaoks liiga raske kanda, sest ta peab üleval maailmu ja valitseb kogu universumit. Ükski asi, mis mingilgi kombel puudutab meie rahu, pole tema jaoks nii vähetähtis, et ta jätaks selle tähele panemata. Ükski peatükk meie kogemustes pole tema jaoks liiga sünge lugeda, ükski probleem pole talle liiga raske lahendada, ükski õnnetus ei saa juhtuda vähimalegi tema lastest, ükski mure rõhuda hinge, ükski rõõm teha heameelt, ükski siiras palve tõusta huulilt, mida meie taevane Isa ei märkaks või mille vastu ta huvi ei tunneks. “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3) Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kindlalt hoitud armastuses
Taevastes õuedes palub Kristus oma koguduse eest – nende eest, kelle eest Ta on maksnud lunastuseks oma verehinna. Ei aastasajad ega -tuhanded suuda vähendada Tema lunastava ohvri mõju. Ei elu ega surm, ei kõrgus ega sügavus või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses – ja mitte sellepärast, et meie Temast nii kindlalt kinni hoiame, vaid et Tema meid nii tugevasti hoiab. Kui õndsakssaamine sõltuks meie endi jõupingutustest, ei pääseks me iial; see sõltub Temast, kes on kõigi tõotuste tagatis. Võib-olla näib, et me hoiame Temast vaid nõrgalt kinni, kuid Tema armastus on meie jaoks otsekui vanema venna armastus. Kuni säilitame ühenduse Temaga, ei saa keegi meid Tema käest ära kiskuda. Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. EGW “Apostlite teod”
